õpetame toomist 2

Toomise probleemid

Retriiverite toomiskoolituses tuleb ikka ette mõningaid probleeme. Siinkohal käsitlemegi põhilisemaid, millest need on alguse saanud ja õpetame nippe nende parandamiseks.

Saagi ja/või dummy suust mahalaskmise põhjused:
Niisiis miks me ikkagi jõuame olukorrani, et koer ei kanna saaki meieni? Põhjus seisneb enamasti puudulikus algkoolituses. On juba edasi mindud toomisharjutusteni, kuigi koer ei oska veel saaki hoida ja kanda. Ilmselt ei too koer ka reipalt ja pikemalt mõtlemata saaki/ dummyt meile kätte. Siin on probleemide juured enamasti koostöö puudulikkuses.
Asjade loovutamist on hea õpetada alguses näiteks kodus telekat vaadates, kui koer toob sulle mõne lelu ja soovib, et sa temaga tegeleks. Võta see tal suust – kiida - anna tagasi – ole siis hetke ükskõikne, kuni koer topib seda sulle ise taas kätte jne. Edasi kandmisharjutused, ka need on vajalikud ennem, kui läheme toomiseni. Esialgu lühikest aega ja maad korraga, kui ese püsib suus hoituna ning rohkelt kiitusi samal ajal. Olukorras, kus koer laseb eseme liiga ruttu suust lahti võib olla põhjus ka selles, et ta tahab kiiresti minna juba uut eset otsima, seega ta ei läbe tuua eelmist teieni ning kannatlikult viset oodata.
Teine suurem põhjus, miks koer laseb saagi suust kukkuda on tema ebakindlus – ta pole kindel, kas ta ikka käitub õigesti. Koerajuhi liigset innukust nähes võib samuti koera innukus hoopis peatuda ning ta võib eseme suust lasta. Selline olukord tuleneb jällegi puudlikust ettevalmistusest ning häiritud ja segastes oludes sooritatud harjutustest. Koer ei tea, kuidas ta käituma peab. Probleemi lahendus on see, et koerajuht leiab üles selle "katkenud lõngaotsa" ,kus viga sisse lasti ja jätkab sealt õpetamist sama viga vältides.
Koera puhul, kes tuues rapib ja järab lindu tuleks saaki ennast näidata maksimaalselt vähe ja esialgu pisut jäätununa, siis pole seda nii meeldiv nätsutada.

Kui koer EI KUULE koerajuhti ja ei pea kontakti
Küsimus on usalduse puudumises koera ja tema omaniku vahel. Olukorda saab parandada igapäevaste täiesti tavaliste argiprobleemide lahendamisel, kus me koera suhtes valesti võisime käituda. Koera omanik peaks tegema nimekirja, kuidas ta on eri olukordades oma koeraga käitunud ja milliseid käsklusi ta on kasutanud. Vahel saab sellisest nimistust teha järeldused, mille peale varem ei tulnudki.Koostööd saab arendada maastikul rihmas koeraga käimisel ootamatuid ja ebatavalisi suunamuutusi tehes, näiteks keerate teerajalt kõrvale, koer peab teid seejuures pingsalt jälgima, kuna ta ei aima ette kuhu te suuna võtate. Kui asi rihmas toimib - tehke sedasama vabalt kõrval käies. Anname koerale mõista, et kui koerajuht liikumisel suunda vahetab ja koer seda järgib, saab ta tasuks dummyviske.Järgmine harjutus annab koerale mõista, et vaid teie olete see kes teab kus saak asub. Viime koera paika kuhu on peidetud ese ja saadame otsima. Tähtis on siin ka eseme leidmise kiirus. Õnnestunud leidude järel hakkab koer teid usaldama ja järgima. See on harjutus, mis tõstab teie autoriteeti koera silmis.

