https://en.wikipedia.org/wiki/Red_algae
Punavetikad kasvavad peamiselt meres, vähesed (umbes 100 liiki) ka magevees ja maismaal. Meres on nad levinud peamiselt kuni 180 m sügavuseni, kasvavad üksteise külge kinnitunult. Enamik punavetikaid on hulkraksed, värvus valdavalt punane. Sisaldavad omapäraseid aineid, näiteks pigmentidest klorofülli ja fükobiliine, varuaineist florideetärklist. Punavetikas on kõrge kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus ning selles on enam kui 74 muud mineraali. Paljunevad spooridega ja suguliselt, paljunemisrakkudel vibureid ei ole. Mõne perekonna (näiteks Lithophyllum ja Lithothamnion) punavetikatesse ladestub rakukestadesse lupja. Toiduks kasutatakse peamiselt Porphyra perekonna vetikaid.
Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Furcellaria
Punavetikatest (Eestis agarikust) toodetakse agarit. Punavetikas, mida on üle poole sajandi kasutatud Eestis toodetud marmelaadis, on jõudnud ka kosmeetikatööstusesse. Vetika nahka siluva toime avastasid juba sajandeid tagasi Iiri kalurid, kelle käed olid vaatamata karmidele töötingimustele siidised nagu mõisapreilidel. Agarikku leidub küllaldaselt Eesti vetes Saaremaa ja Hiiumaa vahel, kust seda saab võrkudega püüda ilma kooslust kahjustamata. TLÜ biopolümeeride keemia professori Rando Tuvikese sõnul on Eestis leiduv punavetikas mujal maailmas kasvavatega võrreldes eriline, kuna sisaldab ainet nimega furtsellaraan, mis omaduste poolest sobib hästi teatud spetsiifilistesse rakendustesse. Seetõttu on Eesti vetikas nõutud nii toidu- kui ka kosmeetikatööstuses. Muu hulgas võib furtsellaraani leida Prantsuse kosmeetikafirmade toodetes. Lisaks on furtsellaraan hinnatud tardaine näiteks piimatoodetes, andes meeldiva tekstuuri. Vetikate tardaine sobib hästi veganitele, sest suurim konkurent, želatiin, on loomset päritolu.
Õigupoolest rajab vetikas teed ka meditsiinivaldkonda, pakkudes peagi konkurentsi seal kasutatavatele loomset päritolu koostisosi sisaldavatele ravimitele nagu näiteks verevedeldaja hepariin. Punavetikatest pärit sahhariididel on potentsiaal teha ära sama töö. Ka ravimikapsleid tehakse vetika tardainest.
Vetika tarretav omadus tuleneb tema suurtest sahhariidi molekulidest. Kui vaadata tarretist suurendusega, on näha justkui võrgustik – sahhariidide molekulide pikad ahelad moodustavad üksteisega ühenduspunkte. See võrgustik annabki tarretisele vetruvuse, sest võrgu vahel on vesi, tahket ainet on vaid 1–2%. Neid suuri molekule ei armasta süüa ka enamik bakterid, seetõttu kasutavad teadlased sageli just vetikate sahhariidide põhjal toodetud geele oma laborikatsetes. Näiteks želatiini pistaksid bakterid kohe nahka. Vetikaid on kasutatud ka biokeemias ja meditsiinilises diagnostikas, kuna punavetikast eraldatav pigment on tugevalt fluorestseeruv, mis UV valguses helendab kollaselt. Kuna lõviosa vetikast moodustab aga vesi, siis kuivmassist 0,1% puhast pigmentainet on küllaltki vähe, mistõttu on ta võrdlemisi kallis. On ette tulnud juhtumeid, kus seesama pigment on aga Eesti rannikul merevee punaseks värvinud, nagu juhtus 2018. aasta jõuludel Suurupis. Pigmenti on vetikal vaja fotosünteesiks, see aitab pimedas meresügavuses valgust koguda. Kui vetikas satub rannale ja hakkab lagunema, tuleb ka pigment rakkudest välja. Kui see juhtub suvel, söövad mikroorganismid vetikad kiiresti ära. Talvel aga on mikroobide elutegevus aeglasem ja nii võibki merevesi värvi muuta.
