Taaskord Sirje Krönström'i mõtteid terviseteemadel.
Sooleparasiitidest.
Põhimõtteliselt on ussid võimelised oma peremehi "üle" elama. Normaalne ja terve immuunsüsteem omab piisavalt kaitsemehhanisme, et organismi erinevate parasiitide eest kaitsta, kusjuures parimaks kaitseks usside vastu peetakse tugevat ja normaalset soole mikrofloorat. Kui see nii ei oleks, oleksid metsloomad juba ammugi välja surnud.
Immuunsüsteemi nõrgestavad - ebasoodsad pidamistingimused, haigused, stress, psüühiline pinge. Sellisel juhul ussid v õ i va d (ei pea!) sooles arenema hakata.
Mitte igasugusele stressile või halvale pidamistingimusele ei järgne sooleparasiitide sissetung.
Et ussid põhjustavad nii inimese, kui ka loomade haigestumist, ei ole kahtlust. Seega on ajast-aega otsitud vahendeid, kuidas end parasiitide eest kaitsta.
Ussikuur ei hoia ära, vaid likvideerib juba olemasolevaid sooleparasiite ning larve. Samas hävitatakse ussikuuriga aga ka soole mikrofloorat, mistõttu u u t e l sooleparasiitidel tekib soodne pesastumise võimalus.
Kui usside olemasolu on diagnoositud, siis loomulikult p e a b ravi tegema. Kergematel juhtudel piisab reeglina ka homöopaatilistest vahenditest. Vahel tuleb aga siiski kasutada keemilisi preparaate. Sellisel juhul mitte unustada soole mikrofloora taastamist!
Profülaktilised ussikuurid, ilma diagnoosita, on kurjast!
80.-ndatel aastatel oli tavaline, et tehti üks nn. profülaktiline ussikuur aastas. Tänapäeval soovitatakse 3-kuulist intervalli - aga mitte sagedamini. Peale soole mikrofloora kahjustamise on ka teine aspekt - tekib resistentsus ja ravimid ei pruugi edaspidi enam mõjuda.
Kutsikatele soovitatakse tänapäeval (tavaliselt) teha ussikuure alates 10.-ndast elunädalast - ja nii 1 x / nädalas. Kuidas mõjub aga selline soole mikrofloora hävitamine ja usside lagunemisel erituvad toksiinid kutsikate immuunsüsteemile?
Tegelikult takistatakse selliste ussikuuridega organismi enda loomuliku vastupanu väljakujunemist. Muide, sooleparasiite ei esinegi kutsikatel ja ka täiskasvanud loomadel nii sageli, kui arvatakse.
NB! Iga ussikuuri eel tuleks ilmtingimata teha kakiproov ja seda siis ka laboris ussimunadele uurida (korjata tuleks 2-3 päeva materjal).
www.homoeotherapie.de/tiergesundheit/wurmtext/wurmtext.html
Mis puutub tiinete emaskoerte ussikuuritamisse, siis tuleb võtta teadmiseks, et kõikidel emastel koertel on kutsikaeas olnud ussid. Ühel hetkel läheb mõni tsüst neist kuskile lihastesse ja nö uinub. Kuna emaslooma kehas toimub tiinuse ajal palju muutusi, sealhulgas muutub hormoonide tase jne, siis aktiveeruvad need tsüstid taas kuskil umbes 3 nädalat enne tiinuse lõppu ning liiguvad verre ja platsentasse ning seega on kõikidel kutsikatel sündides ussid siiski vaatamata ussikuuritamisele olemas. Seega ei ole mõtet emast koera tiinuse ajal vaevata korduvate ussikuuridega, kuna kutsikad sünnivad nagunii ussidega!
Edasi toon lühikokkuvõtte Monika Peichl'i artiklist " Ussid ja nende peremees - siiani lahendamata seos"
Ussikuur on vajalik tõepoolest alles siis, kui nende olemasolu on diagnoositud. Igasugune nn.profülaktiline ussikuur kahjustab eelkõige aga maksa !
