teeleht

Teelehe perekonda kuulub umbes 200 taimeliiki. Kõige sagedasem on meil suur teeleht (Plantago major), aga tavaline on ka keskmine (Plantago media) ja süstlehine teeleht (Plantago lanceolata). Euroopast levis teeleht kolonisaatoritega Ameerikasse, kus Põhja-Ameerika indiaanlased hakkasid teda kutsuma valge mehe jalajäljeks ja ussirohuks («snakeweed»), tõhusaks ravimiks ussihammustuse korral. Levinud on ta peaaegu kõikjal Euroopas, aga ka Aasias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Aafrikas, isegi Mauritiusel. Sageli kasvab teeleht koos võilillega kohtades, kus loodus püüab taastada pinnase viljakust.

Teelehes on k- ja c- vitamiini, park- ja mõruaineid, koliini, saponiine, mineraalsooli, flavonoide, polüsahhariide, lima, fütontsiide, aminohapet metioniini.  Mineraalidest sisaldab eelkõige kaltsiumi ja rauda. Ka kuivatatud lehed on toitaineterikkad ja seemnetes leidub ohtralt väärtuslikke rasvhappeid.

Toidutaimena on temas üllatavalt palju energiat. Noori lehti võib kasutada kus aga inspiratsiooni jagub: suppides, salatites, leivataignas, hautistes, aga teelehte võib panna ka toorelt leivale ja võisse. Kuivatatult kõlbab hästi rohejahuks.
Teelehel on antitoksiline, antimikroobne, põletikuvastane ja antihistamiinne toime.

Brittide pärimuses on teeleht üheksa püha taime hulgas, teelehe leht muuhulgas aitab peatada verejooksu haavast, tõmmata välja paisest mäda, ravida põletushaavu. Need omadused on üles tähendatud 10. sajandi taimeraamatus «Lacnunga», mis leidub Briti raamatukogus Londonis.

Raviks kasutatakse teelehe tõmmiseid (teed), ekstrakti, leotisi, mahla ja seemneid. Gaeli keeles on teelehe nimi "raviv taim", mis vihjab otseselt tema mitmekülgsetele ravivatele omadustele.

Iidses rahvapärimuses tunti teelehe ravivaid omadusi ja osati neid kasutada. Juba Vanas-Kreekas tarvitati teelehe seemneid kõhutõve korral. Taimedega arstimine on olnud tuntud kõikjal maailmas, nii idas kui läänes ja mõned taimetargad andsid oma teadmised edasi ka üleskirjutuste kaudu.

"Teeleht on inimkeha jaoks peaaegu imerohi, mis ravib kõike alates menstruaaltsükli raskustest, kõikidest seedeprobleemidest ja lõpetades peaaegu kõigi nahakaebustega ja isegi artriidiga," väidab Life Advancer  teelehe hämmastava ravipotentsiaali kohta.

Vastavalt ajakirjale The American Materia Medica, Therapeutics and Pharmacognosy, mille kirjutas dr Finley Ellingwood, MD, 1919. aastal, on teeleht efektiivne peaaegu kõigi verehaiguste, kõhulahtisuse, naiste haiguste, vigastuste, hammustuste ja nahalöövete ning paljude näärmehaiguste vastu ja isegi elavhõbedamürgituse vastu.

Kasutage seda imet igal võimalusel: lisage seda smuutisse, närige janu leevendamiseks või nautige seda salatites. See mitmekülgne metsik köögivili, ravimtaim hoiab teid tervena ja rahulolevana aastaid!

Haavaravina ja verehaiguste korral

Paljud mäletavad lapsepõlvest rahvatarkust, et marraskil põlvele, kriimustuse või mesilase nõelamise koha peale tuleks asetada naha kiiremaks paranemiseks teeleht. Kaasajal tehtud uuringud on kinnitanud, et see aitab haavadel tõesti kiiremini paraneda ning kahjulikke mikroobe tõrjuda. Teelehe mahl on üks tõhusamaid looduslikke vahendeid verejooksu peatamiseks, just selle antibakteriaalse toime tõttu võib muljutud lehte või selle ekstrakti panna nii põletatud, hõõrutud kui ka haudunud kohtade peale. See aitab kehast mürke välja tuua, leevendades sel moel mesilase või sääse nõelamist. Selleks, et taim saaks tõhusalt tööd teha, purusta lehed, aseta nahale ja kata 4–12 tunniks kerge sidemega (et lehed maha ei libiseks). Enne seda võib rootsud (haamriga) tümaks teha - nii eraldub mahla ja mõju on etem. Life Advancer selgitab: „Kuna teeleht on kokkutõmbava olemusega, siis ta tõmbab kehast välja toksiine. Teelehte võib ka närida ja asetada salvrätikuna otse mesilase nõelamise, putukahammustuste, akne, marrastuse või lööbe peale.“ Toimib tõhusalt ka paisete ja halvasti paranevate haavade korral.

