PEHME KOOLITUSE eesmärgiks on arendada koerte koolitust, mille saavutamiseks jagatakse teadmisi koerte algupärast, vajadustest, õppimispsühholoogiast ja eetikale põhinevast kasvatusest.
ELAMISE ÕPETAMINE
Kutsikas on lõpuks kodus. Ta uurib uudishimulikult kõike.
Uurimine toimub suu abil. Minnes lihtsalt oma teed, kui kutsikas püksisäärest kinni haarab, mõistab kutsikas seda kui kutset jahile ja naksab veel metsikumalt… Oluline on kutsikale algusest peale näidata, millega ta peab kohanema. Korralekutsumine peaks toimuma koerale võimalikult loomulikul viisil. Teeme nii nagu koera ema seda tegi – ta võtab ettevaatlikult kinni kutsika turja- või kaelanahast. Kindlasti keerab ta kutsika ümber nii, et see maandub küljele või seljale. See toiming on range aga mitte ebamugav. Tõmbame ta enda poole, vaatame sügavalt silma (et saada kontakti) ja räägime rahuliku sõbraliku ning vaikse häälega õpetussõnad. Ei tohi haletseda ega süüdi mõista. Vale teo asemele on vaja alternatiivi, mõni tegevus, mida koer võiks meie arvates teha.
Peale selle, et kutsikal peab algusest peale olema selge kus ta võib olla ja mida ta tohib teha, peab talle ka võimalikult ruttu õpetama mida elus vaja läheb:
*puhtust pidama
*üksi olema ilma haukumata ja esemeid närimata
*tirimata rihma otsas käima
*kartmata ja ka hirmutamata inimeste ja teiste koertega suhtlema
*lahti olles sõna kuulama
*hooldamise ajal vaikselt paigal püsima
*hakkama saama erinevate ümbrustega
*oskama sõita autos, bussis…
Kutsikapõlv on õppimiseks – koer kogub muljeid ja õpib eluks vajalikku
Koera ei tohi ehmatada. Kui ta hakkab kartma siis ära tröösti vaid julgusta ning püüa naljatades hirm eemale peletada.
PUHTUSE PIDAMINE tuleb enamasti iseenesest kui sellest ei tehta suurt numbrit. Kutsikas peab saama regulaarselt väljas käia – peale magamist, mängimist ja söömist. Kuna koer ei võta karistamisest õppust, tuleb teda kiita kui asi on väljas õnnestunud. (Samuti soovitab Ameerika tuntud loomaarst Jeff Nichol koera kohe ja iga kord, kui tuppa tegemast avastatakse kohe üles tõsta (isegi kui ta veel tilgub) ja välja selleks ettenähtud kohta viia)
ÜKSIOLEMISE treeninguga võib alustada kui kutsikas on olnud mõne nädala uues kodus ja ta tunneb end juba kindlalt. Alustatakse mõnest sekundist üksiolekut järkjärgult pikendades. Alati tuleb kutsat kiita vahetult just siis kui ta tubli on.
RIHMAGA KÄIMINE Koer kes alguses närib rihma, avastab mõne päevaga, et ümbrus on huvitavam kui rihm. Aga kui rihm on jätkuvalt tähtsam ja rahustamine ei aita tuleb võtta uus taktika. Lase koer lahti ja mine ise eemale – kui oodatud võitlusmängu rihmaga ei tule kaob ka põnevus.
Koera aktiviseerimine
Üha enam kohtab tänapäeval koeri, kes ühel või teisel põhjusel ei saa kogu oma energiat päeva jooksul välja elada ning hakkavad seetõttu inimeste jaoks arusaamatult käituma. Mõni koer kraabib vaibasse auke, teine lõbustab end mööbli tükeldamisega, kolmas haugub meeletult iga krõbina peale, neljas ründab kõike, mis liigub jne. Koer on loodud tegutsema ja on võimeline pidevalt liikuma - meie lemmikud aga veedavad enamiku oma ajast üksi kodus magades. Tulemuseks on energia ülejääk ja aja jooksul tekkiv stress.
