vaktsineerimisest

Kuna lugemissoovitused said juba avatud teemaga Kuldne töökoerana, siis võibolla on huvitav lugeda ka muid teemasid, mis koerandusega seonduvad ja mida pole ehk siiani nii laialdaselt kajastatud. Järgnevalt koerapidaja Sirje Krönström'i mõtteid ja uurimistööd vaktsineerimise teemal, tal endal on arstiharidus ja ta ka töötab sel alal:

Järgnev jutt on küll nii kassidest kui koertest, aga tasub lugemist.

Annan siin veelkord väikese ülevaate vaktsineerimistest. Kasutatud on uuendatud versiooni (aprill 2007)materjale.

Kõigepealt tooksin ära saksa professori Ronald Schultz'i ühes oma 2005.a. ettekandes esitatud mõtteavalduse (minu vabatõlge) - "enne, kui lemmikloomaomanikud ise seda asja enda kätte ei võta, ei muutu lemmikloomade vaktsineerimises mitte kui midagi"

20.dets.2005.a. võeti Saksamaa Põllumajandusministeeriumi poolt vastu seadus, mille järgi hakati nõudma kohustuslikku marutaudivastast vaktsineerimist mitte igal aastal, vaid iga 3 aasta tagant.

Saksa Loomaarstide Liit andis aga välja omapoolsed soovitused kaitsesüstide tegemiseks:

* katku- ja parvoviirus. Revaktsineerimist ehk korduvat vaktsineerimist teha mitte sagedamini kui iga 3aasta tagant.

Ja ka see 3-aastane intervall on tegelikult kompromiss, kuna nii parvo-, kui ka katkuviirusevastaste antikehade tiitri uurimine on näidanud, et mõlema vaktsiini toime kestab üle 3 aasta.

* hepatiit. Kui kutsikaeas on hepatiidivastane kaitsesüst tehtud, siis edaspidi korduvat hepatiidivastast vaktsineerimist ei peeta vajalikuks.

* kennelköha. Korduv vaktsineerimine - teha ainult vastavalt vajadusele (olukorrale).

* leptospiroos. Erinevalt USA veterinaaride soovitusele peetakse Saksamaal leptospiroosi nn."core vaccine"ks ja seepärast soovitatakse teha iga-aastast kordusvaktsineerimist (Kesk- ja Lõuna-Euroopa on leptospiroosi levikualad)

Kahjuks peab, vaatamata uutele, kaasaegsematele vaktsinatsioonisoovitustele, ka Saksamaal suur osa veterinaare ikka veel kinni vanadest vaktsineerimis-eeskirjadest ja - ikka veel(!) soovitatakse lemmikloomaomanikele iga-aastast ja korraga mitme haiguse vastu vaktsineerimist*vt. allpool.

Sama kasside kohta soovitan vaadata www.haustierimpfung.de

Kaitsesüst, millest peaks loobuma.

1.borrelioosivastane vaktsiin. Annab kaitse vaid väheste puugiliikide vastu. Vaktsiini kõige ohtlikumaks (võimalikuks) kõrvaltoimeks peetakse epileptilisi (langetõbe meenutavaid) krampe.

Marutaudivastane vaktsiin.

Siin on tegu surmatud mikroobitüvedega. Korduv vaktsineerimine oleks mõttekas kolmeaastase intervalliga.

NB! Eestis on ainuke kohustuslik (seaduslik) nõue -marutaudivastane vaktsineerimine - (kahjuks ikka veel) üheaastase intervalliga, kuigi ka Eestis kasutusel olevad vaktsiinid annavad kaitse kolmeks aastaks (see on nüüd õnneks muutumas, vt.allpool).

Igasuguse vaktsineerimise (võimalikud) tüsistused.

1.allergilised reaktsioonid.

* vahetult peale vaktsiinisüsti - šokk (vajab kiiret ja kohest arstiabi)

* näoturse, nahanähud, sügelus

* iiveldus, oksendamine

2.teisesed reaktsioonid

* autoimmuunhaigused:

- eeskätt autoimmuunne hemolüütiline aneemia (kehvveresus, raske punaverehaigus, sageli lõpeb surmaga)

- autoimmuunne hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus) jt.

* närvipõletikud, -halvatused

* eeskätt katkuvaktsiini tagajärjel tekkida võiv, krampe andev ja ravimatu ajupõletik (entsefaliit).

Esinemissagedus (olenevalt vaktsiinist) - 1 juht /10 000 kuni 1 juht/100 000 vaktsinatsiooni kohta

* pannikuliit (nahaaluse rasvkoe põletik), vaskuliit (veresoonte põletik) jt.

