kontakti loomine 2

Kontakti all mõeldakse omaniku ja koera vahelist sidet. Kõige parem on koolitada koera, kellele meeldib omanikuga koos töötada ja kes küsib: mida teha järgmiseks? Selline koer ei tiri rihmast ja ei haugu teisi koeri, vaid on koolitusele vastuvõtlik. Et koer omanikuga kontakti võtaks, selmet ümbrust uurida, peab omanik olema ümbrusest huvitavam. Omanikul on kergem võita ümbritseva ahvatlusi, kui ümbrus on võimalikult igav. Sellepärast tuleb harjutusi teha alguses kodus ja hästi tuttavas ümbruses.
Liiga tugev kontakt on väga harv nähtus. Siiski leidub koeri, eriti töökoerte tõugude hulgas, kes käivad pidevalt peremehe sabas ja nuruvad kontaktivõtmist. Kui koera liigne kontaktisoov muutub väsitavaks, saab seda vähendada jättes tema kontaktisoovid tähelepanuta. Omanik peab olema see, kes koostööga alustab. Harjutamise alguses peab koer olema rahulik. Nii õpib koer, et tühipaljal sebimisel pole mõtet.
Kontaktisoovi vähendamist tasub proovida peale põhjalikku kaalumist. On asjatu loota koostöösoovi koolitusplatsil, kui kodus kontakti otsivat looma ignoreeritakse. Kutsikas on loomult kontaktialtim. Seda ei tohi mingil tingimusel vähendada. Kui kutsika kontaktiotsingud jäävad vastamata, lõpetab ta ajapikku kontakti otsimise sootuks ja edaspidi on väga raske temaga koostööd alustada.

Kontaktiotsimissoovi suurendamine
Koera kontaktiotsimine suureneb, kui tema otsingutele vastata. Sellepärast tuleb koera premeerida, kui ta teiega kontakti otsib. Premeerimine ei tähenda maiuse andmist, vaid ühiseid tegevusi. Kui koer sinu juurde tuleb, pead talle näitama, et märkasid seda. Kodus või mõnes muus tuttavas paigas, kus ei ole teisi ja segavaid lõhnu, on kerge panna koera kontakti võtma. Alljärgnevates harjutustes on koera omanik passiivne ja koer peab tegema esimese sammu, et omanik „ärkvele“ saada.

Puutekontakt
Istu või seisa igavas ümbruses. Kui tead, et koer püsib sinu läheduses, võid ta rihma otsast lahti lasta, kui ei, siis las ta olla kinni. Alati kui koer sind koonuga nühib, kiida teda ja jätka temaga rääkimist niikaua, kui koer on selgelt sinuga kontaktis. Kui koer huvitub muust, jää vait kuni koer uuesti aktiivselt kontakti otsib. Harjutus lõpeta nii, et kui koer on sinuga kontakti otsinud, hakkad temaga mängima, leiad talle mõne meeldiva tegevuse või lähed temaga jalutama. Peamine, et koer saab midagi, mis talle meeldib.
Kui koer puutekontakti üldse ei otsi, tuleb alguses teda ka selle eest premeerida, kui ta sinu poole vaatab. Vajadusel võid koeras kontaktisoovi saavutada, kui keerad talle selja. Harjutus võib olla aeganõudev ja sellepärast on mõttekas varuda ootamise ajaks raamat või mingi muu lugemisvara. Parimad tulemused saavutad, kui pöörad koerale alati tähelepanu, kui ta argiaskelduse keskel sinuga kontakti otsima tuleb.

Kontaktkäimine
Ka selles harjutuses on omanik passiivne. Kui liigud väljas, koer rihma otsas, võid jalutuskäigu jätkumiseks mõnikord koeralt kontaktivõtmist nõuda. Tee nii: niikaua kui koer kontakti hoiab, liigu edasi. Kohe, kui koer muust huvitub, jääd seisma. Selles harjutuses ära koera keela ja rihmast tiri. Pead seisma täiesti passiivsena kui koer kontakti ei hoia. Koer õpib, et jalutuskäigu jätkumiseks peab ta sinuga kontakti hoidma.
Harjutus nõuab püsivust. Mõned koerad ei taipa kohe harjutuse iva ja seda on vaja üha uuesti ja uuesti üle korrata enne kui selgub, kas see harjutus sinu koera peal üldse töötab. Laisad koerad võivad rahulikult lamama heita ja harjutus ei toimi. Kõige paremini toimivad see ja esimene harjutus aktiivsetel koertel. Nende harjutustega saab koera aktiivsust ümbritsevalt omanikule suunata.

