kennelköhast

Jätkame Sirje Krönström'i terviseteemadega:

Kennelköha tekitajateks võivad olla:
*viirustest - Parainfluenza-2, CAV 2 ( = Adenovirus canis), Herpesvirus canis, Rheovirus 3, aga samuti inimestel esinev gripiviirus-A2 (!).
*bakteritest - eeskätt Bordetella bronchiseptica.
*mükoplasmad ( = bakterite ja viiruste vahepealsed).
Enamasti algab haigus viiruste sissetungiga. Viirused, kahjustades ülemiste hingamisteede limaskesta, avavad bakteritele "vaba tee" tegutsemiseks, s.t. järgneb nn. sekundaarne infektsioon.
Bakteritest peetakse eriti tüsilikuks Bordetella bronchispastica't, mis võib ka iseseisvalt ehk siis ilma eelneva viirusinfektsioonita kennelköha esile kutsuda.
*ja tõepoolest - ka inimeste gripiviirus, võib A2-grippi põdevalt inimeselt üle minna koerale. Samas aga nn. gripihaige koer inimest ei nakata.
Kennelköha on ääretult nakkav, eriti siis, kui koeral on stress või ta peab end füüsiliselt pingutama (näit. võistlustel).
Tegemist on kas piisknakkusega (= õhu kaudu) või ka kontaktnakkusega. Haiguse peiteaeg (aeg, mis kulub nakkuse saamisest kuni haigusnähtude ilmnemiseni) on 2 - 30 päeva (olenevalt haigustekitaja tüübist).
Oluline on teada, et kuigi koer on haiguse peiteajal veel pealtnäha terve, eritab ta juba (ja väga suurel hulgal!) viiruseid ja seega on ta tõsiselt ohtlik teistele koertele, levitades kiiresti nakkust oma ümbruskonnas edasi.
NB! Ka siis, kui haigusnähud on juba taandunud, jääb koer ikkagi veel üsnagi pikaks ajaks teistele koertele nakkusohtlikuks!
Kennelköha kergematel juhtudel koera üldseisund eriti ei kannata. Esinevad küll köha, nohu ja vahel ka hingamiraskused, aga palavikku ja toidu neelamisega probleeme ei ole. Seega 1-2 päevane köha mingit eriravi ei vaja. Siin on organismi vastupanu niivõrd tugev või haigustekitaja nii nõrk, et koera organism saab ise kõigega hakkama.
Raskemad juhud on aga dramaatilisemad - tekkida võivad nii kopsu- kui ka kopsukelmepõletik. Võimalik on ka surmaga lõppev haiguskulg. Kui haigus kulgeb pikaajaliselt, on oht, et kopsud ja süda ei pea sellele vastu.
Tüsistunud juhtudel on kasutusel antibiootikumid, palavikku alandavad ravimid, rögalahtistid - loomulikult vet-tohtri ettekirjutuse kohaselt. Kopsupõletiku kahtlusel (ja võimalusel) tuleks teha psuröntgen ning vereanalüüs (verepilt).
Kennelköha tavalise kulu korral taandub köha enamasti mõne päevaga, aga võib kesta ka kuni 14 päeva (ebasoodsatel juhtudel juhtudel isegi kuid).
NB! Palaviku ja mädase erituse korral ninast tuleb välja lülitada koertekatku esinemise võimalus! Konsulteerida vet-tohtriga!
*Eriti tähelepanelikud peaksid olema eridressuuriga ("varrukad"!) ja Agility'ga tegelevad koeraomanikud. Näit. eridressuuri õppimise/ demonstratsioonesinemise korral käivad ju "varrukad" järjest erinevate koerte suust läbi jne.
"Ohtlikuks" piirkonnaks loetakse samuti koerte massiürituste korral - jalutus- (= pissimis-) platse! Ja alles hiljem selgub, kas ka sealt midagi kaasa on saadud.