Niisiis, üks paljudest kasutusaladest on see, et see võib olla haavade ja putukahammustuste jaoks nn kokkutõmbav ja lihtsalt närides lehte või seda purustades ja jahvatades saadakse tõhus ravim, mis tõmbab nahast välja mürgid ning hoiab ära nakkuse ja armistumise, ei lase haavadel mädanema minna. Kompressid teelehest valmistatud teest aitavad samuti haavadel paraneda, on head mädanevate haavade korral, aga on head ka silmalau põletike ja väsinud silmade korral.

Mädane haav: purusta värsked lehed ühtlaseks massiks. Pane saadud puder või purustades lehtedest välja imbunud mahl haavale.

Variant 2 haavade jaoks: vala 1 spl teelehtedele peale 1 klaas kuuma vett. Lase 15 minutit tõmmata, kurna.

Põletuse korral võib kasutada ka teelehe salvi, selle valmistamiseks kasutada vaseliini või mandliõli, aitab kudedel hästi ja valutult taastuda.

Teeleht on verejooksu peataja (eriti tõhus koos kõrvenõgesega).

Verejooksu sulgemine: suru puhas teeleht haavale ja hoia seda seal kuni verejooks on peatunud.

Valu- ja põletiku leevendaja
„Teeleht on üks Lääne herbalismi peamisi paikselt manustatavaid raviaineid, kasutatakse nii losjooni, salvi kui kompressina sisselõigete ja verevalumite korral,“ kirjutas David Hoffmann, FNIMH, AHG, oma raamatus Medical Herbalism: The Science and Practice of Herbal Medicine. „Seda võib paikselt kasutada hemorroidide ja nahahaavandite korral.“ Samad ülalmainitud kokkutõmbavad omadused, mis muudavad selle tõhusaks haavaraviks, muudavad selle ka tõhusaks hemorroidide raviks. Verevoolu peatamiseks võib seda losjooni või salvina hemorroididele määrida, see on kasulik ka verejooksuga kaasneva põiepõletiku ravis. 

Hingamisprobleemide korral
Teeleht leevendab köha ja on muljetavaldav rögalahtisti, kuna see sisaldab suures koguses mineraalset ränidioksiidi. Seetõttu kasutatakse teelehte hingamisteede põletike korral - köha, ummistuse ja lima, külmetuse ja mitmesuguste muude hingamisteede haiguste, nii heinanohu, põskkoopapõletiku, bronhiidi kui valusa kurgu raviks. Aitab katarriga seotud probleemide korral kõrvadest kopsudeni.

Hoffmann lisab oma raamatus: „Teeleht toimib õrna rögalahtistina, rahustades samal ajal põletikulisi ja valulikke membraane, muutes selle ideaalseks köha ja kerge bronhiidi korral.“

Selles sisalduv räni tugevdab kopsurakke, limaained kaitsevad limaskesti vähendades niimoodi valu köhimisel.

Köha ja külmetushaiguste puhul aitab teelehe ürdist valmistatud tee - ilusasti roheliseks kuivanud lehti kasutatakse teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis ürti klaasi kuuma vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist.

Bronhiit ja veniv röga: vala 4 spl peenestatud teelehtedele pool liitrit kuuma vett ja jäta 4 tunniks seisma. Joo pool klaasi neli korda päevas.

Larüngiit: sega teelehe värskete lehtede mahl meega ja keeda 20 minutit. Võta 1 spl 2-3 korda päevas.

Angiin: võta 4 peenestatud kuiva või värsket teelehte klaasi kuuma vee kohta ning jäta tõmbama 30 minutiks. Kurista kurku iga tunni tagant (maitseks võid mett lisada).

Köharohi: pane purki 1 osa värskeid peenestatud teelehti, lisades sama palju mett. Lase 2 nädalat seista, kuni tekib vedelik, millel on raviv toime. Võta 1 spl enne sööki.