* nn.vaktsinatsiooni-sarkoom. Vaktsiini süstekohal tekkiv eriti pahaloomuline kasvaja (vähkkasvaja). Põhiliselt kassidel, aga ka koertel..

Mida teha, kui veterinaar ikkagi tahab igal aastal ilmtingimata jälle "kõikide" haiguste vastu minu lemmiklooma vaktsineerida?.

Saksa professori soovitus on järgmine:

"Kui lemmikloomaomanik, peate Teie ise otsustama, mida (millist kaitsesüsti) Te oma lemmikule seekord teha lasete. Vet.-tohter peab Teie arvamust respekteerima ja mitte peale suruma oma tahtmist."

Kuidas kindlaks teha, kas "kaitse" veel kestab?

Selleks saab soovi korral määrata katku-, parvo- või marutaudiviiruste -vastaste antikehade tiitrit veres.

Ei tohi aga unustada, et "kaitse" teatud haiguse vastu ei sõltu ainult "vajalike" antikehade olemasolust ja hulgast, vaid siin tulevad lisaks mängu veel paljud teised olulised faktorid - vanus, toitumine

Lisaks arutelule naha- ja karvakasvu teemal pakun lugemiseks-uurimiseks välja hiljuti internetist leitud (2005-2006.a.) huvitavad lingid vaktsineerimise vajalikkusest, intervallidest ja vaktsiinide lisa-ainetest ning nende lisa-ainete  mürgisusest.

Muide, ka nahahäda, kui see on tekkinud näit. autoimmuunsest dermatiidist või siis kilpnäärme alatalitlusest, võib olla nn. "ülevaktsineerimise" tulemus!

