kontakti loomine 1

Kuidas saada koeraga head kontakti?
Koertekoolis oled kindlasti vaadanud treeningukaaslasi ja imestanud, kuidas küll mõnele koerale piisab omaniku poolt vaiksel häälel antud käsklusest või lihtsalt käeliigutusest ja koer täidab käskluse koheselt. Sina ise aga jooksed koera järel rihma otsas ja püüad saavutada koera tähelepanu, et ta tõstaks hetkekski maast koonu ja vaataks Sind. Teisel pool harjutab teine treeningukaaslane koos koeraga kõrval liikumist ja koer püsib iga pöörde juures peremehe vasaku jala kõrval ega jää mitte sentimeetritki omanikust maha. Sina aga kordad koerale käsklust "KÕRVAL", ent ometi ei taha koer kõrval liikuda. Milles on põhjus, et Sinu koer käsklustele ei allu?
Kindlasti oled Sa kuulnud treeningutunnis treenerit rääkimas kontaktist omaniku ja koera vahel. Kontakti omaniku ja koera vahel on raske seletada, pigem on see tunnetuslikku laadi. Koera võib küll hetkeks omanikule kogu tähelepanu koondama saada ja normaalselt käituma, kuid see ei ole veel kontakt. Kontakt koera ja peremehe vahel on sügavam, kui pelgalt otsa vaatamine. Sa võid hüpata nagu konn või häälitseda nagu hunt, kuid selline tegevus paelub koera vaid hetkeks ja seejärel on selle mõju kadunud. Kontakti (silmsideme) loomine koera ja peremehe vahel on üks koolituse põhifunktsioone. Koera pidevalt ja järjekindlalt koolitades hakkab ta üha rohkem ja rohkem oma tähelepanu peremehele koondama, oodates temalt üha enam uusi juhtnööre ja huvitavaid ülesandeid, mis ongi juhi üks põhifunktsioone. Juht suhtub ükskõikselt karja alamatesse liikmetesse, kuid alamad (koer) peavad tähelepanelikult jälgima iga juhi (peremehe) liigutust.
Koera, kes on süvenenud vaid teda ennast huvitavatesse asjadesse, on praktiliselt võimatu koolitada ja see ei ole meeldiv kogemus kummalegi osapoolele. Kui koeraga ei ole kunagi midagi muud koos ette võetud kui vaid jalutamas käidud, siis ei pea koer inimest enda jaoks huvitavaks objektiks ning koer on saanud kõike teha niisama, ilma, et ta oleks midagi vastu pidanud andma. Nüüd, kus inimene nõuab koeralt tähelepanu ja keskendumisvõimet, ei saa koer aru, miks on inimesega selline muutus toimunud.

Hea suhte ja kontakti loomine algab kutsikaeas
Kui juba kutsikana on koera õpetatud peremeest vaatama ja teda selle eest kiidetud, hakkab koer kasvades ise peremehega kontakti otsima. Juba väikest kutsikat võib õpetada istuma, lamama, esemeid tooma - ent seejuures ei tohi unustada, et kõik selline õpetamine peab toimuma läbi mängulise tegevuse ja peab olema kutsika jaoks huvitav. Kutsikas peab õppima seostama peremeest ja õpetamist kui mõnusat üheskoos ettevõetavat tegevust. Heast kontaktist peremehe ja koera vahel võib rääkida siis, kui peremees lausub koera nime ja koer jääb peremehele otsa vaatama pilguga, mis on täis indu ja küsimust: "mida me nüüd koos ette võtame?"

Kui koera lemmikmänguasi on kogu aeg põrandal korvis ootamas ja koer ei pea selle saamiseks midagi erilist tegema, puudub ka koeral huvi. Kui aga mänguasi on kappi ära peidetud ja kapi ust avab vaid peremees, on situatsioon vastupidine. Nüüd tuleb peremehel jälgida, et koer ei kuuletuks mitte ainult siis, kui ta soovib mänguasja või koer tuleb ise peremehe juurde tähelepanu nõudma, vaid nüüd on hea võimalus peremehel endal tegutseda. See on ideaalne võimalus õpetada koerale erinevaid käsklusi (istu, lama, siia, vaata) ja kui koer on käsklused täitnud nii nagu peab, kiidetakse koera ja antakse lemmikmänguasi mängimiseks. Mõne aja pärast võetakse mänguasi koera käest ära ja koer peab selle uuesti "välja teenima". Kui koer oskab käsklusi perfektselt sooritada, võidakse koeralt käskluse sooritamist nõuda erinevates olukordades, isegi siis kui koer ei ole huvitatud käskluse täitmisest. Juhi (peremehe) roll on siinkohal oma sõnade taga seismine ja nõudlikkus. Kontakt on seega siis, kui peremees ja koer mängivad ühtsete ja üheselt arusaadavate reeglite järgi. Koer teab, et peremehe jälgimine ja kuulamine on heaks kiidetud tegevus ja inimene teab, et on suutnud koeras äratada huvi kuulata ja kuuletuda. Sellest saab teha järelduse, et koer teeb vaid selliseid asju, millel on mõnusad ja meeldivad tagajärjed. Kui peremehe jälgimine ei too koheselt kaasa meeldivat tagajärge, miks peaks siis koer peremeest uuesti jälgima? Hoopis maatüki nuusutamine võib tuua parema tagajärje, milleks võib näiteks olla mõne toreda koerapiiga leidmine või mõni puupulk, mida hammastega närida.

Võid proovida mõnd järgmistest harjutustest, et koeraga head kontakti saavutada:
- Võta enda kätte tükike maiustust ja kükita istuva koera ette, andes koerale nuusutada peopesas olevat maiustust. Vii maiustus koos käega kõrvale. Koer vaatab kõigepealt maiustust ja üritab seda kätte saada, kuid hoia maiustust kõvasti peos. Kui koer hetkeks vaatab Sulle otsa, kiida teda "Tubli koer" ja anna koheselt maiustus. Kui koer Sind vaatab ja Sa ei jõua koera koheselt kiita, ei pruugi ta enam Sinuga kontakti otsida, vaid püüab leida teisi võimalusi, et maiustus rusika seest kätte saada.
- Selle harjutuse sooritamiseks on vaja abilist. Pane maiustus põrandale, abiline seisab maiustuse juurde ja hoiab maiustuse kohal, kas oma kätt või jalga, et koer ei pääseks maiustust võtma. Mine ise mõned sammud maiustusest eemale. Lase koeral rahulikult minna ja maiustust nuusutada. Seejärel kutsu koer enda juurde, mille peale peab koer tulema ja istuma sinu ette maha. Alles seejärel saab ta minna ja maiustuse võtta.
- Pane koer lamama ja pane maiustus koera käppade ette. Harjutuse raskusaste sõltub sellest, kui kaugele Sa maiustuse oled asetanud, kas kohe käppade vahele või veidi kaugemale. Koer peab küsima Sinult luba, et maiustust saada, selleks peab koer Sulle otsa vaatama. Niipea kui koer on oma pilgu Sinule suunanud, kiida koera ja ütle "Võta, tubli", alles seejärel võib koer maiustuse maast üles võtta.

Pea meeles, ükski koer ei ole puupea, vaid mõned koerad vajavad rohkem häid põhjusi, miks peremehe juurde tulla, kui teised!