Saksakeelseid artikleid lugedes sattusin ka huvitava soovituse peale - enne nn. massiüritusi hakata koerale sisse andma immuunsüsteemi tööd stimuleerivat preparaati - päevakübarat.
Soovitatakse ju sedasama päevakübarat inimestelegi, kui on tegu viirushaiguse algfaasiga. Ei soovitata aga kasutada pikka aega, sest sellisel juhul immuunsüsteem oma pideva ( ja antud hetkel mittevajaliku) "valmisolekuga" lihtsalt kurnatakse ära ja siis, kui see "õige" viirus tuleb, on immuunsus "kadunud".
Lõpetuseks lisan veel ühe oma kogemuse oksendamise asjus. Korduva oksendamise korral hakkab tekkima nn. suletud ring - oksendamisega kaasnev mineraalsoolade (eriti kaaliumi-) kadu põhjustab omakorda iiveldust -> oksendamist.
Abi sain ma joogivette lahustatud NUTRISAL PLUS´i pulbrist (firma ORION, ostsin Tatari vet-kliinikust), mis peale naatrium- ja kaaliumsoolade sisaldab veel ka jõudu andvat glükoosi. Igatahes minu "haige" limpsis seda lahust üpris meeleldi (tookord oli meil tegu ussirohu andmise järgse probleemiga).
Tahan eelnevatele kommentaaridele vaid lisada, et saksakeelses vet-kirjanduses nimetatakse kennelköha - "Faktorenkrankheit" - s.t., et on tegu haigusega, mille puhul nn.infektsioosne komponent ise (ehk üksinda) haigust esile ei kutsu. Kennelköha tekke eelduseks peetakse stressfaktoritest tingitud organismi immuunsüsteemi nõrgenemist. Nendeks stressfaktoriteks võivad olla - kutsikaperiood (intensiivne kasvufaas), hammaste vahetuse aeg, parasiidid, ümbruskonna (koha-) muutus/vahetus; periood, mil toimub ühe toidu väljavahetamine teise vastu; ebasoodne ilmastik (sügis, kevad) - niiskus, tuul, aga ka tõmbetuul; stress seoses sportlike ürituste ning näitustega jms.
Kennelköhasse võib jääda ka kennelköha vastu vaktsineeritud koer, kuna kennelköha vaktsiin kahjuks ei sisalda kõiki kennelköha tekitada võivaid viiruste ja bakterite tüvesid. Samas tuleb aga arvestada, et vaktsineerimine on alati ühe (või mõne) kindla viiruse (bakteri) "sordi" (= teatud kindla antigeense struktuuri) vastu. Kui aga see viirus/bakter oma järjekordse "ohvrini" jõuab, on ta läbi teinud juba pika tee ja see viirus/bakter ei ole enam päris see, mis ta oli algselt. See on juba muteerunud ( = muutunud) ja selle vastu ju vaktsineeritud ei oldud! Seega selline "uus variant" osutub järjekordsele organismile ikkagi võõraks ja tundmatuks ja need antikehad, mis vaktsineerimise järgselt organismis tekkisid seda "uut" ära ei tunne ning seega kaitset ei anna!
NB! Kennelköha võib tekitada ka inimeste gripiviirus A2 (!)
Ja seega võib tõepoolest gripihaige inimene nakatada ise oma koera. Samas vastupidi ei juhtu aga mitte.
P.S Tuli mulle meelde veel üks nõuanne "Animal Planeti" kanali "Animal Doctor"-i saatest, mis puudutas teemat "...kui koeral on köha". Nimelt soovitati köha puhul anda koerale mett - pehmendab ja desinfitseerib kurku ning meel on ka bakterite ja viirustevastane toime. Samuti tugevdab mesi organismi vastupanu ja annab jõudu (seda enam, kui koer ei söö midagi). Ehk võiks seda nõuannet kasutada ka kui nn. lisaravina juba olemasolevale ravile? Ja miks ka mitte nn. taastusperioodis?!

Allikas: Sirje Krönström