Seedetrakti vaevuste korral
Teeleht on tõhus vahend nii välimiste kui sisemiste, nii hingamisteede, aga ka seedetraktis esinevate haavade raviks ehk et lisaks haavade ja katarride ning ka silma- ja kõrvahaiguste ravile soovitatakse teelehte veel kõhutõvede raviks, kasutatades seda nii mao ülihappesuse, maohaavandite, kõhulahtisuse, ärritunud soole ning ka kolibakterite ja stafülokokkinfektsiooni korral.  Seedeprobleemide leevendamiseks ja mao ja soole haavandite ravimisel, kui soolestik on saanud kahjustada näiteks antibiootikumide, põletikuvastaste ravimite või valuvaigistite, toiduallergia või tsöliaakia tõttu kasutatakse nii teelehe lehti kui ka seemneid.

Stafülokokk-infektsiooni soolestikus saab ravida tõmmisega, mis on valmistatud teelehe ürdist.

Teelehe mahl on eriti kasulik seedehäirete korral, koliidi ja haavandtõve puhul võetakse 1 spl enne sööki.

Maohaavad: söö kogu suve jooksul iga päev 12-15 värsket suure teelehe lehte.

Teelehe seemned on tuntud vahend kõhulahtisuse vastu ja nad on kasulikud ka seedekulgla puhtuse säilitamisel, toimides sarnaselt psülliumi kestaga toksiinide imamisel ja tugevama väljaheite loomisel.

Täiskasvanu soovituslik kogus on 3-7,5 grammi päevas või maksimaalselt 50 grammi nädalas.

----

Teeleht langetab vererõhku ning võtab ära kõrgest vererõhust põhjustatud peavalu.
Teeleht suurendab glükoosi omastamist ja vähendab vere glükoositaset.
Teeleht suurendab vee-eritust organismist. Eriti tõhus on ta neerupõletike korral. Teeleht koos peterselliga on hea veeajati, aitab kiirendada neerude tööd (2 spl ürti klaasi kuuma vee kohta, jäetakse tõmbama umbes tunniks).
Viljatuse korral on tarvitatud teelehe seemneid juba väga vanal ajal (1 tl seemneid korraga 2x päevas).

Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti suurepoorilise naha hooldamiseks.

Kukekannus: seo kannale teeleht.
Hambavalu tõmmis: kalla 1 spl peenestatud lehti üle klaasitäie keeva veega ja lase 20 minutit tõmmata. Loputa sellega suud peale iga söögikorda.

Igemepõletik: pese värsked teelehed puhtaks ja vala keeva veega üle. Aja lehed läbi hakklihamasina või purusta köögikombainis. Pigista mahl läbi tiheda riide välja ja hõõru sellega valutavat iget.

Ülekoormuste ja väsimuse korral: vala 10 g teelehtedele (kuivatatud) üks klaas kuuma vett. Lase tõmmata 30 minutit. Tarvita kolm korda päevas korraga 2 spl, 20 minutit enne sööki. Ravikuur kestab 2-3 nädalat.

----

Abiks silmahaiguste korral. Kui silmad on haiged, hoia tervendamiseks nende peal teelehti.

Teelehe seemned on head naistele, kui on karta enneaegset mahasaamist, üks noaotsatäis korraga.

Teelehte pannakse haudunud varvaste vahele.

Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, seda on hea juua nii köha ja hambavalu puhul.

Reuma. Keeda teelehtedest kange tee ja joo.

Kõht lahti. Korja teelehtede seemneid ja söö neid toorelt. Paneb kõhu kinni.

Jalg hõõrdunud. Seo teelehed ümber jala.

Korjaja meelespea
Selleks, et teelehte kasutada seespidise ravimina, tuleb see kõigepealt hoolikalt kuivatada, mis ei ole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad lehed mustaks. Ravimina kasutatakse peamiselt suure teelehe lehti, mida võib koguda suvi läbi. Taimi tuleks korjata päikesepaistelise ilmaga, hommikupoole või keskpäeval, ainult terveid ja rikkumata lehti, puhtast loodusest, mitte linnakeskkonnast. Soovitav on korjata lehed taimedelt, mis veel ei õitse. Kuivatada õhukese kihina varjulises ja tuulelahedas kohas õhurikkas ruumis, kuid lehti segada ei maksa, kuna ka nii saavad nad muljutud (muutuvad kuivades mustaks). Ka soovitatakse neid kuivamise ajal teistpidi mitte pöörata.