 ~*~*~*~*~*~

Olin ise aprilli keskel täienduskursustel, kus pidas loenguid TÜ hematoloogia- ja immunoloogia kliiniku juhataja -professor Hele Everaus, kes kinnitas seda, mida on ta välja öelnud juba aastaid tagasi. Nimelt - ka väikeste laste vaktsineerimine on kahe otsaga asi ja maailmas käivad uuringud, kas mitte hilisemas elus tekkinud autoimmunhaigused ei ole alguse saanud just sellest "lausvaktsineerimisest" lapseeas, kuna niigi väljakujunemata immuunsüsteem peab m i t m e i d antikehi ja veel k o r r a g a välja töötama. Samas lisas aga, et kahjuks oleme vaktsiine tootvate kontsernide vastu võimetud...! Iseasi loomulikult, kui on tegemist epideemilise koldega. Aga samas -organismi ei kaitse ainult antikehad, vaid on olemas veel võimas barjäär, s.o. rakuline kaitse. On ka teine aspekt - mille vastu me vaktsineerime? Järjest tekib juurde uusi tüvesid, - ja seega võivad haigestuda ka vaktsineeritud inimesed ning loomad.
www.haustierimpfung.de/images/rat.jpg
www.hundewelten.de/html/body_impfungen.html
www.critteradvocaty.org
Saksa lingi lühikokkuvõte:
Alates detsembrist 2005 ei ole vajalik Saksamaal iga-aastast marutaudivastast vaktsineerimist teha.
Üldiselt-kui nn. "põhivaktsineerimine" on kutsikaeas tehtud 14.-16 kuu vanuses, siis -
- marutaudivastane (surmatud) vaktsiin - annab immuunsuse kolmeks või enamaks aastaks (vajadusel võib kontrollida veres antikehade tiitrit)
- katkuviiruse-vastane (elus-)vaktsiin annab immuunsuse 15-ks aastaks, isegi kogu eluks
- parvo- ja epideemilise hepatiidi viiruste (elus-)vaktsiinid - samuti 15-a.-ks kuni kogu eluks
MIDA PEAKS:
- parainfluenza (kennelköha) - immuunsus kuni 3-ks aastaks. Soovitatakse teha juhul, kui loomi on palju koos. Ei ole aga vajalik, kui on väike grupp või nn. üksikpidamine.
- Bordetella bronchiseptica (koerte köha tekitaja) -immuunsus kuni 1-ks aastaks. Soovitused samad, mis parainfluenza korral
LOOBUDA VÕIKS ÜLDSE:
- puugi-vaktsiinist, kuna on palju kõrvaltoimeid (isegi on esinenud epilepsiat) ja teiseltpoolt ei aita see vaktsiin kahjuks kõikide metsas olevate puugiliikide vastu.
- leptospiroosi-vastasest vaktsiinist. Saksamaal on see vaktsiin vaid kahe (!) leptospiroosiviiruse tüve vastu. Samas on üksikuid juhtumeid, kus vaktsineeritud loomad on aga haigestunud mõnda teise tüvesse. Saksa vet.arstid ei soovita praegu leptospiroosi vastu vaktsineerida seni, kuni pole välja töötatud laiema spektriga leptospiroosi-vastast vaktsiini, et mitte liigselt koormata looma immuunsüsteemi.
VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED :
- allergiad (kuni eluohtliku seisundini)
- autoimmuunhaigused
- neuroloogilised nähud
- vähkkasvajad
Lisan täienduseks USA Giessen'i Ülikooli viroloogia professori Dr.Roland Friedrich`i ja American Animal Hospital Assotiation (AAHA) 2003.a. "Task Force"'st, ning "Vaccination news"st - võetud arvamused:
Iga-aastane vaktsineerimine põhineb 40 aastat tagasi väljatöötatud vaktsiinide uuringutel. Tookord kasutati surmatud vaktsiinitüvesid, mis andsid piiratud immuunsuse ja seetõttu oli vajalik re-immuniseerimine üks kord aastas.
Koerte immuunsüsteem hakkab täiel määral toimima alates kuuendast elukuust. Samas teaduslikud uuringud näitavad, et koerte immuunsüsteem ei ole sugugi kehvem, kui inimesel ja senini pole ükski inimene tulnud veel selle peale, et ennast igal aastal mumpsi või leetrite vastu vaktsineerida lasta.
USA soovitused põhinevad (praeguseks) üle seitsme-aastasel uuringul, mis tõestab, et elusvaktsiini toime on tõepoolest üle 7 aasta või kauemgi. Surmatud mikroobitüvede korral (kasutatakse põhiliselt. bakteriaalsete nakkuste puhul - näit.leptospiroos) on aga asi kehvem, sest toime ei ületa ühte aastat. Samas pole aga vaktsiini kõigi olemasolevate leptospiroosi -tüvede vastu. On aga olemas tõhusad antibakteriaalsed vahendid ravimiseks haigestumise korral.
Marutaudi vaktsiin on ka surmatud mikroobitüvedest ja siin sõltub vaktsineerimise sagedus iga vet-.ameti seadustest (kas riigis on marutaudiohtu või mitte) - ja loomulikult sellest, kas koer reisib välismaale, puutub näitustel kokku suure hulga teiste loomadega, kontakti võimalus metsloomadega jne.
USA ekspertkomisjon peab seega koerte iga-aastast 5- 7- kordset vaktsineerimist ülearuseks. Rõhutatakse, et vaktsiine väljatöötavad farmaatsiafirmad e i o l e huvitatud uuringustest (raha!) ja samas veterinaarid jälle o n huvitatud vaktsineerimisest (raha!). Saksamaa andmeil moodustavat veterinaaride tööst (sissetulekust) 20-40% just vaktsineerimised + visiiditasu.
USA-s on 27 veterinaar-meditsiinilist õppetooli muutnud oma vaktsinatsiooni-soovitusi.
Prof. Dr.Ronald D.Schultz, Winconsin`i Ülikool on öelnud -
Loomulikult, kui sageli ja mille vastu tuleks vaktsineerida, peab ikkagi individuaalselt otsustama. Väga oluliseks peetakse just elamistingimusi, koera vanust ja tervislikku olukorda. Samuti seda, kas koer puutub palju kokku võimaliku nakkusohuga (koertekoolid, näitused, reisid välismaale). Parimaks kaitseks infektsioonhaiguste vastu, ütleme siis, et nn tavaolukorras, ei ole mitte vaktsineerimine, vaid tugev immuunsüsteem,, loomasõbralik keskkond, hea toitumine ning loomatohtri nõuanded (looma-)pidamise kohta. Halvasti toidetud loomad, kes pidevas stressis elavad, ei ole haiguste eest kaitstud ka siis, kui nad on vaktsineeritud.
www.hundezeitung.de/top/top-73.html
Nr.7/2003 väidab ( lisaks eelnevale), et liigse vaktsineerimise kõrvalnähtudega seostatakse hilisemas elus peale tekkivate allergiate, liigespõletike, mao-sooletrakti haiguste - ka käitumisprobleeme.
Soovitan vaadata ka www.gesundehunde.com/sites/impfungen.php
Ja loomulikult ajab nn. "tava-koerapidajaid" segadusse vet. kliinikust saabunud kutse tulla järjekordsele iga-aastasele vaktsineerimisele ja loomulikult pakutakse siis ka välja ikka seda 5-7-kordset "paketti".....

