õpetame kutsikat tooma

Õppimine põhineb kontaktil ja usaldusel
Arendades õigesti läbi mängu kutsikale kaasasündinud instinkte on soovitud tulemuse saavutamine suhteliselt kerge. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et kutsikaga tuleb mängida eesmärgipäraselt. Koerte mängud on eluks vajaliku õppimine.
Igapäevased kontaktimängud õpetavad kutsikat omanikku silmas pidama. On tähtis, et mitte omanik ise ei otsiks kontakti, vaid annaks kutsikale selle võimaluse ja kiidaks teda siis selle eest. Koer peab õppima jälgima omanikku, mitte vastupidi.
Kontaktiharjutustest saaks ise kokku terve omaette artikli, kokkuvõtlikult aga -
ole ise nii huvitav, et kutsikas sooviks sinuga kontaktis olla.

Kindel algus süleharjutustega
Sülemängu eesmärk on võita kutsika usaldus nii, et ta sooviks olla sinu lähedal ka siis, kui tal on „saak“ suus. On kasulik teada, et kutsikad kannavad vaistlikult kõik leitu endale „pessa“. See võib olla nende pesakast, boks, lauaalune vms. Retriiveritele kasutatakse „saagi“ asendajana toomise õpetamiseks spetsiaalseid esemeid - „dummysid“.
Istu põrandale, selg vastu seina. Innusta kutsikat jahtima sinu käes olevat eset. Kui kutsikas võtab selle suhu, hoia teda õrnalt enda lähedal, luba tal eset suus hoida, kiida ja imetle teda selle eest ja võta see siis rahulikult suust öeldes „anna“. Seejärel lase kutsikal eset sinu selja tagant ja jalgade alt „jahtida“, pane see ka vahepeal kaenla alla peitu innustades niimoodi kutsikat otsima. Piisab täiesti, kui kutsikas 2-3 korda saab eseme „kinni võtta“. Mäng tuleb alati lõpetada ennem kui kutsikas näib tüdinevat, mängu lõpetades kiida, tõuse püsti ja pane ese ära. Kutsikas, kes ei taha „saaki“ loovutada on tavaliselt maapinnal enesekindlam, tõsta ta üles ning võta ese otsusekindlalt suust. On mõttetu aega nn. „läbirääkimistele“ kulutada, vii rahulikult ja kindlalt oma tahtmine läbi.

Kutsikas, kes ei kanna
Küsimus võib olla puudulikus instinktis või kutsika liigses alandlikkuses. Ära suru eset talle vägisi peale. Vaata kuidas koerad käituvad kui nad mängule kutsuvad, käitu ise samamoodi – rahulolevana esemega tema poole mängides ärata nii kutsika huvi.
Mõtle läbi kuidas sa varem oled kutsika millegi suus hoides käitunud, võib olla oled sa kurjustanud ebasoovitud eseme kandmisel ja liiga äkiliselt selle temalt ära võtnud. See võib aga kutsika kandmissoovile negatiivselt mõjuda. Õpeta kutsikat „saaki“ alati sulle tooma, kiida ja võta seejärel see talt rahulikult suust.
Eseme mahalaskmine toomisel ei ole ületamatu probleem. Usalduse ja kindlustunde kasvades õpib kutsikas, et võib oma „saagi“ sinu juurde tuua. Ka maiuse andmine, kui kutsikas on saagiga tulemas võib viia eseme suust mahalaskmiseni poolel teel.
Tähtis on esmalt tunnustada sinu juurde tulevat kutsikat ja peagi saad toodava nö. „kauba peale“. Kui kutsikas tunneb end sülemänguharjutuses juba turvalisena, võid eset mööda põrandat edasi veeretada ja lasta tal ühe korra tuua, siis tee veidi süleharjutusi ning pane seejärel ese ära.
Kui kutsikal eseme toomine kiirelt ja energiliselt on selge, võid selle juba mõne mööblieseme taha visata ning lasta sealt otsida. Mõne päeva pärast võid viia eseme juba teise tuppa (kutsikas sülega kaasas) ja saata kutsikat 1-2 korda otsima, kuid mitte rohkem.