Ussid on aga teiselt poolt "kasulikud"(rahvasuust pärit siiani käibelolev- „parem oma uss, kui võõras tõbi“). Allergoloogide väitel - need inimesed, kellel on lapsena ussid olnud, haigestuvat tunduvalt vähem allergiasse, kui need, kes kunagi sooleparasiitidega infitseeritud pole olnud.
Huvitav on ka nn."aafrika mõistatus". Ladina-Ameerikas ja Aafrikas elavatel inimestel on leitud võrdse %-na maolimaskestas olevat Helicobacter pylori't, mida peetakse nii maopõletiku, kui ka maovähi tekitajaks. Samas Aafrikas esineb maovähki aga tunduvalt harvemini, kui Ladina-Ameerikas. Ühe võimaliku seletusena diskuteeritakse, kas mitte aafriklaste samaaegne infitseeritus sooleparasiitidega ei kaitse neid Helicobacter-infektsioonide eest?! Seda teadmist on ka kasutatud krooniliste soolehaiguste (m.Crohn ja haavandiline koliit) ravis. Nimelt on sellise diagnoosiga haigeid püütud ravida sea-ussi (Trichuris suis) - ussimunade kokteiliga. Teine rühm katsealuseid sai placebo't. Raviefekt "kokteili" korral oli 80% ! <<<<< "Ussimunade kokteil rahustab põletikulist soolt" , "Ärzte Zeitung" 4.veebruar.2005.a.
Loomulikult ei saa ka tänapäeval öelda, et ussid üleüldse lihtsad ühed väga tervislikud ja kasulikud elukad on. Kui ikka "kaasüürilised" olemas, siis sel ajal tehtud vaktsineerimise efekt on nullilähedane. Seetõttu peaks kutsikaid ilmtingimata e n n e esimesi vaktsineerimisi ussivabaks tegema. Täiskasvanud koerad - kassid aga ei vaja pidevaid ja graafikujärgseid ussikuure.
Ei kahjusta ainult liigne "ussikuuritamine", vaid ka liigne hügieen. Humaan-meditsiinilised uuringud on näidanud, et need lapsed, kes elavad maal, puutuvad kokku paljude loomade ning mikroobidega, haigestuvad tunduvalt harvem astmasse ja allergiatesse. Aga ka - esimesel eluaastal läbipõetud viirused vähendavad allergia tekke riski lapseeas poole võrra. Et tekiksid allergiad ja autoimmuunhaigused, selleks peab immuunsüsteem olema kahjustatud. Sooleparasiidid, bakterid ja viirused on aga vajalikud nii inimese, kui ka looma immuunsüsteemi treenimiseks - nad on vajalikud spetsiaalsete immuunmehhanismide - T-lümfotsüütide, väljakujunemiseks. Inglise immunoloog prof.Graham Rock kirjutas 1998.aasta "Immunology Todey"-s - " Moodsad vaktsiinid, bakterite-pelgus ja ülemäärane hügieen võtavad ära immuunsüsteemilt tema informatsiooni allika, millest ta aga sõltuv on".
Kuigi tänapäeval kasutatavad ussnugilistevastased vahendid ei ole enam nii toksilised, kui varem, ei peaks aga ikkagi "lihtsalt profülaktiliselt" - rutiinselt iga 3 kuu tagant ussikuuri tegema. Preparaadid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole küll nii mürgised, aga samas ikkagi mitte ohutud!
www.drei-hund-nacht.eu/barf/wurm.htm
Nagu teada, on ussidest (teatud juhtudel) võimalik ka koduste vahenditega lahti saada. Samas rõhutatakse, et enne igasugust (eriti enne igasugust ränka!) ussikuuri tuleks asja täpsustada väljaheite analüüsiga - kas ikka on ussid?!
Juliette de Bairacli Levy - lihtne, ohutu ja tõhus soovitus oleks järgmine:
* eelnev päev - paastumine. Kui aga usse peaks olema palju, siis paast 2-3 päeva.
