Pruunvetikad on suur hulk rakulisi vetikaid, sealhulgas palju merevetikaid, mis asuvad põhjapoolkera külmemates vetes. Pruunvetikad on parasvöötme ja polaaralade peamised merevetikad. Pruunvetikate kuju on küllaltki varieeruv – mõned liigid meenutavad välimuselt kõrgemaid taimi. Nad on rannavete asukad, kes kinnituvad kaljusele või kivisele merepõhjale risoidide või haardkettaga. Pruunvetikate värvus võib olla oliivrohelisest tumepruunini. Seda põhjustavad pruunvetikate rakkudes leiduvad iseloomulikud pigmendid – fükoksantiin ja teised ksantofüllid. Lisaks nendele esinevad rakkudes ka karotinoidid ning muidugi klorofüll. Pruunvetikate rakkude omapärasteks moodustisteks on füsoodid. Need on vakuoolid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine). Massilise leviku piiriks on 6-15 m. Selge ja läbipaistva vee korral kasvavad pruunvetikad veel 20-30 meetri sügavusel. Laugja põhjaga mere puhul võib pruunvetikate kasvuala ulatuda rannast 5-10 km kaugusele. Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi. Selle vetikaliigi järgi ongi see meri oma nime saanud.
Osad pruunvetikad, peaasjalikult lehtadru Laminaria ja lähedased perekonnad, on üsna olulise majandusliku tähtsusega - neid korjatakse nii loodusest kui kasvatatakse kunstlikult (marikultuurid). Aastane saak on umbes kaks miljonit tonni märgkaalus (võrdle - Läänemere aastane kalapüük on ca 1 milj. tonni), sellest 1,3 miljonit moodustab Hiina rannikul kasvatatav Laminaria. Jaapanis kultiveeritakse perekonda Laminaria ja teist lähedast perekonda Undaria ning lisaks kogutakse ka looduslikult kasvavaid pruunvetikaid. Pruunvetikas on ka harilik põisadru Fucus vesiculosus.
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt suurel hulgal joodi ja teisi mikroelemente. Iidsetest aegadest alates kasutatakse pruunvetikaid meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Pruunvetikatest valmistatakse preparaate, mis soodustavad radioaktiivsete ainete väljutamist organismist,
Pruunvetika tervendavad omadused on seotud tema suure joodiühendite, erinevate vitamiinide, mikroelementide (ca 30), asendamatute aminohapete ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusega. Soovitatakse kasutada hüpotüreoosi (kilpnäärme vaegtalitluse), verevarustuse puudulikkuse, laste nõrgamõistuslikkuse sümptomite ja raskemetallide sooladega mürgistuste puhul.
Pruunvetikas sisalduvad aminohapped lüsiin (omab võimet lagundada kehale võõraid valke), metioniin (väävlisisaldusega aminohape), trüptofaan, arginiin, türosiin, seriin, treoniin, histidiin, fenüülalaniin, tsüstiin, leutsiin, isoleutsiin, valiin; A-, P- ja B-grupi vitamiinid; mikroelemendid kaltsium, jood, raud, vask, magneesium, mangaan, tsink, väävel, naatrium, kaalium jt.
Pruunvetikas aeglustab ateroskleroosi arengut ja vähendab kolesteriini sisaldust veres. Pruunvetikas sisalduvatel polüsahhariididel on omadus paisuda ja, suurenedes mahult, ärritavad nad soolestiku limaskestadel olevaid närvilõpmeid, mis stimuleerib omakorda peristaltikat ja aitab kaasa soolestiku puhastumisele.
Polüsahhariidid seovad ka toksiine ja viivad neid organismist välja, aga pruunvetika alginaadid (algiinhappe soolad, alga, st. vetikas) neutraliseerivad raskemetalle ja radionukleiide.
On üks kõige rikkamaid mikroelementide, eriti joodi, allikaid. Pruunvetikates sisalduvate mikroelementide kogus ületab tunduvalt nende sisalduse maapealsetes taimetes.