Õueharjutustele suundumine
Kui toas toomine on juba selge, võib seda minna õue tegema.
Kutsika instinktiivne käitumine käsib „saak“ „koju“ tuua. Selleks tuleb ese KOOS kutsikaga kodust eemale viia (metsas treenides auto juurest ära). Pane ese maha ja eemaldu koos kutsikaga 7-10 m ning saada ta seejärel seda tooma. Kui toatreening on hästi tehtud, toob kutsikas „saagi“ sinu juurde tagasi. Kaisuta siis teda ja kiida ning imetle teda „tema saagiga“, võid veidi mängida läbi ka süleharjutused, seejärel kiida ja pane ese ära.
Kui eelnev harjutus on omandatud, võid harjutust juba veidi raskendada nii, et paned kutsika hetk ennem tooma saatmist istuma, võid harjutada ka erinevatel maastikel.
Pea meeles, et kutsikale õpetatakse vaid üks uus asi korraga!
Kutsikas õpib peagi, et „saak“ tuleb tuua nö. lähtekohta, sinna kust ese visati. Kutsika kasvades võib seda treenida minnes alguses esemeni rihmastatult ja rihmastamata tagasi ning lõpuks teha rihmastamata kogu harjutus. Alati meelita kutsikat enda juurde, ära pärsi tema toomistahet teda kurja häälega enda juurde kutsudes! Kui kutsikas ei kuula, korda seda harjutust rihmas. Rahulikule kutsikale visatakse ese hoogsalt, erksamale toojale tehakse rahulik vise. Kui ühe esemetoomine juba sujub, kasuta kahte eset. Instinktide kohaselt toob ta sulle esimesena viimasena visatu. Ole ise kahe eseme vahel, et kutsikas ei õpiks ise vahetama ja peagi võid sina otsustada kumma eseme lased esimesena tuua.
Muuda kaugusi, vähenda nurk 180 kraadist 90-le kraadile. Kahe eseme toomise selgeks saades õpeta juurde kolmas jne.

Rusikareegild
*sinu teha on kutsika õppimine õiges suunas soovitud eesmärkide poole
*ole süstemaatiline - uus asi ei tohi olla väga palju keerulisem eelnevalt õpitust
*kutsikas ei õpi keelates! see süvendab vaid valet käitumist
*ära nõua, vaid õpeta
*lõpeta treening alati positiivse emotsiooniga
*ära kunagi kurjusta eset suus hoidva kutsikaga