* järgmine päev - võtta koirohtu, salveid, tüümiani ja münti - igat üks supilusikatäis. Lisada natuke jahu ja mett, et annaks teha väikseid pallikesi.
Laiussi korral võtta aedruutu (ravimtaim), koirohtu, Cayenne.
30 kg-sele koerale anda sisse ca.5-6-e metsapähkli-suurune pallike.
NB! Ussitõrjet soovitatakse teha veidi enne täiskuud, kuna parasiitide paljunemine toimuvat kuufaasidele vastavalt. Ja just täiskuu-eelselt olevat nende paljunemine ning aktiivsus kõige suurem - seega tõrjevahendid mõjuvat tugevamini.
Teaduslikku seletust sellele teooriale ei ole - kes tahab uskuda, see usub, kes ei taha, ärgu uskugu! Samas võin aga lisada, et ka ookeani tõus ja mõõn ei toimu mitte suvalisel ajal, vaid samuti rangelt kuufaaside järgi - vaatamata meie uskumisele või mitteuskumisele!
Veel teinegi variant:
* 1 (-2) päeva paast ja õhtul 1-2 spl. (14-28 ml) riitsinusõli (lahtisti) ja palju juua. Vajadusel anda õli sidruni või meega.
* teine päev - hommikul ravimtaimed, poole tunni pärast riitsinusõli. Õhtul - kerge poolvedel toit.
* kolmas päev - hommikul pool kogust ravimtaimi ja poole tunni pärast kerge vedel toit. Õhtul samuti kerge toit, näit. juurvili, munad, kodujuust.
* neljas päev - hommikul pool kogust ravimtaimi. Kaks toidukorda teraviljast või juurviljast. Õhtul anda natuke liha + küüslauk.
* viies päev - vt. neljas päev. Vaid liha anda juba rohkem.
* kuues päev - normaalne toit.
No ei kujuta küll ette, kuidas seda riitsinust sisse anda õnnestuks. Kui just kapslitena... Iiveldavad -oksendavad riitsinuse peale ka suured kahejalgsed, mis siis veel teistest rääkida!
Tunduvalt "leebemad" on aga järgmised soovitused:
* arvatakse, et loomulik (naturaalne, toor) toitumine - BARF, hoiab soole "puhta" nii, et sinna "kaasüürilisi" ei tekkivat.
* parasiitidevastase toimega on aga ka kõrvitsaseemned, kookoshelbed, riivitud porgand ning küüslauk, mida võiks siis usside pesitsemise ärahoidmiseks 3-4 korda nädalas toidule lisada.
http://vegan-hund.de/gesundheit/parasiten/wuermer
Ka siit üks huvitav ussikuuri soovitus:
* võtta üks supilusikatäis kuivatatud ja peenestatud viigimarju. Lisada üks supilusikatäis nisuiduõli ja anda seda koos toiduga ühe nädala vältel.
Kogust suurendada või vähendada vastavalt koera kaalule.
Kahjuks täpsemalt pole öeldud, kui suurele koerale see ülalnimetatud ports mõeldud on.
Ja veel - granaatõuna koore tee. See oli eeskätt laiusside väljaajamiseks kasutusel juba keskajal.
Granaatõuna koor sisaldab muuhulgas (peale tanniinide jms.) ussidele mõjuvat pelletieriini ja isopelletieriini, millel on laborkatsetes (in vitro) kinnitust leidnud piperidiinalkaloidide toime.
www.henriettesherbal.com/electic/madans/punica.html
http://212.185.118.226/publlehrbuch/xml/14811486.xml
Muide, granaatõuna koorest valmistatud tee on väga tõhus vahend kõhulahtisuse korral (sisaldab parkaineid!) ja seda antakse ka lastele.
Ja ehk annab midagi eelpooltoodust ka meie oma igapäevaelus kasutusele võtta?! Ning mitte ainult neljajalgsete asjus - siin pakutakse ju üht-teist maitsvat (näit. kookoshelbed või kõrvitsaseemned) ka meile endile. Miks siis mitte ka ise "kaasüüriliste profülaktikat" teha!