Pruunvetika mineraalide hulgas on esindatud korralik kogus joodi. Pruunvetikat kasutatakse kerge lahtistina kroonilise atoonilise kõhukinnisuse korral. Lahtistavat toimet tugevdab tema paisumisvõime, mis ergutab peristaltikat. Pruunvetikas absorbeerib ja viib organismist välja radioaktiivseid elemente.
Kasutamine:
Inimestele 1 tl 1-3 korda päevas. Kasutada 2-nädalaste vahedega. Selline kasutamine väldib joodi üledoseerimist ja kilpnäärme talituse tasakaalust väljumist. Soovitatav päevane kogus Jaapani ja Islandi uuringute kohaselt on kuni 15 grammi (3 spl) päevas. Selline kogus annab kehale umbes 12 mg joodi päevas.
NB! Soovitatav kasutada päevasel ajal, mitte enne uinumist. Neil, kellel on kõrge vererõhk, neerutalitlushäired või kilpnäärmeprobleemid, tuleks olla ettevaatlik.
Kelp (pruunvetikate selts Laminariales)
https://en.wikipedia.org/wiki/Kelp
Arvatakse, et kelp tekkis 2-5 miljonit aastat tagasi. Kelp moodustab suuri veealuseid metsi ja võib kasvada väga suureks. Kelp kiirendab metabolismi ja mõjub juustele, nahale ja küüntele tugevdavalt. Kelp on looduslik diureetikum - aitab väljutada kehast liigset vedelikku, samuti raskemetalle ja mürke. Teda võib kasutada soola asendajana ja keha pH-taseme reguleerijana. Kelp sisaldab 46 mineraali, 16 aminohapet, 11 vitamiini. Kelp stimuleerib raku ainevahetust, suurendab vaimset ja füüsilist võimekust ning aitab kehal puhastuda jääkainetest. Sobib väga hästi kevadväsimuse korral ja salenemise toetamiseks.
Norra kelp (Ascophyllum nodosum)
https://en.wikipedia.org/wiki/Ascophyllum
Aitab puhastada ka hambaid.
Uuring merevetika (Ascophyllum nodosum) kasutamisest.
16. detsembril 2014.aastal on avaldatud artikkel, mis kajastas kontrollitud kliinilise uuringu merevetikate (Ascophyllum nodosum) vetikate päevase tarbimise mõjust hambakivile, katule ja igemepõletikule.
Uuringu eesmärgiks oli hinnata vetika igapäevase tarbimise mõju hambakivile, katule ning igemete tervisele 6-kuulise perioodi jooksul.
Uuringus osales kuuskümmend üks täiskasvanut, kellel oli tekkinud mõõdukas kuni raske hambakivi alates nende viimasest iga-aastasest arstivisiidist. Kahe 6-kuulise perioodi jooksul anti päevas 2 kapslit (sisaldasid kokku 500mg kuivatatud merevetikapulbrit Ascophyllum nodosum) või siis kaks negatiivset kontrolltabletti. Uuringu ajal jätkasid osalenud oma tavapäraseid harjumusi.
Uuringus osalenud täiskasvanute hambaid puhastati professionaalselt iga 6-kuulise perioodi alguses ning samuti pärast 6-kuulise perioodi lõppu. Kahe 6-kuulise perioodi vahel oli ühe kuu pikkune paus. Sõeluuringul ja kahe perioodi lõpus registreeriti hambakivi, igemepõletik, igemeveritsus ja katt. Erinevusi analüüsiti kasutades paaris t-testi ja Wilcoxoni testi abil.
Tulemused ja järeldused
Uuringu lõpetas 55 osalejat. Pärast vetikate tarbimist oli keskmine hambakivi vähenemine võrreldes kontrolliga lausa 52%! Lisaks näitasid 52 osalejat vetikate rühmas vähem katu moodustumist kui kontrollrühmas. Katt ja igemeveritsus olid vetikate rühmas samuti olulisemalt väiksemad. Igemepõletiku gruppide vahel siiski olulist erinevust ei leitud.