Mida siis teha, et meie koerad oleksid pingevabad ja meeldivad kaaslased? Koer vajab päevast päeva füüsilist aktiivsust, ta peab kasutama nina uue info saamiseks ning intelligentse olevusena kindlasti tegema ajutööd. Kuna koer niikuinii liigub, mõtleb ja kasutab oma nina, siis inimese ülesandeks on lihtsalt koera tegevust endale vastuvõetavaks suunata. Selleks on olemas rida erinevaid harjutusi, mida nii toas kui õues teha saab.
Liikumine
Arvatakse, et optimaalselt vajavad koerad umbes kaks tundi liikumist väljaspool oma territooriumi. Liikumis- ja infovajadus saab kaetud, kui koeral lubatakse lõhnu nuusutada ning maastik on vaheldusrikas. Jalutuskäik rihma otsas pakub küll liikumist, kuid on nii keha kui ka psüühika jaoks väga ühetaolised. Proovi oma koera viia võimalikult erinevatesse paikadesse!
Õppimine, sõnakuulelikkuse harjutamine
Peale liikumise vajab koer pidevalt ka ajutööd, s.t. ta peab suutma keskenduda, mõelda, otsida lahendusi. Õpetamise puhul on oluline tekitada koeras huvi, teha ülesanded esialgu võimalikult lihtsaks, kuid samas jätta koerale ülesande lahendamise võimalus. Näiteks "istu" käsklust õpetades proovi koer endale silma sisse vaatama saada, hoia maiust koera nina ees ning korda käsku sõbraliku ergutava häälega. Koer proovib maiuseni hüpata, teeb ringe ümber sinu või muud, kuni ühel hetkel istub. Sina annad maiuse, koer hakkab seostama seda istumisega, aga selleni jõudmine on juba ajugümnastika.
Ninatöö
Koertel on väga hästi arenenud haistmismeel, võiks öelda, et nina on koerale sama, mis inimestele silmad. Kuna koer ammutab infot peamiselt lõhnameele kaudu, siis seda piisavalt kasutades kulutab ta palju energiat. Koer tunneb lõhna nii maapinnalt kui õhust, mida peremees saab koera väsitamiseks rakendada. Õues pugege peitu, kui koer kuskile nuuskima jääb, pange mõni lelu või oma tuttav puu otsa ning laske koeral see üles leida. Ta oskab ilusti kas tuule või teie jälgede abil otsitavateni jõuda. Pange koera ette mitu eset millel pole lõhna ja siis puudutage neist mõnda, veidi segadust ning ta leiab õige asja ülesse. Kõik sellised harjutused teevad teie koeraga imet ning muudavad jalutuskäigu lõbusaks. Toas laske koeral otsida vaiba ääre alla pandud maiust või kapi otsa peidetud mänguasja - teie saate ühe silmaga jälgida koera ja teisega telekat ning koer ei konuta niisama nurgas. Ninatöö on koera jaoks väga intensiivne, ning seetõttu ei tohi neid harjutusi teha järjest pikka aega. Kohe, kui koer kaotab tähelepanu, on aeg lõpetada ning lasta tal veidi puhata.
Tasakaaluharjutused
Liikumise ajal saate koerale pakkuda päris palju pingutust ja närvikõdi erinevate tasakaaluharjutustega. Alustage kividest ja pinkidest, minnes järjest kitsamatele pindadele nagu poomid või mahalangenud puud. Nõudke oma koeralt korralikku sooritust seismisel või takistuse ületamisel. Toas saate koeral lasta näiteks diivanilt teie selga ronida ning seal vaikselt seista kui teie mõne sammu teete. Kasutage oma fantaasiat ning teil mõlemal on õhtu sisustatud.
Probleemülesanded
Raskusastmelt samm edasi kuulekuse õppimisest, kuna nende harjutustepuhul ei suunata koera praktiliselt üldse. Nende harjutuste tegemine võtab koeral palju aega, enne kui ta suudab õige lahenduse leida ning nõuab peremehelt seetõttu kannatlikkust. Üks küllalt lihtne harjutus on järgmine: koer on rihma otsas, teie liigute ühele poole elektriposti, koer reeglina teisele. Kui koer rihmaga posti ümber takerdub, siis teie ootate ning ergutate koera edasi tulema. Koera ülesandeks jääb end posti ümbert lahti kerida. Mõtlemist nõuab ka see, kui koer peab näiteks teieni või maiustuseni jõudmiseks millestki ümber, üle või alt minema. Ükskõik, millise harjutuse te koerale ka välja ei mõtleks, on oluline, et probleemi lahendaks koer. Tasu peab olema koerale ahvatlev, sest ainult seepärast on ta nõus ennast tõeliselt pingutama. Paljusid koeri on esialgu isegi väga hea tasu puhul küllalt palju vaja mõtlema meelitada, seepärast kannatlikkust ja veel kord kannatlikkust.
