Tegelikult ei osanud me üldse oodata, milliseks meie elu kujuneb, kui meie perre tuli me esimene kuldne retriiver Ska.
Arvasin, et kuna mul on juba päris suur koerapidamiskogemus, siis see palju ei erine. Selles mõttes muidugi ei erinegi, et vastutama peab ju samamoodi - jalutama, toitma, koristama jne.
Mis aga oli siiski täiesti teistmoodi võrreldes mu eelmiste koertega - see tõug armastab kõiki inimesi, tema jaoks on kõik inimesed ilusad ja head 😊
Kui ma Cliff'iga teadsin, et kui asi on kahtlane, siis tema arvates tuleb lüüa suurt lärmi ja....põgeneda, kui ma Rena'ga teadsin, et vähegi äkilisem liigutus minu suunas vallandab ta soovi mind kaitsta, Nora'ga teadsin, et kõik kahtlased aiaväravast sissetulnud inimesed peaks tema arvates igaks juhuks "komposteerima", Tony'ga teadsin, et kõik tema kogemustele toetudes kahtlased isikud on kahtlased igavesti, siis Ska'ga sain ma teada, et kõik inimesed on ilusad ja head....ka siis kui nad seda pole. Ma ei tahtnud seda algul uskuda ja jäin ootama, et küll elu selle ise paika paneb, aga... siiamaani pole pannud. See ongi huvitav. Nüüd on meil kodus juba lisaks Ska'le tema tütar Nicky ja tütretütar Jenny, lisaks mitte küll otsesed sugulased, kuid sama tõugu poolõed Bonnie ja Mimi. Veel on mõned kuldsed teistsuguste keeruliste omandivormidega nagu kaasomand ja rent, kes elavad meie juures vahetevahel kas lühemat või pikemat aega. Jätkuvalt püüan aru saada sellest fenomenist - mitte provotseerida halba, vaid neutraliseerida seda heaga, jälgin, kuidas see neil toimib ja püüan isegi sellest kogemusest õppida. Sellest, aga ka kõigest muust selle juurde kuuluvast tulebki selles blogis juttu, kui see peaks teid huvitama, jääge meiega.
No comments:
Post a Comment