Hea küll, nali naljaks, aga kuigi vanusega on tal lisandunud kõvasti elukogemust ja väärikust, siis ta unustab end ikka veel väga tihti ka väikeseks kutsikaks 😊
Tõttöelda polnud meil plaanis hakata Ska'ga eriti näitustel käima, ta sai võetud perekoeraks, lastele seltsiliseks ja selleks, et nad õpiksid elusolendi eest vastutama ja tema eest hoolitsema, ühesõnaga täieõiguslikuks pereliikmeks, kellega pidi arvestama ja kes tasus selle tuhatkord oma päikselise iseloomuga. Johannesega see nii jäigi, ta hoolitseb meeleldi Ska eest, käib jalutamas, toidab kui vaja ja mürab kohe mõnuga, eks see ole ju ka üks lõõgastav ja pingeid maandav tegevus.
Mariaga juhtus aga nii, et kui me siis otsustasime, et korra ju võiks näitusel ka käia, kuldsete suvepäevade raames Kuutsemäel, siis pärast seda jäi ta väga mõtlikuks. Koju jõudes otsustas teha Ska'le kodulehe, seejärel läks aga asi täitsa käest 😄, sest ta hakkas uurima ka Ska esivanemaid, sugulasi ja nagu sellest suguvõsa uurimisest veel vähe, tegema Ska'st pilte ja tagatipuks soovis ka minna temaga koertekooli! Tule taevas appi! Mõistsin, et sama viirus, mis lapsepõlves mindki, on nakatanud ka teda ja ilmselt sama raskekujuliselt 😇
Ega siis muud üle ei jäänud, kui tuli hakata näitustel ja võistlustel käima ja tulemused tulid ka, Ska on nüüdseks siis intertšempion, sooritanud sõnakuulelikkuse eksamid (1. järk, 1.koht), sooritanud tõukatse ja jahikatse, läbinud edukalt ka kuldsete iseloomutesti maksimumpunktidega ning meie kõigi rõõmuks on toonud ilmale ka pesakonna kutsikaid, kelledest jäi meile pere täienduseks kasvama Nicky 😊
No comments:
Post a Comment