Kõige hiljutisem vetikate kasutusvaldkond, mida Tuvikene koos kolleegidega uurib, on koroonaviiruse leviku pärssimine. Kuna varasemast teaduskirjandusest on teada, et vetikate sahhariidid interakteeruvad nahavalkudega ja piimavalkudega, siis ka viiruse pinnal on teatud valgud, mida viirus kasutab selleks, et organismi siseneda. Kui mingi asi viiruse valgud ära blokeerib, ei saa viirus organismi nakatada. Teadlaste valikus on palju sahhariide, mida testida ning koostööd pakuvad ka ettevõtted, kes on valmis uuritavaid sahhariide lisama oma desovahenditesse või ninaspreidesse. Tuvikese hinnangul on vetika sahhariididel potentsiaali pärssida erinevate viiruste toimet. “Isegi HIV puhul võib neist kasu olla.”
Dulse ehk Atlandi punavetikas (Palmaria Palmata)
https://en.wikipedia.org/wiki/Palmaria_palmata
Dulse on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest nagu A, B6, B12, raud, kaalium, fosfor, mangaan, kaltsium. Samuti on punavetikas kõrge kiu-ja valgu sisaldusega. Mangaan annab soolase maitse ning seetõttu on suurepärane soola asendaja (mangaan on oluline kilpnäärmehormooni T3 tootmisel). Võimsa viirustevastase toimega. Aitab eemaldada kehast raskmetalle - eriti elavhõbedat, seatina, alumiiniumi, vaske, kaadmiumi ja niklit.
Iiri sammal ehk karrageen (Irish Moss) (Chrondus Crispus)
https://en.wikipedia.org/wiki/Chondrus_crispus
Iiri sammal ehk Iiri samblik ehk karrageen on punavetikas, mis kasvab Atlandi ookeani kivisel rannikul.
Iiri sammal on saanud supertoidu nimetuse, sest sisaldab rohkesti seedetrakti kaitsvaid lima-aineid, väävliühendeid, valke, joodi, broomi, beeta-karoteeni, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, mangaani, fosforit, kaaliumi, seleeni, tsinki, polüsahhariide, pektiini, vitamiine B12 ja C, antioksüdante ning viirustevastaseid aineid.
Iiri samblik mõjutab peaaegu kõiki limaskestasid kehas. See magus-soolane mereand pehmendab kudesid ja aitab paljude hingamisteede probleemide korral, leevendab kuiva köha, aitab eritada röga, leevendab nohu ja valu kurgus.
Samuti rahustab karrageen seedetrakti limaskesta, aitab leevendada mitmeid seedimisega seotud seisundeid nagu gastriit, seedehäired, iiveldus, kõrvetised ja seda kasutatakse, et vältida oksendamist. Iiri sammal on kergelt lahtistava toimega ja imab endasse toksiine ja jääkaineid kehast. Iiri sammal on joodirikas, seega sobib ta normaalse või aeglase kilpnäärme talitluse korral ja joodi defitsiidi korral.
Iiri sammal vähendab ka söögiisu, sest annab täiskõhutunde, suurendab energiat ja põletab rasvasid. Mõjub hästi nahale, sest leevendab päikesepõletust, parandab lõhenenud nahka, võib aidata dermatiidi, ekseemide ja psoriaasi leevendamisel. Väldib enneaegset vananemist ja kortsude teket. Iirimaal leitakse, et sobib rasedatele, kuna edendab hea lootevee teket ja imetavatele emadele, et suurendada rinnapiima teket.
Nagu kõik mereannid, on ka Iiri sammal mineraalide rikas. XIX sajandi keskel aset leidnud näljahäda ajal pääsesid tuhanded iirlased selle vetika söömise abil näljasurmast. Kosmeetikas kasutatakse iiri sammalt pehmendavate kreemide, vedelike ja juukseloputusvahendite tegemiseks. Farmaatsiatööstuses kalaõli ja hambapasta stabiliseerimiseks. Toidutööstuses kastmetes, piimatoodetes.
Kasutamine:
Segada 30g 350ml veega. Kasutada paksendajana. Asendab edukalt teisi paksendajaid nagu agar-agar, pektiin, sojaletsitiin, tapiokk ja maisitärklis. Loputada 3 või 4 korda. Leotada külmikus kuni 6 tundi ja kui on kiire, siis 2 tundi leige veega. Vahetada vett vähemalt kaks korda, et filtreerida sadestunud liiv ja kivikesed. Esialgu on tunda iseloomulikku vetikalõhna, kuid kui sammal on ligunenud, on lõhn ja maitse peaaegu kadunud. Sammal on kasutamiseks valmis kui see on kreemjas, valget värvi ja kaalult ning mahult umbes 2 korda suurem kui enne.