Allikas: Sirje Krönström
Sooleparasiitidest.
Põhimõtteliselt on ussid võimelised oma peremehi "üle" elama. Normaalne ja terve immuunsüsteem omab piisavalt kaitsemehhanisme, et organismi erinevate parasiitide eest kaitsta, kusjuures parimaks kaitseks usside vastu peetakse tugevat ja normaalset soole mikrofloorat. Kui see nii ei oleks, oleksid metsloomad juba ammugi välja surnud.
Immuunsüsteemi nõrgestavad - ebasoodsad pidamistingimused, haigused, stress, psüühiline pinge. Sellisel juhul ussid v õ i va d (ei pea!) sooles arenema hakata.
Mitte igasugusele stressile või halvale pidamistingimusele ei järgne sooleparasiitide sissetung.
Et ussid põhjustavad nii inimese, kui ka loomade haigestumist, ei ole kahtlust. Seega on ajast-aega otsitud vahendeid, kuidas end parasiitide eest kaitsta.
Ussikuur ei hoia ära, vaid likvideerib juba olemasolevaid sooleparasiite ning larve. Samas hävitatakse ussikuuriga aga ka soole mikrofloorat, mistõttu u u t e l sooleparasiitidel tekib soodne pesastumise võimalus.
Kui usside olemasolu on diagnoositud, siis loomulikult p e a b ravi tegema. Kergematel juhtudel piisab reeglina ka homöopaatilistest vahenditest. Vahel tuleb aga siiski kasutada keemilisi preparaate. Sellisel juhul mitte unustada soole mikrofloora taastamist!
Profülaktilised ussikuurid, ilma diagnoosita, on kurjast!
80.-ndatel aastatel oli tavaline, et tehti üks nn. profülaktiline ussikuur aastas. Tänapäeval soovitatakse 3-kuulist intervalli - aga mitte sagedamini. Peale soole mikrofloora kahjustamise on ka teine aspekt - tekib resistentsus ja ravimid ei pruugi edaspidi enam mõjuda.
Kutsikatele soovitatakse tänapäeval (tavaliselt) teha ussikuure alates 10.-ndast elunädalast - ja nii 1 x / nädalas. Kuidas mõjub aga selline soole mikrofloora hävitamine ja usside lagunemisel erituvad toksiinid kutsikate immuunsüsteemile?
Tegelikult takistatakse selliste ussikuuridega organismi enda loomuliku vastupanu väljakujunemist. Muide, sooleparasiite ei esinegi kutsikatel ja ka täiskasvanud loomadel nii sageli, kui arvatakse.
NB! Iga ussikuuri eel tuleks ilmtingimata teha kakiproov ja seda siis ka laboris ussimunadele uurida (korjata tuleks 2-3 päeva materjal).
www.homoeotherapie.de/tiergesundheit/wurmtext/wurmtext.html
Mis puutub tiinete emaskoerte ussikuuritamisse, siis tuleb võtta teadmiseks, et kõikidel emastel koertel on kutsikaeas olnud ussid. Ühel hetkel läheb mõni tsüst neist kuskile lihastesse ja nö uinub. Kuna emaslooma kehas toimub tiinuse ajal palju muutusi, sealhulgas muutub hormoonide tase jne, siis aktiveeruvad need tsüstid taas kuskil umbes 3 nädalat enne tiinuse lõppu ning liiguvad verre ja platsentasse ning seega on kõikidel kutsikatel sündides ussid siiski vaatamata ussikuuritamisele olemas. Seega ei ole mõtet emast koera tiinuse ajal vaevata korduvate ussikuuridega, kuna kutsikad sünnivad nagunii ussidega!
Edasi toon lühikokkuvõtte Monika Peichl'i artiklist " Ussid ja nende peremees - siiani lahendamata seos"
Ussikuur on vajalik tõepoolest alles siis, kui nende olemasolu on diagnoositud. Igasugune nn.profülaktiline ussikuur kahjustab eelkõige aga maksa !