Omaniku otsimine
Heida põlvili maha ja kummardu maani. Enamus koeri hakkab sellisel juhul kiiresti omaniku nägu otsima. Nad hakkavad koonuga õlga ja kaenlaalust nügima, et nägu nähtavale saada. Kui koer nii tegema ei hakka, võid häälitseda nii, et koer arvaks sul midagi viga olevat. Ka samas asendis roomamine ja koerast eemaldumine äratab koeras sinu vastu huvi. Koeral lastakse natuke aega nügida ja töötada, et omanik ülakeha üles tõstaks. Kiida koera ning võid lasta tal nägu lakkuda (kui kannatad). Lõpeta harjutus, tehes koeraga midagi huvitavat.

Peitmine
Sageli õpetavad inimesed ise koerale jalutuskäigul kontakti mitte võtma. Kui koer liigub vabalt, jälgivad nad teda pidevalt ja hüüavad kohe, kui ta ettepoole jookseb või maha jääb. Nii aga õpib koer, et tema ei pea karjaga koos püsimiseks midagi tegema, et omanik ise hoolitseb karja koospüsimise eest. Koer võib turvaliselt kuuldekauguses omi asju ajada. Niisiis kõigepealt harjuta koera sellega, et tema ise peab selle eest hoolt kandma, et sa tal ära ei kaoks. Vii koer võõrale maastikule jalutuskäigule. Liigu metsas sihitult ringi, ära kasuta valmistallatud radu, nii ei oska koer sinu liikumist ette aimata. Kui koer kaob nägemisulatusest, vaheta suunda või peida ennast ära. Kutsikas õpib niimoodi kiiresti, et ta peab koospüsimise eest ise hoolt kandma. Vanemal enesekindlal koeral on rohkem julgust ja ta ei muutu nii ruttu murelikuks kui kutsikas. Siiski paraneb iga koera kontaktipidamine, kui omanik loobub koospüsimise eest muretsemast.

Pilgukontakt
Pilgukontakt on oluline kontaktipidamise viis. Pilgukontakti all mõeldakse seda, et koer jälgib omaniku nägu. Ta vaatab omanikule sageli otsa. Koer vaatab harva omanikule pikalt otsa, sest põrnitsemine tähendab koerte keeles ähvardust. Kui koeraga rääkida, vaatab ta rääkija poole. Kui koerale silma vaadata, eriti lähedalt, keerab ta pilgu ära, ilmutades sellega alluvust.
Kui õpetad koera küsimise peale pilgukontakti võtma, väldi talle otsa põrnitsemist. Kui koer huvitub teisest koerast, ei tiri ta rihmast, kui suudad ta õpetada pilgukontakti võtma. Kuna koerad suhtlevad omavahel ka näoilme abil, saad vältida koerte omavahelist kontakteerumist, luues temaga pilgukontakti. Need olukorrad on tihti keerulised ja ei pruugi harjutamise algstaadiumis õnnestuda.
Enamus koeri loob pilgukontakti iseenesest, aga selle kinnistamine tuleb ainult kasuks. Pilgukontakt on valdav tõugudel, kes kasutavad palju nägemismeelt, nagu paljud töökoerte tõud ja linnukoerad. Verekoerad seevastu elavad enamasti „lõhnade maailmas“ ja kuna nende nägemine on kehvem, ei kasuta nad seda eriti usinasti. Kui koer loob aegajalt pilgukontakti, mõistab ta käske paremini ja käsud võivad olla esitatud leebemas vormis.

Pilgukontakt küsimise peale
Alusta harjutamist rahulikus paigas. Selles harjutuses öeldakse koerale „vaata“ ja kui koer vaatab, kiidetakse teda. Alguses tuleks kasutada eriti kõrget ja innustavat hääletooni. Kui koera sel viisil vaatama ei saada, võid alguses ka maiust kasutada. Näita maiust koerale ja võta see seejärel omale hambusse. Samal ajal ütle „vaata“. Selle peale üldiselt koer kohe ka vaatab. Premeeri koera kohe, kui ta on sulle otsa vaadanud, andes talle omast suust maiuse. Lase koeral võtta maius oma huultelt või sülita see talle. Maius tuleb anda tingimata suust, et koer tajuks, et see tuleb suust, mitte käest. Harjutuse tegemine innustab koera kasutama pilgukontakti omaalgatuslikult. Oluline on, et pilgukontakti võtmine oleks meeldiv tegevus. Sõna „vaata“ ei tohi kunagi öelda käskivalt ega karmilt, see olgu palve, mitte nõue. Kui koer oskab rahulikus ümbruses küsimise peale pilgukontakti võtta, võid harjutuse raskemaks muuta. Palu pilgukontakti näiteks siis, kui koer vaatab vastutulevat inimest või kui ta jääb nuuskima. Ära muuda ülesande raskusastet liiga kiiresti, et koeral ei tekiks ebaõnnestumise võimalust.