Nori (Pyropia yezoensis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Nori
Laver (Porphyra umbilicalis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Green_laver
Väga kasulikud on merevetikad luude, kõõluste, ligamentide , sidekoe ja hammaste jaoks ning nad võitlevad igasuguste raskmetallidest põhjustatud haiguste või sümptomitega nagu Alzheimeri tõve, langetõve, ADHD või kognitiivsete funktsiooni häiretega. Kiirendab ainevahetust ja aitab kaotada kaalu.
Anthony William: „Atlandi ookeani merevetikad on ülimalt võimas vahend keha vabastamiseks raskmetallidest. Üks põhjustest, miks teatud raskmetallid meie kehale nii kahjulikult mõjuvad, on see, et need metallid on närviantagonistid, mis tähendab, et nad katkestavad ja hajutavad elektrilisi närviimpulsse ning põhjustavad sellega närvidele enestele kahjustusi. Selle käigus põlevad neuromediaatorid läbi ja kustuvad, nagu oleksid nad elektripirnid- mille tulemuseks võib olla ärevus ja depressioon. Ookeanis on merevetikate ülesanne absorbeerida toksilisi raskmetalle, radiatsiooni ja teisi toksiine ning muuta need kahjutuks. Merevetikad imevad kahjulikud mürgid endasse, deaktiveerivad nende kahjuliku sageduse ja lasevad siis tagasi ookeani, kus kunagised saasteained ei saa enam halba teha, sest vetikad on nad muutnud kahjutuks. Süües merevetikaid, toovad nad endaga kaasa sellesama imevõime- töötada käsna kombel- sattudes organismi haaravad merevetikate bioaktiivsed fütokemikaalid toksiinidest kinni ega lase neil hajuda kuni nad on ikka veel organismis (kuna nad pole oma loomulikus keskkonnas) ning jäävad nendega seotuks kuni lahkuvad kehast ilma, et oleks mürgiseid aineid edasi andnud. Mürke kehast välja toimetades jätavad Atlandi merevetikad endast järele kasulikke toitaineid- 50 tervisele kasulikku mineraali. Need mineraalid on ultra-biokättesaadavad ja omastatavad, aidates toita organismi kõiki osi, kus on tekkinud puudujääk. Samal ajal toodavad nad ka elektrolüüte, mis on vajalikud stressi leevendamiseks“.
Kiirgusevastane tee
Kiirguse antidoodina segage võrdsetes osades Atlandi lehtadru, Atlandi punavetikat, teelehti ja nõgeselehti. Tee valmistamiseks laske supilusikatäiel segul tõmmata tassitäies vees.
Kasutatud materjal:
Internet ja G. McKeith “Sa oled see, mida sööd”
Punavetikatest (Eestis agarikust) toodetakse agarit. Punavetikas, mida on üle poole sajandi kasutatud Eestis toodetud marmelaadis, on jõudnud ka kosmeetikatööstusesse. Vetika nahka siluva toime avastasid juba sajandeid tagasi Iiri kalurid, kelle käed olid vaatamata karmidele töötingimustele siidised nagu mõisapreilidel. Agarikku leidub küllaldaselt Eesti vetes Saaremaa ja Hiiumaa vahel, kust seda saab võrkudega püüda ilma kooslust kahjustamata. TLÜ biopolümeeride keemia professori Rando Tuvikese sõnul on Eestis leiduv punavetikas mujal maailmas kasvavatega võrreldes eriline, kuna sisaldab ainet nimega furtsellaraan, mis omaduste poolest sobib hästi teatud spetsiifilistesse rakendustesse. Seetõttu on Eesti vetikas nõutud nii toidu- kui ka kosmeetikatööstuses. Muu hulgas võib furtsellaraani leida Prantsuse kosmeetikafirmade toodetes. Lisaks on furtsellaraan hinnatud tardaine näiteks piimatoodetes, andes meeldiva tekstuuri. Vetikate tardaine sobib hästi veganitele, sest suurim konkurent, želatiin, on loomset päritolu.
Õigupoolest rajab vetikas teed ka meditsiinivaldkonda, pakkudes peagi konkurentsi seal kasutatavatele loomset päritolu koostisosi sisaldavatele ravimitele nagu näiteks verevedeldaja hepariin. Punavetikatest pärit sahhariididel on potentsiaal teha ära sama töö. Ka ravimikapsleid tehakse vetika tardainest.