Ussid on aga teiselt poolt "kasulikud"(rahvasuust pärit siiani käibelolev- „parem oma uss, kui võõras tõbi“). Allergoloogide väitel - need inimesed, kellel on lapsena ussid olnud, haigestuvat tunduvalt vähem allergiasse, kui need, kes kunagi sooleparasiitidega infitseeritud pole olnud.
Huvitav on ka nn."aafrika mõistatus". Ladina-Ameerikas ja Aafrikas elavatel inimestel on leitud võrdse %-na maolimaskestas olevat Helicobacter pylori't, mida peetakse nii maopõletiku, kui ka maovähi tekitajaks. Samas Aafrikas esineb maovähki aga tunduvalt harvemini, kui Ladina-Ameerikas. Ühe võimaliku seletusena diskuteeritakse, kas mitte aafriklaste samaaegne infitseeritus sooleparasiitidega ei kaitse neid Helicobacter-infektsioonide eest?! Seda teadmist on ka kasutatud krooniliste soolehaiguste (m.Crohn ja haavandiline koliit) ravis. Nimelt on sellise diagnoosiga haigeid püütud ravida sea-ussi (Trichuris suis) - ussimunade kokteiliga. Teine rühm katsealuseid sai placebo't. Raviefekt "kokteili" korral oli 80% ! <<<<< "Ussimunade kokteil rahustab põletikulist soolt" , "Ärzte Zeitung" 4.veebruar.2005.a.
Loomulikult ei saa ka tänapäeval öelda, et ussid üleüldse lihtsad ühed väga tervislikud ja kasulikud elukad on. Kui ikka "kaasüürilised" olemas, siis sel ajal tehtud vaktsineerimise efekt on nullilähedane. Seetõttu peaks kutsikaid ilmtingimata e n n e esimesi vaktsineerimisi ussivabaks tegema. Täiskasvanud koerad - kassid aga ei vaja pidevaid ja graafikujärgseid ussikuure.
Ei kahjusta ainult liigne "ussikuuritamine", vaid ka liigne hügieen. Humaan-meditsiinilised uuringud on näidanud, et need lapsed, kes elavad maal, puutuvad kokku paljude loomade ning mikroobidega, haigestuvad tunduvalt harvem astmasse ja allergiatesse. Aga ka - esimesel eluaastal läbipõetud viirused vähendavad allergia tekke riski lapseeas poole võrra. Et tekiksid allergiad ja autoimmuunhaigused, selleks peab immuunsüsteem olema kahjustatud. Sooleparasiidid, bakterid ja viirused on aga vajalikud nii inimese, kui ka looma immuunsüsteemi treenimiseks - nad on vajalikud spetsiaalsete immuunmehhanismide - T-lümfotsüütide, väljakujunemiseks. Inglise immunoloog prof.Graham Rock kirjutas 1998.aasta "Immunology Todey"-s - " Moodsad vaktsiinid, bakterite-pelgus ja ülemäärane hügieen võtavad ära immuunsüsteemilt tema informatsiooni allika, millest ta aga sõltuv on".
Kuigi tänapäeval kasutatavad ussnugilistevastased vahendid ei ole enam nii toksilised, kui varem, ei peaks aga ikkagi "lihtsalt profülaktiliselt" - rutiinselt iga 3 kuu tagant ussikuuri tegema. Preparaadid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole küll nii mürgised, aga samas ikkagi mitte ohutud!
www.drei-hund-nacht.eu/barf/wurm.htm
Nagu teada, on ussidest (teatud juhtudel) võimalik ka koduste vahenditega lahti saada. Samas rõhutatakse, et enne igasugust (eriti enne igasugust ränka!) ussikuuri tuleks asja täpsustada väljaheite analüüsiga - kas ikka on ussid?!
Juliette de Bairacli Levy - lihtne, ohutu ja tõhus soovitus oleks järgmine:
* eelnev päev - paastumine. Kui aga usse peaks olema palju, siis paast 2-3 päeva.
* järgmine päev - võtta koirohtu, salveid, tüümiani ja münti - igat üks supilusikatäis. Lisada natuke jahu ja mett, et annaks teha väikseid pallikesi.
