kennel Meiepere: koera küünte eest hoolitsemine

Koera küünte lõikamine

Koera küüned kasvavad pidevalt ning kui tal pole piisavalt võimalust neid lühemaks kulutada (näiteks asfaldil), jääb omaniku hooleks need õiges pikkuses hoida. Mida rohkem koer pehmel pinnasel liigub, seda tihedamini (kord ühe või kahe nädala tagant) tuleb tal küüsi lõigata, sest liialt pikad küüned võivad murduda või koguni päka sisse kasvada. Liiga pikkade küüntega on koeral ka ebamugav liikuda ning käpa pidevast ebaloomulikust asendist võivad tekkida probleemid liigestes. Õige pikkusega küüned on sellised, mis seisval koeral maha ei ulatu.
Koer peab küünte lühendamise vajalikkusest aru saama juba varases nooruses. See protseduur peaks omaseks saama kutsikapõlves, alustada võiks peaaegu kohe pärast kojutoomist. Mängeldes saavad tuttavaks küünetangid (las ta esmalt nuusutab neid) ja protseduur ise (maiustuste ja kiitmise saatel). Väsinud kutsikal on seda tunduvalt hõlpsam teha kui just ärganud ja mängulusti täis loomahakatisel.
Ka vanale koerale on võimalik „uusi trikke“ õpetada. Lauses „Minu koer ei lase mul üldse küüsi lõigata!“ peegeldub eelkõige peremehe enda tegematajätmine, kuid kunagi pole hilja alustamiseks.

Kuidas alustada?
Protseduuri edukus sõltub eelkõige lõikaja oskustest ja otsusekindlusest. Koeraga tuleb küüntelõikuse vajadusest rääkida rahuliku ja veenva hääletooniga. Koer peab mõistma, et ta ei pääse küünte lühendamise eest mitte kuhugi. Pidev, rutiinne tegevus kord nädalas või paar korda kuus tagab selle, et koer vähemalt talub seda kui üht peremehe veidrust kuni selleni, et ta hakkab seda isegi nautima. Vastupuiklemine pole piisav põhjus küüntelõikust edasi lükata (nii harjub koer oma tahtmist saama ja rabeleb järgmisel korral juba tugevamini). Neil, kes ilmutavad erilist visadust ja mõistmatust küünte lõikamise suhtes, on võimalik kasutada suukorvi ja koera kinnihoidvat abilist (või abilisi). Alguses ongi kergem lõigata küüsi mitmekesi nii, et üks hoiab koera kinni.

Kuidas lõigata?
Muretse küünte lõikamiseks spetsiaalsed küünetangid ning ära unusta lõigata ka esikäppadel olevaid lisaküünised, sest need ei puutu liikudes maapinnaga kokku ega kulu seetõttu üldse.
Sel, kas lõigata küüned enne esimestel või tagumistel käppadel, pole tähtsust, kuid osad koerad taluvad tagumiste käppade küünte lõikamist kannatlikumalt.
Kui Sul pole küünte lõikamisel kogemusi, siis lase seda endale õpetada oma kasvatajal, sest muidu võid kogemata lõigata koeral küüne sees olevasse veresoonde. Tulemuseks on verejooks ja valu ning koer võib hakata küünte lõikamist pelgama. Valus on siis, kui lõigatakse läbi närv. Küünte säsis olevad veresooned ning närvid kasvavad pikemaks koos küüntega ning pikki küüsi lõigates on oht neid vigastada. Pikki küüsi tuleb lõigata vähe, kuid sageli – tasapisi taanduvad veresooned ja närvid kaugemale. Õigem on lõigata küünt mitte ülalt ja risti, vaid altpoolt ja käpapadja suhtes paralleelselt ning lühendada küünt nii, nagu teritatakse pliiatsit: nii, et säsi jääks terveks ja veidi pikemaks kui ümbritsev küüs.
Heledate küünte lõikamine on lihtsam: lõigata tuleb veresoontest ja närvidest paar millimeetrit kaugemalt.
Tumedate küünte puhul pole veresooni näha ning oht tundlikku küüneosa vigastada on suurem. Küünte alumisel poolel on säsiosa siiski paremini jälgitav.
Kui juhtub, et küüneots hakkab veritsema, saab verejooksu peatamisel abi ka kaaliumpermanganaadi kristallidest. Kristallid tuleb suruda (kas marlitükil või vatitiku otsas, mida eelnevalt veidi niisutada) vastu veritsevat kohta ning verejooks lakkab peagi. Abi võib saada ka haavaliimist. Igaks juhuks tasub sel, kes oma lõikamisoskustes kindel pole, esmaabivahendid protseduuri ajal käeulatuses hoida.
Kui algajal küüntelõikajal pole käepärast mõnd asjalikku juhendajat võib esimese küüntelõikuse lasta teha ka loomakliinikus. Hiljem on mõistlik see protseduur siiski ise selgeks õppida – võit on nii ajas kui rahas, ka on endaga hooldusprotseduure teha laskval koeral oma peremehega usalduslikum suhe, mis on suureks abiks ka igapäevaelus, seejuures sõnakuulelikkusel.
Küünetange on mitmesuguseid ja eri suurustes. Üldiselt on olemas kolme tüüpi küüntelõikusvahendeid – küünetangid (kääripõhimõttel ja giljotiinpõhimõttel) ning küünekäärid. Küünekääre kasutatakse väikestele koertele ja väikestele kutsikatele, tange suurematele koertele. Meie oleme tangidest eelistanud ise kääripõhimõttel tange, kuna oht sisse lõigata on nendega väiksem. Enne lõikamist kontrolli, et riistad oleksid teravad! Nürid tangid võivad küüsi vigastada ning loomale valu ja ebamugavust põhjustada.