Aeglane toomine
Toomistöö käigus saadud mis iganes negatiivne kogemus võib kindlustunde toomisel peatada ning soov ja seega toomise innukus langeb.
Koerajuht võib olla teinud kättetoomisest liiga suure numbri ja tõstnud toodava eseme tähtsamaks kui juurdetuleva koera enda. Tagasitoomise kiirust saab siin parandada viies dummy peitu mõnda tuttavasse paika, seejärel saates koera sealt tooma samal ajal ise kuhugi peitu minnes ja kui koer teid dummy suus leiab, siis võtate ta vastu rõõmsalt kiites ja rohkesti patsutades esmalt puutumata dummyt tema suus! - sellega näitate te talle, et ta on teile dummyst tähtsam! Koera toomiskiirus väheneb kohe, kui ta on mõistnud, et te soovite vaid saagi talt ära võtta.
Teine moodus on visata dummyd kahte eri suunda - koer saab aru, et mida rutem ta esimesega teie juurde jõuab, seda kiiremini pääseb ta teisele toomiskatsele. Seda saab teha koeraga, kes kindlasti ei lase eelmist dummyt suust.

Ujumistahtmatus
Probleemiks võib olla enesekindluse puudumine või ka pärilik viga, kus koeral puudub soov vees töötada. Veel võib olla põhjuseks mõni väga ebameeldiv kogemus veega. Probleemi saab lahendada erinevalt, näiteks teha koerast ennem "maatööhull" ja siis tasapisi hakata harjutama toomisega veest. Tähtis on, et harjutust sooritades säiliks rõõmus meel ja innukus! Veeharjutustes võib saata tooma ka teise koera, kes seda hästi teeb ja julgustab seega kaasa tulema. Veekartlikul koeral on tähtis, et ta saaks maksimaalselt positiivseid kogemusi seoses veega - toomaks sealt ainult oma lemmiklelusid jne. Kindlasti ei tohi koera vägisi vette lükata! Igapäevaseid jalutuskäike oleks kasulik teha kohtades, kus on veekogusid, et koer harjuks veega kui igapäevarutiini kuuluva elemendiga.

Liiga tormakas tooma mineja
Siin on küsimus sõnakuulmatuses. Elementaarsed kuulekusharjutused nagu näiteks paigalpüsimine on siin abimeheks. Koerale tuleb näidata, et saagi poole kibelemine ei anna kunagi tulemust seda kiiremini saada. Koera võib panna olukorda kus teised koerad teevad tööd, kuid tema ei saa seda teha ennem kui istub ilusti paigal. Üks hea nipp on veel panna koerale kaks pikka rihma külge nii, et ühe rihmaotsa panete oma jala alla, teise aga vabastate kaelast, andmata seejuures veel käsku ning kui koer tahab minekut ennetada on teine rihm teda üllatuseks takistamas.

Enesekindluse puudumine
Põhjus on tihti pärilik, kuid võib olla ka ümbritsevate tegurite mõjust tingitud. Enesekindlust saab tugevdada koera erinevatesse paikadesse viies, näiteks jalutama inimrohketele linnatänavatele. Koer saab nii kogeda, et ta tuleb võõrastes kohtades toime. Teda tuleb kindlasti samal ajal innustaval häälel kiita. Lohistusjälg (väikeulukiga ) on samuti hea enesekindluse kinnitaja nagu ka kõik muud õnnestunud harjutused, mis annavad koerale tunnistust, et ta saab elus hakkama.
Enesekindluse tõstmine võtab aega, mõned koerad jõuavad selleni alles vanusega kogemusi saades. Enesekindluse puudust esineb vahel ka neil koertel, kes elavad peredes, kus on teisi koeri veel. Nooremad toetuvad vanematele ning nende endi enesekindlus ei arene. Kutsikat tuleb seepärast kindlasti viia ka üksinda eri kohtadesse, et ta saaks iseseisvuda.
Ka liigne kutsika kaitsmine-turvamine takistab tema enesekindluse kasvamist.

ajakirjast "Golden Ring" 2/2006 Tuuli Nurminen