Laiussi korral võtta aedruutu (ravimtaim), koirohtu, Cayenne.
30 kg-sele koerale anda sisse ca.5-6-e metsapähkli-suurune pallike.
NB! Ussitõrjet soovitatakse teha veidi enne täiskuud, kuna parasiitide paljunemine toimuvat kuufaasidele vastavalt. Ja just täiskuu-eelselt olevat nende paljunemine ning aktiivsus kõige suurem - seega tõrjevahendid mõjuvat tugevamini.
Teaduslikku seletust sellele teooriale ei ole - kes tahab uskuda, see usub, kes ei taha, ärgu uskugu! Samas võin aga lisada, et ka ookeani tõus ja mõõn ei toimu mitte suvalisel ajal, vaid samuti rangelt kuufaaside järgi - vaatamata meie uskumisele või mitteuskumisele!
Veel teinegi variant:
* 1 (-2) päeva paast ja õhtul 1-2 spl. (14-28 ml) riitsinusõli (lahtisti) ja palju juua. Vajadusel anda õli sidruni või meega.
* teine päev - hommikul ravimtaimed, poole tunni pärast riitsinusõli. Õhtul - kerge poolvedel toit.
* kolmas päev - hommikul pool kogust ravimtaimi ja poole tunni pärast kerge vedel toit. Õhtul samuti kerge toit, näit. juurvili, munad, kodujuust.
* neljas päev - hommikul pool kogust ravimtaimi. Kaks toidukorda teraviljast või juurviljast. Õhtul anda natuke liha + küüslauk.
* viies päev - vt. neljas päev. Vaid liha anda juba rohkem.
* kuues päev - normaalne toit.
No ei kujuta küll ette, kuidas seda riitsinust sisse anda õnnestuks. Kui just kapslitena... Iiveldavad -oksendavad riitsinuse peale ka suured kahejalgsed, mis siis veel teistest rääkida!
Tunduvalt "leebemad" on aga järgmised soovitused:
* arvatakse, et loomulik (naturaalne, toor) toitumine - BARF, hoiab soole "puhta" nii, et sinna "kaasüürilisi" ei tekkivat.
* parasiitidevastase toimega on aga ka kõrvitsaseemned, kookoshelbed, riivitud porgand ning küüslauk, mida võiks siis usside pesitsemise ärahoidmiseks 3-4 korda nädalas toidule lisada.
http://vegan-hund.de/gesundheit/parasiten/wuermer
Ka siit üks huvitav ussikuuri soovitus:
* võtta üks supilusikatäis kuivatatud ja peenestatud viigimarju. Lisada üks supilusikatäis nisuiduõli ja anda seda koos toiduga ühe nädala vältel.
Kogust suurendada või vähendada vastavalt koera kaalule.
Kahjuks täpsemalt pole öeldud, kui suurele koerale see ülalnimetatud ports mõeldud on.
Ja veel - granaatõuna koore tee. See oli eeskätt laiusside väljaajamiseks kasutusel juba keskajal.
Granaatõuna koor sisaldab muuhulgas (peale tanniinide jms.) ussidele mõjuvat pelletieriini ja isopelletieriini, millel on laborkatsetes (in vitro) kinnitust leidnud piperidiinalkaloidide toime.
www.henriettesherbal.com/electic/madans/punica.html
http://212.185.118.226/publlehrbuch/xml/14811486.xml
Muide, granaatõuna koorest valmistatud tee on väga tõhus vahend kõhulahtisuse korral (sisaldab parkaineid!) ja seda antakse ka lastele.
Ja ehk annab midagi eelpooltoodust ka meie oma igapäevaelus kasutusele võtta?! Ning mitte ainult neljajalgsete asjus - siin pakutakse ju üht-teist maitsvat (näit. kookoshelbed või kõrvitsaseemned) ka meile endile. Miks siis mitte ka ise "kaasüüriliste profülaktikat" teha!
No comments:
Post a Comment