Ilma kontaktita ei ole tulemust
Heale koostööle luuakse alus juba kutsikaeas. Ka vanema koeraga on võimalik luua kontakt koostööks, kuid see nõuab rohkem aega ja kannatlikkust. Järjekindlus on kõige A ja O . Seda meenuta alati ennem treenima hakkamist. Tee harjutused mõttes ennem koeraga treeningut alustades läbi. Mõtle ka valmis, kuidas sa käitud võimalike ebaõnnestumiste korral. Püüa mõistagi käituda ja sooritada harjutus nii, et läbikukkumisi ei tulekski, sest iga õnnestunud sooritus tugevdab sinu kui koerajuhi ja koera vahelist suhet (kontakti).
Tugev kontakt oma koeraga on tähtsaim asi koera õpetamisel.
Kontakti tekkimine sõltub tihti pisiasjadestki. Seda saab treenida ja tugevdada igapäevase elu käigus. Kui kontakti ei ole, ei tule õpetamisest ka midagi välja. Retriiverit peetakse üldiselt kergesti koolitatavaks ja koostöötahtelisteks tõuks. Hea vilunud kasvataja tegeleb juba väikeste kutsikatega nii palju, et need lausa jõllitavad pesakasti ääres neid vaatama tulnud inimesi oodates suhtlemist.
Sellelt tasemelt saab uus kutsikaomanik hakata juba hõlpsasti enda ja kutsika vahelist sidet looma. Kontakti mõistame me mõlemapoolsena. Koera poolt on see rohkem teenimine ning käskude täitmine, koerajuht juhib tema tegevust, toetab ja suunab, leiab olukordadele lahenduse ja koer saab nii oma peremehele loota. Kahjuks pole kõigil inimestel sünniomast annet olla hea koerajuht. Samas on seda võimalik kuigipalju endas arendada. Kontakti loomiseks ja hoidmiseks peab olema piisavalt aega koeraga koos olemiseks. Teisalt aga, aeg ei korva kvaliteeti. Koeraga koos olles ja ühiseid ettevõtmisi tehes peab ta teid usaldama!
Kui kontakt näib nõrk olevat, ära õpeta oma koera teiste koerte juures olles! Tähtis on luua ju side sinu ja koera vahele, mitte kahe koera vahele. Harjuta koera pidama sinuga sidet, ära nulli seda ära oma tihedate nimepidi- ja juurdekutsumistega! Teisalt ei tohi koeral muidugi lasta muutuda ka liiga omaette askeldajaks. Eesmärk on saada koer, kes vabalt jalutades käib vahepeal ise peremeest „üle vaatamas“ ja reipalt ees liikudes eemaldub vahel kaugemalegi.
Ära jaluta koeraga alati samas kohas. Koer võib niimoodi muutuda ükskõikseks sinu ja ümbruse suhtes. Rutiin ei aita kontakti kinnistada. Koostöö tugevdamiseks on parim anda käske ja märguandeid võimalikult vaiksel häälel, vähemärgatavate žestide kaudu - see paneb koera enim sind jälgima. Pidev käskluste korrutamine ja nämmutamine nüristavad koera meeled peagi ja ta reageerib sellele järjest halvemini.
Mõtle hästi järgi millal koera keelata, millal olla tasa ja millal mingi muu nõksuga olukorda sekkuda, näiteks koera pideva hüüdmise asemel mine parem juurde ja pane ta rihma otsa. Koostöö seisukohalt on tähtis, et koer ei laseks end kõrvalistest asjadest häirida. Kontakt peab olema sedavõrd tugev, et koer on kõige muu suhtes kurt ja pime.
Tee harjutusi järjest rohkem segavate faktorite lähedal. Koer peab olema tööst nii huvitunud, et ei lase end millestki ega kellestki segada. See asjaolu sõltub muidugi paljugi koera instinktiivse töötahte tugevusest ja olemasolust. Hea koostöötahtega koer toob eset hoogsalt ja innukalt. Koer peab selgeks saama, et oma juhi juurde minemine on parim asi maailmas!
Mõnikord arvatakse, et koer vajab oma juhilt pidevat tuge ning innustamist, et koostöö sujuks motiveerimaks teda temalt nõutud ülesannet tegema. Tegelikult peaks koer, keda on õpetatud olema kuulekas ja usaldav (selleks mitte vägisi sundides), näitama ise üles head tahet koostööks.
Selline koer teeb hästi koostööd oma juhiga. Töömotivatsioon säilib ja töö, mida ta oma instinkte kasutades teeb tundub talle meeldiv.
Töötahet tuleb koeras kinnistada just siis, kui koer ise kontakti võtab, kuid ei maksa ka päris igale koera kontaktisoovile reageerida. Koer peab käsu peale teie juurest ka lahkuma, kuigi sooviks hoopis silitusi, kui te ise ei ole sel hetkel suhtlemistujus. Igas olukorras tuleb õigeks käitumiseks kasutada tervet mõistust mõeldes, milline käitumine oleks õigem koera jaoks. Kui sunnid näiteks palava ilmaga koera ujuma minema, aga sunnid liigselt, hakkab koer mõne aja möödudes sellele vastu. Koer kogeb sinu käitumisest ebaõiglust ja selles ujutamiskohas ei pruugi koer hiljem enam autostki välja tulla.
Kontakti säilimise jaoks on oluline, et koerajuht kasutaks kindlaid märke, millistest koer aru saab mida temalt täpselt soovitakse. Vastavalt on ka koera enda käitumisel omad žestid ja kehakeel, mida koerajuht peab oskama märgata ja tõlgendada, nö. „lugeda“. Ühesõnaga, koostöö sujub paremini siis kui koer ise omanikuga kontakti otsib. Teda tuleb harjutada peremehelt juhiseid ootama. Samuti peab omanik kogu aeg koera käitumist jälgima, s.t. tema käitumisest aru saama. Kui koer käitub tavalisest teisiti, tuleb veenduda, et ebatavalise käitumise põhjuseks pole valu (koer on näiteks haige) või on mõni muu põhjus, mis koera töötahet muudab.
Koera usaldust võib kergesti võita, kuid veel kergemini võib selle kaotada.

ajakirjast „Golden Ring 2/06“ Tuuli Nurminen