Vetika tarretav omadus tuleneb tema suurtest sahhariidi molekulidest. Kui vaadata tarretist suurendusega, on näha justkui võrgustik – sahhariidide molekulide pikad ahelad moodustavad üksteisega ühenduspunkte. See võrgustik annabki tarretisele vetruvuse, sest võrgu vahel on vesi, tahket ainet on vaid 1–2%. Neid suuri molekule ei armasta süüa ka enamik bakterid, seetõttu kasutavad teadlased sageli just vetikate sahhariidide põhjal toodetud geele oma laborikatsetes. Näiteks želatiini pistaksid bakterid kohe nahka. Vetikaid on kasutatud ka biokeemias ja meditsiinilises diagnostikas, kuna punavetikast eraldatav pigment on tugevalt fluorestseeruv, mis UV valguses helendab kollaselt. Kuna lõviosa vetikast moodustab aga vesi, siis kuivmassist 0,1% puhast pigmentainet on küllaltki vähe, mistõttu on ta võrdlemisi kallis. On ette tulnud juhtumeid, kus seesama pigment on aga Eesti rannikul merevee punaseks värvinud, nagu juhtus 2018. aasta jõuludel Suurupis. Pigmenti on vetikal vaja fotosünteesiks, see aitab pimedas meresügavuses valgust koguda. Kui vetikas satub rannale ja hakkab lagunema, tuleb ka pigment rakkudest välja. Kui see juhtub suvel, söövad mikroorganismid vetikad kiiresti ära. Talvel aga on mikroobide elutegevus aeglasem ja nii võibki merevesi värvi muuta.
Kõige hiljutisem vetikate kasutusvaldkond, mida Tuvikene koos kolleegidega uurib, on koroonaviiruse leviku pärssimine. Kuna varasemast teaduskirjandusest on teada, et vetikate sahhariidid interakteeruvad nahavalkudega ja piimavalkudega, siis ka viiruse pinnal on teatud valgud, mida viirus kasutab selleks, et organismi siseneda. Kui mingi asi viiruse valgud ära blokeerib, ei saa viirus organismi nakatada. Teadlaste valikus on palju sahhariide, mida testida ning koostööd pakuvad ka ettevõtted, kes on valmis uuritavaid sahhariide lisama oma desovahenditesse või ninaspreidesse. Tuvikese hinnangul on vetika sahhariididel potentsiaali pärssida erinevate viiruste toimet. “Isegi HIV puhul võib neist kasu olla.”
Dulse ehk Atlandi punavetikas (Palmaria Palmata)
https://en.wikipedia.org/wiki/Palmaria_palmata
Dulse on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest nagu A, B6, B12, raud, kaalium, fosfor, mangaan, kaltsium. Samuti on punavetikas kõrge kiu-ja valgu sisaldusega. Mangaan annab soolase maitse ning seetõttu on suurepärane soola asendaja (mangaan on oluline kilpnäärmehormooni T3 tootmisel). Võimsa viirustevastase toimega. Aitab eemaldada kehast raskmetalle - eriti elavhõbedat, seatina, alumiiniumi, vaske, kaadmiumi ja niklit.
Iiri sammal ehk karrageen (Irish Moss) (Chrondus Crispus)
https://en.wikipedia.org/wiki/Chondrus_crispus
Iiri sammal ehk Iiri samblik ehk karrageen on punavetikas, mis kasvab Atlandi ookeani kivisel rannikul.
Iiri sammal on saanud supertoidu nimetuse, sest sisaldab rohkesti seedetrakti kaitsvaid lima-aineid, väävliühendeid, valke, joodi, broomi, beeta-karoteeni, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, mangaani, fosforit, kaaliumi, seleeni, tsinki, polüsahhariide, pektiini, vitamiine B12 ja C, antioksüdante ning viirustevastaseid aineid.
Iiri samblik mõjutab peaaegu kõiki limaskestasid kehas. See magus-soolane mereand pehmendab kudesid ja aitab paljude hingamisteede probleemide korral, leevendab kuiva köha, aitab eritada röga, leevendab nohu ja valu kurgus.
Samuti rahustab karrageen seedetrakti limaskesta, aitab leevendada mitmeid seedimisega seotud seisundeid nagu gastriit, seedehäired, iiveldus, kõrvetised ja seda kasutatakse, et vältida oksendamist. Iiri sammal on kergelt lahtistava toimega ja imab endasse toksiine ja jääkaineid kehast. Iiri sammal on joodirikas, seega sobib ta normaalse või aeglase kilpnäärme talitluse korral ja joodi defitsiidi korral.