Droog säilib kuni 2 aastat.

Suve teises pooles saab koguda seemneid, mis on väga tõhusaks kõhurohuks.

----

Värsked noored lehed ja nendest tehtud tee on kindlasti antioksüdatiivne, immuunstimuleeriv ja antihistamiine.
Värsked lehed: teelehed hoolikalt pesta ning purustada. Pressi lehemassist mahl välja ja sega maitseks veidi mett. Võtta 1 spl kolm korda päevas enne sööki.

Värskeid lehti saab kasutada leotiste, ekstrakti ja mahla valmistamiseks.

Teeleheteel on verd puhastav ja ainevahetust reguleeriv toime.

Teelehe tee

1 tl teelehe pulbrit

1 kl keeva vett

Lase jahtuda ja joo pärast sööki 1/3 kl soojalt 3 korda päevas hingamisteede haiguste korral (eriti köha, astma, kopsu laienemise ja kopsutuberkuloosi puhul).

Teelehetee 2
Vala 3 spl värskeid või kuivi teelehti üle 3 kl keeva veega.

Lase umbes 20 minutit tõmmata, kurna termosesse.

Joo 1 kl korraga soojalt 15 minutit enne sööki külmetushaiguse ja kinnise köha korral ning mao- või soolespasmide leevenduseks.

Teelehe tee kolm korda päevas: üks spl ürti klaasitäie keeva vee kohta, lase tõmmata 15 minutit ja joo.

Teelehetinktuur
Vala 2 peotäit värskeid või kuivatatud peenestatud lehti üle 2 kl viinaga (värsketest lehtedest tuleb tinktuur mõjusam).

Lase 10 päeva toasoojas pimedas tõmmata, aeg-ajalt loksuta, kurna.

Tarvita 1–2 tl tinktuuri veega pooleks 3 korda päevas 15 minutit enne sööki viirushaiguse kinnise köha korral röga lahtistamiseks või seedimise parandamiseks; lahjendamata tinktuuriga määri valutavaid liigeseid.

Teelehe ekstrakt: 1 osa (nt pool klaasi) teelehe ürti ja 5 osa viina, lase tõmmata mitte vähem kui 3 nädalat.

Teelehemesi
Sega 1 peotäis võimalikult peeneks hakitud teelehti 100 g meega.

Lase 10 päeva soojas seista.

Võta 1 tl 3 korda päevas organismi tugevdamiseks või külmetushaiguse nähtude leevendamiseks.

Teeleheseemned
Võta 1 tl küpsenud seemneid (5—10 g) paljalt või veega 1 kord päevas (tühja kõhuga) hommikuti 10 päeva jooksul. Seemned aitavad lahustada sapi-, neeru- ja põiekive. Kui on kalduvus kivide tekkeks, võib teeleheseemneid võtta juba profülaktikaks ehk ennetamiseks.

https://marikateadmik.com/raviennast/taimed/teeleht/

Teeleht aitab ravida puukborrelioosi
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring osutab, et teelehes leiduvatest ühenditest võib olla abi ka puukborrelioosi tekitava bakteri vastu.

Puugid võivad kanda Borrelia burgdorferi bakterirühma kuuluvaid baktereid, mis põhjustavad puukborrelioosi. Inimestel tekivad bakteriga nakatumise järel aja möödudes palavik, peavalu, kaelakangus ning liigesevalud. Algstaadiumis saab puukborrelioosi edukalt antibiootikumidega ravida, mistõttu on oluline haigus võimalikult kiiresti diagnoosida ja raviga alustada. Kui nakatunud patsient õigeaegset ravi aga ei saa, võib haigus areneda krooniliseks põletikuliseks seisundiks. Teada on, et 10–30 protsendil patsientidel ei õnnestu antibiootikumidega haigust täiesti välja ravida ja haigus muutub krooniliseks. Kroonilise puukborrelioosiga kaasnevad sageli kurnatus, luu- ja lihasvalud, kognitiivsed häired, unehäired, nägemishäired ja neuroloogilised vaevused. Haiguse krooniliseks muutumise põhjused pole täpselt teada, kuid arvatakse, et selles võivad rolli mängida autoimmuunreaktsioonid, varasem haiguse põdemine või püsiv bakteriaalne nakkus. Viimasel juhul on leidnud osa bakteritest viisi, kuidas end immuunsüsteemi eest peita ja organismis püsima jääda. Üks sellistest strateegiatest on vastupidavamate vormide, nt biokilede moodustumine.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased eesotsas Merike Vaheriga instrumentaalanalüüsi uurimisrühmast uurisid, kas just sellistel puhkudel võiks teelehtedes leiduvatest ühenditest abi olla. Uuringus analüüsisid nad kahte Eestis laialt levinud liiki – suurt ja süstlehist teelehte. Samuti võrdlesid nad korjatud ja kuivatatud taimede omadusi kuivatatud kujul kaubandusvõrgust ostetud taimepurudega.