Mis järeldus siis tehti? Vetikate tarbimine vähendas oluliselt hambakivi ja katu moodustumist ning samuti ka igemeveritsust. Vetikatel on süsteemne toime suu tervisele!
Lisaks iseloomustas vetikate rühma poorsem ja vähem tahke struktuur ning seda oli kergem eemaldada kui kontrollrühmal tekkinud hambakivi.
Kokkuvõtteks
Kui su koer on pidevalt hädas hambakiviga, siis pideva hambakivi eemaldamise asemel võiks proovida merevetika tablette (sobivad ka kassile!).
Kasutatud allikad:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25511384/
Kombu (Saccharina japonica,endine Laminaria japonica)
https://en.wikipedia.org/wiki/Kombu
Kombu vetikaid saab kasutada ka teena - vala peale kuum vesi, lase seista ja tarbi 3x nädalas.
Arame (Eisenia bicyclis, syn. Ecklonia bicyclis)
https://en.wikipedia.org/wiki/Arame
Merevetikad varustavad organismi tähtsate mineraalide ja vitamiinidega ning aitavad ka saleneda.
Arame vetikad on beeta-karoteeni rikkad ja maitselt delikaatsed ning õrnad. Neid kasutatakse ka hormonaalsete probleemide korral ning karvakasvu taastamiseks. Merevetikad sisaldavad kõrges kontsentratsioonis kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, rauda ja magneesiumi ning väga rohkelt A- vitamiini. Idamaise meditsiinis on nad kasutusel vere puhastamiseks, vere aluselisemaks muutmisel (happesuse vähendamiseks organismis), soolestiku, naha ja karvakasvu tugevdamiseks, viljakuse tõstmiseks ja menstruaaltsükli reguleerimisel. Kilpnäärme ületalituse korral tuleb vetikatega piiri pidada, kuna vetikad sisaldavad rohkelt joodi.
Arame vetikad on kõvad. Enne kasutamist lõika need pisikesteks ribadeks, loputa välja võimalikud liiva jäägid. Pane külma vette 10-30 minutiks või niikauaks kuni nad oma voluumi kahekordistavad.
Wakame (Undaria pinnatifida)
https://en.wikipedia.org/wiki/Wakame
Wakame on pruunvetikas, mis on levinud Vaikse ookeani loodeosa külmadel ja parasvöötme rannikul. Wakame on mere köögivili ehk söödav merevetika liik. Igapäevane komponent Jaapani ja Aasia köögis.
Supertoit Wakame vetikas sisaldab magneesiumi (see mineraal on oluline lihaste tegevust reguleerivate ensüümide tootmises, energia ja valkude transpordis energia tootmisel), joodi ( jood on vajalik rakkude ainevahetuseks ja toidu teisendamisel energiaks), tasakaalustab kilpnäärmehormooni (NB! Ei soovitata liialdada kilpnäärme ületalitluse korral), kaltsiumi (soodustab kaltsiumi imendumist organismis- 100g hapnemata Wakame karrageen sisaldab 150 mg kaltsiumi; kaltsium on vajalik luude tugeva ja tervena hoidmisel ja ennetab osteoporoosi), rauda (raud on vajalik punaliblede loomiseks ja aneemia vältimiseks), vitamiine A, C, E ja K (parandavad nahka, mõjuvad antioksüdandina, mõjuvad hästi silmadele), D vitamiini (soodustab kaltsiumi imendumist, mõjudes hästi luude tervisele, tugevdab närvisüsteemi, lihaskonda ja immuunsüsteemi), riboflaviini (vitamiin B2)(riboflaviin aitab muundada tarbitud süsivesikuid, rasvu ja valke energiaks, toimib antioksüdandina koostöös teiste vitamiinide, näiteks niatsiini, foolhappe ja vitamiin B6-ga), foolhapet (aitab luua uusi rakke), lignaane (mängivad olulist rolli teatud vähkkasvajate ennetamisel).
Kasutamine:
NB! Hallikas kirme Wakame vetika peal ei ole hallitus ega kahjustus. See on normaalne vetika kuivamisel tekkiv varjund, mille tekitab soolase vee kuivamine vetika pinnal.
