hotspot

Sirje Krönström sel teemal:

Hotspot - tekkepõhjused, kliiniline pilt ja ravipõhimõtted.
Lühikokkuvõte on tehtud kolmest saksakeelsest artiklist ja neist kahes esimese on ka pildid klassikalisest hotspot'ist.
www.hundezeitung.de/medizin/pyodermie.html
www.tierklinik_birkenfeld.de/de/kat.php?k=35
www.canosan.de/do/de/HautproblemeimSommer.asp?datum=2566288
Tekkepõhjused.
Kui aastaid peeti hotspot'i ainsaks tekkepõhjuseks tiheda ja pikakarvaliste koerte kasuka vähest "tuulutatavust" ning samaaegset niisket-sooja keskkonda, siis tänapäeval, kus sedasama "märga" ekseemi on diagnoositud ka lühikarvalistel koertel (rotveilerid, labradorid), tuuakse esile veel hulga teisi faktoreid, nagu :
1. allergiline reaktsioon kirpudele. Sagedaseim vorm.
2. allergiline(?) reaktsioon naabruses paiknevatele valutatavatele, sügelevatele ja põletikulistele protsessidele. Näiteks kõrva- või pärakupaunade põletik.
3. mehhaaniline ärritus kasukasse sattunud võõrkehadele või nahka ärritavad ained (šampoonid, medikamentide jäägid, aga ka lihtsalt määrdunud (must) nahk. Näitena võib tuua veel põldudele puistatud pestitsiidide jäägid.
4. allergiline reaktsioon teistele parasiitidele - näit. lestad, puugid jt.
5. reaktsioon väikestele nahavigastustele või irritatsioonidele (käärid). Siia kuulub näit. tugev sügelus -> intensiivne vastava piirkonna lakkumine -> nahavigastus -> ekseem.
6. teiste allergialiikide ebatüüpiline avaldumisvorm - atoopiline dermatiit, toiduallergia (eriti mõelda selle peale, kui on tegu hotspot'i pideva kordumisega).
Lisaks tuuakse veel -
7. psüühilised põhjused - stress.
8. toidust tingitud küllastumata rasvhapete vaegus (!).
9. puudulik (vähene) "kasukahooldus".
Kliiniline pilt.
Hotspot'il eristatakse kahte esinemise vormi, mida ravitakse absoluutselt erinevalt :
1. pindmine hotspot - tugev sügelemine, ümar, keskelt kollaka varjundiga, äärtest punaka ringiga, muust nahast hästi piirdunud, sügelev, valutud ala(d). Karv selles piirkonnas eksudaadi tõttu kleepuv, langeb välja. Esialgu seal bakterite tõelist infektsiooni ei täheldata, aga bakterid leiavad seal kasvamiseks lausa suurepärased tingimused. Seega algstaadiumis ravimata jäänud juhtudel areneb kiirelt nn. teisene ehk sekundaarne infektsioon.
2. süva hotspot ehk siin juba ehtne bakteriaalne infektsioon. Muust nahast juba halvasti piirdunud, märg karvutu, osalt koorikutega ala(d). Nahk vastavas piirkonnas on paksenenud, valulik, aga ei sügele. Kuna selles staadiumis haarab põletik juba sügavamaid nahakihte, on ka ravi vaevanõudvam ja pikaajalisem.
Ravi.
I Pindmine hotspot
1. soovitatakse vastav piirkond karvadest "puhtaks" teha - kääridega ära lõigata kõik piirjoonele jäänud eksudaadiga märjad-kleepuvad karvad. Koorikud tuleks nahalt eemaldada.
2. naha raviks sobivad desinfitseerivad-kuivatavad lahused, spray'd, losjoonid ning sügava hotspot'i korral ka antibakteriaalseid šampoone. Nahka tuleks puhastada (võimalusel) iga 2-3 tunni järel. Väga tugeva sügeluse korral on lubatud kasutada ka antibiootikume + kortisooni sisaldavaid salve.
Pindmise hotspot'i korral, kui on tegu äärmiselt tugeva sügelusega ja nn. korrale mittealluvate koertega, võib (ainult) 1-2 päeva suukaudselt (sügeluse allasurumiseks) anda hormoontablette (kortikosteroide).
NB! Lokaalseks raviks - mitte mingil juhul ei tohi kasutada salve, rasvaseid kreeme, vaseliini jms., mis soodustavad bakterite kasvu, kuna tekitavad vastavale piirkonnale õhku mitteläbilaskva kihi!
3. kui pindmisele hotspot'ile on lisandunud bakteriaalne infektsioon, lisatakse ravile (nahale mõjuvaid) antibiootikume.
Pindmine hotspot paraneb tavaliselt ülalnimetatud ravivõtetega ~ 4-7 päevaga.
II Süva hotspot
1. siin juba käib "võitlus" bakteriaalse infektsiooni vastu. Määratakse antibiootikume süstidena või tablettidena ja vähemalt 2 nädalat veel peale paranemist, seega kokku vähemalt kolmeks nädalaks.
NB! Hormoonid (kortikosteroidpreparaadid) on süva protsessi korral absoluutselt vastunäidustatud!
2. lokaalseks raviks kasutatakse antibakteriaalseid šampoone ja/või antiseptilisi lahuseid.
Mõlema hotspot'i vormi korral soovitatakse ravi toetada "seestpoolt". Selleks sobivad nn. küllastumata rasvhapped, näit VIACUTAN, millele omistatakse nahale ja karvkattele parandavat ja regenereerivat toimet.
Eriti just sügava hotspot'i vormi korral peaks võtma haavast mikroobide külvi, ning määrama ka nende tundlikkuse antibiootikumidele- tegema nn.antibiogrammi.
Kuna enamjagu on tegu Staphylococcus intermedius'ega, siis tuleks külvi ja antibiogrammi mittetegemise korral arvestada, et see mikroob on üldjuhul resistentne nii penitsilliinile, ampitsilliinile, tetratsükliinile kui ka sulfoonamiididele.
Posttraumaatilist dermatiiti kirjeldatakse samuti kui hotspot'i. Varem nimetati seda ka - "märg suve-ekseem"(dermatiit). Selle tekkepõhused on siiani üksjagu ebaselged. Seostatakse seda väikeste mikrotraumadega, kirbuhammustustega ja niidetud rohukõrtest tingitud kriimustustega.
Veel. Kui nn. "märg" periood on möödas, siis sobivad naha määrimiseks-pehmendamiseks tavalised nahahoolduskreemid.

Allikas: Sirje Krönström