Pilgukontaktist vabastamine
Kui koer pilgukontakti võtmisest innustub, üritab ta seda üha uuesti teha. Hea võimalus harjutust sooritada on toidukausi ääres. Pane koer istuma, aseta kauss maha, ja anna koerale luba süüa alles siis, kui ta on võtnud pilgukontakti. Söögiluba anna vabastava käsklusega (näiteks „Vabalt!“ ,„Jookse!“ või mõni muu käsklus, mis teil vabastavaks käskluseks on). Harjutust võib teha ka väljas näiteks mõne eseme abil. Koer pannakse lamama ja ese asetatakse umbes meetri kaugusele koerast tema ette. Kasuta kindlasti eset, mis koera huvitab. Astu kõrvale ja jää ootama. Kui koer pöörab pilgu esemelt ja võtab sinuga pilgukontakti, kiida teda ja anna vabastav käsklus. Kui koer ei võta omaalgatuslikult pilgukontakti, võib seda „vaata“ sõnaga (mida on koerale eelnevalt õpetatud) paluda.

Aktiivne kontaktivõtmine
Kui koer on ümbrusest väga huvitunud, on temaga ise passiivseks jäädes pea võimatu kontakti saada. Sellise koera puhul võib omanik innustada koera kontakteeruma, olles ise aktiivselt huvitav; huvitavam kui ümbrus. Need harjutused ei paranda eriti koera omaalgatusliku kontaktivõtmist, aga nad on kasulikud koostöö sujumiseks näiteks koolitusplatsil. Kui koer harjub sellega, et teatud kontaktiharjutus viib kostööni, saad ta kord-korra järel üha kiiremini enesest huvituma. Harjutus sobib ka väga rahuliku koera „äratamiseks“.

Siksak-käimine
Hakka käima reipas tempos sikk-sakke tehes, koerale ühtki käsklust andmata. Parem, kui koer on rihma otsas. Astu reipalt umbes viis sammu koerast eemale. Kui koer tuleb sulle järgi, tee kiire pööre, liigu umbes kolm sammu ja pööra jälle. Jätka reibast sikk-sakk kõndimist, saades koera endast huvituma. Harjutuse õnnestumiseks tuleb liikuda hästi reipalt ja teha pöördeid kiirelt. Kui koer võtab kontakti, võid temaga tõsisemat tööd alustada. Kui koer innustub nii, et hakkab sinu vastu hüppama, pole see probleem.

Kükkhüpped
Liikudes teistmoodi kui tavaliselt, paned koera enese vastu huvi tundma. Ka liikumisviisi vahetamine muudab sind huvitavamaks. Proovi edasi liikuda kükkhüpetega, küliskäiguga (külg ees) jne. Lase koeral vabalt liikuda. Kõigis kontaktiharjutustes tuleb meeles pidada, et liigutakse alati koerast eemale. Nii peab koer olema juurdetulija. Ära unusta koera kiita, kui ta sinuga kontakti saada üritab. Ära harjuta pikalt järjest, nii väsid ise ja tüdib koer.

Häälega innustamine
Koerad huvituvad kergesti kõrgetest häälitsustest. Selles harjutuses tuleb häälitseda nii, et innustad koera piiksudes, viuksudes või mõne muu erilise hääletooniga. Liigu häälitsedes koerast eemale. Hääl peab olema pidev ja kindlasti eriline, et koer sellest huvituks. Ära kasuta käsklusi või muid koerale tuttavaid sõnu. Harjutuse mõte ei ole saada koera enda juurde tulema, vaid panna ta ise kontakti võtma. Parim sooritus on siis, kui koer on väga innustunud ja kohe-kohe sinu juurde tormamas. Sel hetkel harjutus lõpetatakse. Nüüd on koer valmis tööd alustama.

Esemete kasutamine
Selles harjutuses kasutatakse esemeid abivahendina, et koer huvituks omanikust. Juhi koer eseme abil ilma käskluseta oma vasakule küljele. Edasi liikudes võid eset hoida parema kaenla all ja näidata seda vajadusel koerale. Kui sellest ei piisa, võid eset käes hüpitada. Kui koer esemest liialt innustub, pannakse see taskusse või põue. Parim sooritus on, kui koer liigub vabalt omaniku juures, omanikuga ühendust hoides. Kui koer liigub halvasti omaniku ees, võib abi olla eseme panemisest vasaku kaenla alla.
Kasuta eset vajadusel, aga ära lase sel muutuda vältimatuks abivahendiks. Mõte on koer selle abil endast huvituma panna, mitte luua esemekontakti. Hea on kasutada väikest eset, mis mahub taskusse. Kui eset ei vajata, saab selle taskusse panna. Taotlus on, et eset vajatakse üha vähem ja vähem. Kui koer ühestki esemest ei huvitu, võib eseme asemel kasutada ka maiust. Maius ei ole siiski sama hea, kui ese, sest maiusega ei saa mängida. Eset võib vahepeal koerale toomiseks visata või mängida sellega tirimismängu.
Eelpool mainitud harjutused tõstavad tugevalt koera aktiivsust. Koera innustades on vaja meeles pidada, et koer ei innustuks liialt. Liialt innustades on koer ka stressis ja siis ei suuda ta enam korralikult koolitusele keskenduda.