Lõika ribadeks ja leota vees 10-15 min (vees paisub 10-kordselt). Võib ka keeta paar minutit. Vees vetikad paisuvad. Vetikad varustavad organismi tähtsate mineraalide ja vitamiinidega ning aitavad ka saleneda. Kasutada limiteeritud koguses neil, kes kannatavad kilpnäärme ületalitluse all, kuna vetikad sisaldavad rohkelt joodi.
Arame vetikad on beeta-karoteeni rikkad ja maitselt delikaatsed ning õrnad. Neid kasutatakse ka hormonaalsete probleemide korral ning karvakasvu taastamiseks. Merevetikad sisaldavad kõrges kontsentratsioonis kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, rauda ja magneesiumi ning väga rohkelt A- vitamiini. Idamaise meditsiinis on nad kasutusel vere puhastamiseks, vere aluselisemaks muutmisel (happesuse vähendamiseks organismis), soolestiku, naha ja karvakasvu tugevdamiseks, viljakuse tõstmiseks ja menstruaaltsükli reguleerimisel. Kilpnäärme ületalituse korral tuleb vetikatega piiri pidada, kuna vetikad sisaldavad rohkelt joodi.
Arame vetikad on kõvad. Enne kasutamist lõika need pisikesteks ribadeks, loputa välja võimalikud liiva jäägid. Pane külma vette 10-30 minutiks või niikauaks kuni nad oma voluumi kahekordistavad.
Wakame (Undaria pinnatifida)
https://en.wikipedia.org/wiki/Wakame
Wakame on pruunvetikas, mis on levinud Vaikse ookeani loodeosa külmadel ja parasvöötme rannikul. Wakame on mere köögivili ehk söödav merevetika liik. Igapäevane komponent Jaapani ja Aasia köögis.
Supertoit Wakame vetikas sisaldab magneesiumi (see mineraal on oluline lihaste tegevust reguleerivate ensüümide tootmises, energia ja valkude transpordis energia tootmisel), joodi ( jood on vajalik rakkude ainevahetuseks ja toidu teisendamisel energiaks), tasakaalustab kilpnäärmehormooni (NB! Ei soovitata liialdada kilpnäärme ületalitluse korral), kaltsiumi (soodustab kaltsiumi imendumist organismis- 100g hapnemata Wakame karrageen sisaldab 150 mg kaltsiumi; kaltsium on vajalik luude tugeva ja tervena hoidmisel ja ennetab osteoporoosi), rauda (raud on vajalik punaliblede loomiseks ja aneemia vältimiseks), vitamiine A, C, E ja K (parandavad nahka, mõjuvad antioksüdandina, mõjuvad hästi silmadele), D vitamiini (soodustab kaltsiumi imendumist, mõjudes hästi luude tervisele, tugevdab närvisüsteemi, lihaskonda ja immuunsüsteemi), riboflaviini (vitamiin B2)(riboflaviin aitab muundada tarbitud süsivesikuid, rasvu ja valke energiaks, toimib antioksüdandina koostöös teiste vitamiinide, näiteks niatsiini, foolhappe ja vitamiin B6-ga), foolhapet (aitab luua uusi rakke), lignaane (mängivad olulist rolli teatud vähkkasvajate ennetamisel).
Kasutamine:
NB! Hallikas kirme Wakame vetika peal ei ole hallitus ega kahjustus. See on normaalne vetika kuivamisel tekkiv varjund, mille tekitab soolase vee kuivamine vetika pinnal.
Lõika ribadeks ja leota vees 10-15 min (vees paisub 10-kordselt). Võib ka keeta paar minutit. Vees vetikad paisuvad. Vetikad varustavad organismi tähtsate mineraalide ja vitamiinidega ning aitavad ka saleneda. Kasutada limiteeritud koguses neil, kes kannatavad kilpnäärme ületalitluse all, kuna vetikad sisaldavad rohkelt joodi.
järgneb...
No comments:
Post a Comment