P.S. Hakkasin arutlema selle teema üle, kui sain aru, et inimese ja koera immuunsüsteem ei olegi kaks ise asja, vaid alluvad ühtedele ja samadele printsiipidele. Ühe rohkem tikub pähe mõte, et minu selli naha- ja karvahäda võis olla tingitud just sellest "veterinaaridele kuulekusest"

Veel sellealast lugemist:
http://www.dogsadversereactions.com/scienceVaccineDamage.html
*Soomes hakkas 1.08.2008 kehtima uus koerte vaktsineerimise eeskiri.
On mõningaid muutusi ja suund on vaktsineerimiste vähendamise suunas.
Katku, parvo ja hepatiidi vastu soovitatakse vaktsineerida iga 3 a. tagant.
Marutaud tuleb teha iga 2 a. tagant, kui koer on üle aasta vana.
Marutaudi ja muid vaktsiine soovitatakse teha mitte üheaegselt. Kui meil on marutaudi alampiiriks 12 nädalat, siis neil on kõige varasem aeg 4 kuu vanuselt.
Eesti seadused näevad ette, et kõik koerad ja kassid peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud hiljemalt 4 kuu vanuseks saamisel. Esmavaktsineerimine ei pea tegelikult olema kahekordne, seda ei näe ette ühegi vaktsiini juhend. Seda siiski tehakse juhul, kui on karta, et esimene marutaudi vastane vaktsineerimine ei anna piisavat kaitset. Näiteks juhul, kui kutsikas on mingil põhjusel saanud oma marutaudi süsti väga noorena. Väga noore all peetakse silmas alla 3-kuust kutsikat.
Lisainformatsiooniks (Veterinaar- ja Toiduametist) -
alates 20.07.2009. võib Eestis kasse ja koeri vaktsineerida vastavalt vaktsiini juhendis toodud sagedusele, aga mitte suurema vahega, kui 24 kuud.
See tähendab, et Eesti loomaarst võib looma marutaudi vastu vaktsineerides kirjutada passi järgmiseks kordusvaktsineerimise ajaks 2 aastat hiljem oleva kuupäeva vaid siis, kui kasutab vaktsiini, mille tootja on Eestis registreerinud selle vaktsiini juhendis immuunsuse kestuseks vähemalt 2 aastat. Praegusel hetkel kuuluvad siia alla Vanguard R ja osaliselt ka Nobivac Rabies (viimane lubab kuni 3-aastast intervalli, ent soovitab parima immuunsuse tagamiseks iga-aastast süstimist). Samas on osad marutaudivaktsiinidest nt. Euroopas mitmetes riikides juba registreeritud pikema intervalliga manustamiseks, nii et võib loota, et ehk hakkavad lähiajal ravimitootjad ka oma Eestis registreeritud juhendeid kaasajastama.
Vana, 1-aastane vaktsineerimisintervall marutaudivaktsiini manustamisel soovitatakse säilitada suurema nakatumisriskiga koerte (nt. jahikoerad) puhul, samuti tuleb reisimisel arvestada sihtriigi nõudeid, mis võivad meie omadest erineda.
Kompleksvaktsiinid, milles on komponente, mille puhul ei tootja ega WSAVA ei paku välja pikemat vaktsineerimisvahemikku kui aasta (leptospiroos kui bakteriin näiteks, samuti kennelköha sündroomi komponendid) jäävad nö. iga-aastase manustamisega vaktsiinideks.
Üldiselt, seoses uute soovitustega ja vaktsineerimisskeemi indiviidile kohandamise promomisega, hakkab tasapisi toimuma liikumine paljude komponentidega kompleksvaktsiinidelt vähema komponentide hulgaga või monovaktsiinidele.
Võib vaadata ravimiameti lehelt www.sam.ee veterinaarravimite registrist, kui pikk on Eestis sellele konkreetsele vaktsiinile registreeritud soovituslik vaktsineerimisintervall (või paluda mõnel loomaarstil seda teha).
Vaktsineerimise puhul järgitakse ikka sihtmaa või uue elukohamaa nõudeid (sest vaktsineerimisnõuded peaksid peegeldama kohalikku haigustealast olukorda, mis riigiti kindlasti erineb).
Järgnevalt veel - uued soovitused annavad küll elusvaktsiinide kasutamisel (meil enamus vaktsiine on elusvaktsiinid) pärast algimmuunsuse loomist vaktsineerimisvahemikuks kolm aastat (seda siis nn. põhihaiguste - koerte katk, parvo, hepatiit, kassidel panleukopeenia, kalitsi- ja herpesviroos), ent näituselkäijad peavad jätkama vana intervalliga vaktsineerimist seni, kuni näituseeskirjad ei muutu. Välisriikidesse reisivatel koertel tuleb samuti edaspidigi järgida nende riikide nõudeid.

Allikas: Sirje Krönström