Trikkide õpetamine
Igasugune õige koolitus parandab omaniku ja koera vahelist koostööd. Miks on koerale vaja trikke õpetada? Trikid tulevad sageli märkamatult. Trikkide õpetamise idee ongi selles, et koolitaja võtab neid „lõdvalt“, sest nende oskamine ei ole testide jaoks oluline. Ka rangeim koolitaja ei õpeta tavaliselt trikke sunniga ja teda ei piitsuta tagant vajadus eksamil hästi esineda. Sellepärast pakub trikkide õppimine lõbu mõlemale poolele ja parandab koera ja omaniku vahelist sidet. Parimad trikid on need, kus koer võtab omanikuga lähikontakti.

Tule sülle
Väikest koera võib õpetada sülle hüppama, suur võib tulla sülle siis, kui omanik põrandal istub. Pea meeles, et koer peab sülle tulema omal soovil, teda ei tohi sülle sundida. Mõnele koerale on lähedus painav ja nad ei salli kallistusi. Sellepärast liigu edasi vastavalt sellele, kuidas su koer lähedust talub. Alguses harjuta teda silitusi nautima. Õpeta koera nii, et ta hüppaks sülle AINULT siis, kui sa seda palud.

Anna musi
Koer lakub teise koera suunurki alistumise märgiks. Sellepärast on koeral raske mõista, et meile, inimestele, näo lakkumine ei meeldi. Kuna enamus koeri, eriti kutsikad, musitavad meeleldi, siis on koera musitama õpetamine eriti lihtne. Musitamine on koera jaoks loomulik kontaktiotsimise viis, sellega ilmutatakse ühtekuuluvust ja usaldust.
Õpeta koerale ka muid lähedust nõudvaid trikke, näiteks omaniku jalge vahelt läbi jooksmine, kui omanik edasi liigub. Need harjutused parandavad koera kontakti sinuga ja suurem osa koeri naudib neid harjutusi eriti. Sellepärast võid neid harjutusi ka premeerimiseks kasutada, koera kohustusliku harjutuse sooritamise eest premeerides. Tegevusega premeerimine on maiuse andmisest tunduvalt tulemuslikum, kuna koerale meeldib meelepäraseid harjutusi sooritada. Ära ainult premeerimisharjutust liiga sageli kasuta, et selle mõju mitte vähendada.

Kas kõik sobib kõigile?
Temperamentsetele koertele sobivad teistsugused kontaktiharjutused kui rahulikele. Temperamentne koer on aktiivne ja sellepärast ei tohi temal kasutatav kontaktiharjutus lisada koerale aktiivsust, vaid peab tema aktiivsust omanikule suunama. Rahulikumat koera seevastu on vaja enam aktiveerida, et töö tegemine oleks tulemusrikkam.
Samuti oleme erinevad meie, omanikud, ja kõigile kõik harjutused ei sobi. Rahulikule inimesele võib kiirelt liikumine ja järskude pöörete tegemine väga raske olla. Temperamentsele seevastu võib rahulikult paigal püsimine raskusi tekitada. Enamus meist kardab ennast kõrgeid hääletoone kasutades ja koerale trikke õpetades teiste silmis naeruvääristada. Koolitades tuleb siiski õppida olema ükskõikne selle suhtes, mida teised arvavad. Harjutades leiate nõksud, mis sobivad nii teile kui teie koerale.
Kontaktiharjutustega võid saada koera koostööaltimaks. Mõnest harjutusest ei piisa, et muuta koera kontaktsemas pikemas perspektiivis, sest koera käitumisharjumusi pole võimalik muuta hetkega. Kutsikat on lihtne kontaktseks õpetada, aga täiskasvanud koera dresseerimine võtab enne tükk aega kui muutused paistma hakkavad. Alusta siiski kohe. Veeda koeraga koos rohkem aega, räägi temaga, mängi temaga ja harjutage koos.

Ajakirjast „Koiramme“ tõlkinud Krista Tooming