Iiri sammal vähendab ka söögiisu, sest annab täiskõhutunde, suurendab energiat ja põletab rasvasid. Mõjub hästi nahale, sest leevendab päikesepõletust, parandab lõhenenud nahka, võib aidata dermatiidi, ekseemide ja psoriaasi leevendamisel. Väldib enneaegset vananemist ja kortsude teket. Iirimaal leitakse, et sobib rasedatele, kuna edendab hea lootevee teket ja imetavatele emadele, et suurendada rinnapiima teket.
Nagu kõik mereannid, on ka Iiri sammal mineraalide rikas. XIX sajandi keskel aset leidnud näljahäda ajal pääsesid tuhanded iirlased selle vetika söömise abil näljasurmast. Kosmeetikas kasutatakse iiri sammalt pehmendavate kreemide, vedelike ja juukseloputusvahendite tegemiseks. Farmaatsiatööstuses kalaõli ja hambapasta stabiliseerimiseks. Toidutööstuses kastmetes, piimatoodetes.
Kasutamine:
Segada 30g 350ml veega. Kasutada paksendajana. Asendab edukalt teisi paksendajaid nagu agar-agar, pektiin, sojaletsitiin, tapiokk ja maisitärklis. Loputada 3 või 4 korda. Leotada külmikus kuni 6 tundi ja kui on kiire, siis 2 tundi leige veega. Vahetada vett vähemalt kaks korda, et filtreerida sadestunud liiv ja kivikesed. Esialgu on tunda iseloomulikku vetikalõhna, kuid kui sammal on ligunenud, on lõhn ja maitse peaaegu kadunud. Sammal on kasutamiseks valmis kui see on kreemjas, valget värvi ja kaalult ning mahult umbes 2 korda suurem kui enne.
Nori (Pyropia yezoensis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Nori
Laver (Porphyra umbilicalis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Green_laver
Väga kasulikud on merevetikad luude, kõõluste, ligamentide , sidekoe ja hammaste jaoks ning nad võitlevad igasuguste raskmetallidest põhjustatud haiguste või sümptomitega nagu Alzheimeri tõve, langetõve, ADHD või kognitiivsete funktsiooni häiretega. Kiirendab ainevahetust ja aitab kaotada kaalu.
Anthony William: „Atlandi ookeani merevetikad on ülimalt võimas vahend keha vabastamiseks raskmetallidest. Üks põhjustest, miks teatud raskmetallid meie kehale nii kahjulikult mõjuvad, on see, et need metallid on närviantagonistid, mis tähendab, et nad katkestavad ja hajutavad elektrilisi närviimpulsse ning põhjustavad sellega närvidele enestele kahjustusi. Selle käigus põlevad neuromediaatorid läbi ja kustuvad, nagu oleksid nad elektripirnid- mille tulemuseks võib olla ärevus ja depressioon. Ookeanis on merevetikate ülesanne absorbeerida toksilisi raskmetalle, radiatsiooni ja teisi toksiine ning muuta need kahjutuks. Merevetikad imevad kahjulikud mürgid endasse, deaktiveerivad nende kahjuliku sageduse ja lasevad siis tagasi ookeani, kus kunagised saasteained ei saa enam halba teha, sest vetikad on nad muutnud kahjutuks. Süües merevetikaid, toovad nad endaga kaasa sellesama imevõime- töötada käsna kombel- sattudes organismi haaravad merevetikate bioaktiivsed fütokemikaalid toksiinidest kinni ega lase neil hajuda kuni nad on ikka veel organismis (kuna nad pole oma loomulikus keskkonnas) ning jäävad nendega seotuks kuni lahkuvad kehast ilma, et oleks mürgiseid aineid edasi andnud. Mürke kehast välja toimetades jätavad Atlandi merevetikad endast järele kasulikke toitaineid- 50 tervisele kasulikku mineraali. Need mineraalid on ultra-biokättesaadavad ja omastatavad, aidates toita organismi kõiki osi, kus on tekkinud puudujääk. Samal ajal toodavad nad ka elektrolüüte, mis on vajalikud stressi leevendamiseks“.
Kiirgusevastane tee
Kiirguse antidoodina segage võrdsetes osades Atlandi lehtadru, Atlandi punavetikat, teelehti ja nõgeselehti. Tee valmistamiseks laske supilusikatäiel segul tõmmata tassitäies vees.
Kasutatud materjal:
Internet ja G. McKeith “Sa oled see, mida sööd”
No comments:
Post a Comment