Teelehtede keemilist koostist analüüsides leidsid nad, et teelehtedes on märkimisväärsel hulgal polüfenoole, mis on tuntud antioksüdandid. Värskelt kogutud taimedes oli polüfenoolide sisaldus oluliselt suurem ja nende antioksüdatiivne toime märgatavalt tugevam kui kuivatatud kujul ostetud taimedes.

Samuti leidis töörühm, et ekstraktide peakomponent võib erineda. Suur teeleht sisaldab rohkem plantamajosiidi ja süstlehine teeleht akteosiidi. Varasematest uuringutest on teada, et mõlemal ühendil on põletikuvastane, antioksüdatiivne ja antimikroobne toime.

Seejärel katsetas Vaher koos oma kolleegidega teelehtedest saadud ekstraktide mõju B. burgdorferi bakterile. Tulemused näitasid, et nii suurest teelehest kui süstlehisest teelehest saadud ekstraktid takistasid bakterite kasvu. Ellu jäänud bakterite hulk vähenes kuni 85 protsendi võrra. Seejuures tuli välja, et kuigi plantamajosiid ja akteosiid aitasid bakterite vastu ka üksinda, oli paljusid erinevaid taimseid ühendeid sisaldava ekstrakti mõju tugevam.

Biokilede osas näitasid tulemused, et mõlemat liiki teelehe ekstraktid suutsid B. burgdorferi biokile ulatust vähendada kuni 30 protsendi võrra. Leid pakkus teadlastele üllatust, kuna üksikute bakterite kasvu pidurdamise ja biokilede moodustumise takistamise mehhanismid on täiesti erinevad. Teelehtede ekstraktides leidus seega mõlema ülesande jaoks vajalikke keemilisi ühendeid.

Kokkuvõtlikult näitavad tulemused töörühma sõnul näiliselt tagasihoidlikes taimedes palju põnevat ja kasulikku, mille edasi uurimisel võib olla tulevikus abi ka kroonilise puukborrelioosiga võitlemisel. Varem on Vaher koos kolleegidega leidnud selliseid kasulikke ühendeid aed-uniohakast.

----
Matthew Wood, 1997: "Borrelioosi nimetati vanades meditsiiniõpikutes ka „hirvesüüfilise infektsiooniks“. Spiroheed siseneb puugihammustuse kaudu kehasse tekitades kroonilisi vaevusi ja valu. Põlisrahvad teavad, et uniohakas on selle väekas ravija. Viimase kahe aasta jooksul olen näinud, kuidas see ravis viit Lyme'i tõve juhtumit (diagnoositud kas vereanalüüside või siis inimese enda kogemuse põhjal). Neist neli olid juhtumid, kus meditsiinitest näitas kasvõi osaliselt puukborrelioosi tõendeid. Üks haigestunu ei ilmunud ühelegi testile ja seega võis olla ka midagi muud.

Esimene juhtum oli eriti raske. Üks keskealine Mdewakantoni Dakota naine oli kandnud Lyme'i tõve diagnoosi viis aastat ja oli sisuliselt invaliid. Ta palus minult abi ja olin juba proovinud teda ka mõne korra edutult aidata. Mu mõte läks uniohaka peale (parandab autoimmuunsüsteemi mehhanismi), otsustasime sellega proovida. Pärast kahenädalast ravi tinktuuriga (kolm tilka kolm korda päevas) tekkis tal genitaalidele lööve. "Paistab, et teil on hirvesüüfilis," ütlesin talle. Kolme ja poole nädala pärast olid kõik tema neli vereanalüüsi esimest korda viie aasta jooksul negatiivsed ja ta tundis end palju paremini.

https://manaratas.ee/borrelioos-ja-puukentsefaliit-rahvaravis

Allikas: internet