Trikkide õpetamine
Kuna koer oskab oma aju suurepäraselt kasutada, võite talle õpetada tõepoolest igasuguseid asju. Nii nagu käskluste puhul, minnakse ka trikkide õpetamisel kergemalt astmelt raskemale. Kui te näiteks soovite oma koera televiisoripuldina kasutada, on mõistlik talle maiust anda selle eest, kui ta liigub televiisori suunas ning pisitasa hakata nõudma nuppude poole viipamist, kuni lihvida harjutus õigele nupule vajutamiseni. See on küll suhteliselt ekstreemne näide, kuid minu jaoks kehtib reegel: mida raskem on eesmärgini jõuda, seda suurem on nii enda kui koera pingutus. Teisest küljest on enda jaoks lihtsam, kui koer peab tegelema kaua ühe asja selgekssaamisega, kui et kogu aeg uusi trikke välja mõelda!
NB! Koerale palli, kaigast vms. visates TASUB TEADA:
Kindlasti olete kohanud koera, kes kohe peale tervitamistseremoonia lõppu jookseb teie juurde oma mänguasjaga ja hakkab kas vingumise, käpa põlvele panemise või haukumisega nõudma, et te talle seda viskaksite. Kui te seda ruttu ei tee, siis muutub nõudmine tungivamaks ja tungivamaks. See võib tunduda armas, aga tegelikult kannatab vaene loom stressi all. Hundid kasutavad galopis liikumist ennekõike saagi tabamiseks mõeldud viimase spurdi ajal. Seetõttu on ka nende organism seatud nii, et kui nad seda lõpuspurti sooritavad, siis pumpavad neerupealsed verre stressihormooni, adrenaliin voolab soontes, ärevus tõuseb.
Looduses näeb lõppvaatus välja nii, et hunt sai saagi kätte, lõhkus seda, näris, kaevas ja sõi ning see maandas tema stressi. Mida aga peab vaene koer tegema peale seda, kui ta oma tennisepalli kätte sai?
Ta proovib suure tõenäosusega uuesti, toob palli ja palub seda uuesti visata.
Kui seda korratakse korduvalt ja korduvalt, suureneb koera närvilisus ja tema pahateod peale neid mänge suurenevad. Tekib kurb konflikt: Inimene on kuri - mängisin ju koeraga tund aega enne tööleminekut ja ta ikka näris mu kingad ära. Koer aga püüdis ainult oma ärevust lahendada.
Stressimaandamiseks sobivad paremini ajult pingutust nõudvad mängud nagu jälje ajamine, esemete otsimine ja tasakaaluharjutused.
Koertele tõesti meeldib olla pidevalt aktiivne. Mistahes põhjusel te olete endale koera võtnud, vastutus tema heaolu eest käib sellega alati kaasas. Pakkuge oma koerale võimalikult täisväärtuslikku koeraelu ja te võite südamerahus öelda, et olete paganama hea peremees. /lõppsõna Jeff Nichol
PS. Koer ei väsi vaimselt, kui ta jookseb galoppi, kuna galopi ajal töötavad neerupealised, mis omakorda toodavad stressihormooni adrenaliini. Mida rohkem koer galopeerib, seda suuremaks muutub koera adrenaliini kogus organismis. Koer küll väsib füüsiliselt, aga vaim on väga erk - ehk koer muutub närviliseks ja rahutuks, mida omanik tõlgendab sellisena, et koer ei väsi mitte kunagi. Tegelikult on koeral liiga suur stressihormooni tase ja koer on rahutu. Selleks, et koera väsitada tuleb meeles pidada, et koer peab tegema tööd mõttega: on jahil, õpib sõnakuulelikkust, täidab käsklusi või liigub traavis. Traavis liikumisel põletab koer süsivesikuid ja rasva ning organism ei kompenseeri ega toeta energia põletamist adrenaliini tootmisega. Miks aga koera keha adrenaliini toodab galopeerimise ajal, peitub nende esivanemates huntides.
No comments:
Post a Comment