pärmseenest 2

Pärmseene kõige levinum sümptom on ilmselt roostevärvi karvad varvaste vahel ja sellega võib kaasneda ka leemendav nahk. Muuhulgas võib ka sügelus olla tingitud pärmseene vohamisest.
Pärmseen on igas kehas loomulikult olemas ja üldiselt saab keha selle kontrolli all hoidmisega kenasti hakkama. Mõningatel juhtudel, reeglina peale kokkupuudet toksiinidega võib aga pärmseen vohama hakata ning siis on meie asi aidata kehal see uuesti kontrolli alla saada. Karen Becker soovitab koera pärmseene vohamise korral panna toortoidule.

Pärmseen kehas
Karen Becker ütleb, et tihtipeale koeraomanikud arvavad, et koeral peabki olema selline vastik või ebameeldiv “koera” lõhn. Tegelikult on sellisel juhul probleem selles, et pärmseen vohab.
Pärmseen on spooritaoline seene tüüp, mis paljuneb sisuliselt enda tükkideks minemise teel. Ehk mingid tükid eralduvad, et moodustada uus, toimiv organism.
Pärmseen kõrvades ja nahal on väga levinud ning seda tekitab reeglina organism nimega malassezia. Pea meeles, et need organismid on sinu koera nahal ja kõrvades täiesti tavapärased elanikud. Normaalne kogus pärmi muutub probleemiks siis, kui see organism hakkab kontrollimatult paljunema. Ning kui pärmi paljunemine läheb kontrolli alt välja, siis need organismid tungivad ja seavad ennast sisse piirkondades, kus nad tavapäraselt ei ela ning ka oluliselt suuremates kogustes. See tähendab, et pärm on oportunistlik, nad hakkavad õitsema kehal, mis ei ole terve või siis täielikus tasakaalus. Kahjuks on pärmseen koerte seas üpriski levinud, tihtipeale seda lihtsalt ei kahtlustata (muuhulgas ka arstid).

Mis mõjutab pärmseene vohamist?
Enamus koertel, kes on kimpus pärmseenega, on immuunsüsteemi tasakaalustamatus ning ta ei suuda pärmseene kasvu pidurdada. Pärmseene infektsioon võib muuhulgas tekkida nii antibiootikumikuuri ajal kui ka pärast antibiootikumi kuuri, sest antibiootikumid on mõjutanud keha kasulike bakterite taset.
Pärm võib olla ka lokkav probleem lemmikutel, kes on immuunsupresseeritud. Osad lemmikud sünnivad juba nõrgema immuunsüsteemiga, sarnaselt nendele lemmikutele, kes sünnivad immunoglobuliini puudusega. Muuhulgas on mõningad ravimid, nagu steroidid ja keemiaravi ravimid, mis suruvad maha loomade immuunsüsteemi ning võivad sellega avada ukse pärmseene infektsioonile.
Kõige tihedamalt seostatakse pärmseent aga allergiatega. Allergia on tegelikult immuunsüsteemi ülereageerimine ning seetõttu kasutavad veterinaarid immuunsupresseerivaid steroide nagu prednisoloon, deksametasoon ning kortisooni, et kinni keerata koera immunsüsteemi reaktsioon, mis tähendab omakorda, et immuunsüsteem ei ole võimeline tagama normaalset floora taset kehas. Ja see võibki tekitada pärmseene kontrollimatu vohamise.
Allergiate käes vaevlevad lemmikud, kes suudavad lisaks saada ka bakteriaalsed nahapõletikud, saavad raviks antibiootikumid. Nagu me aga teame, siis antibiootikumid hävitavad kõik bakterid, nii head kui halvad, mis kokkuvõttes võib jällegi tekitada pärmseene ülekülluse kehas. Mida rohkem antibiootikume antakse, seda hullemaks pärmseen läheb. Muuhulgas võivad allergilised koerad tekitada allergia ka iseenda pärmseene vastu, mis tähendab, et probleem muutub veel hullemaks. Pärmseen võib esineda sisuliselt ükskõik kus koera kehal, sealhulgas nt varvaste vahel, kaenla all ning samuti naha sügavates voltides ja kortsudes. Siiski kõige levinum koht on koera kõrvad.

Kuidas aru saada, et su koeral võib olla pärmseen probleemiks?
Minimaalselt tunneb su koer pärmseene vohamise korral ennast ebamugavalt. Ebamugavus võib olla väga kerge või siis täiesti kohutav. Peaaegu kõik koerad, kellel pärmseen vohab, hakkavad infektsiooni koha pealt krooniliselt sügelema. Kui pärmseen on tema käpapatjade juures, siis ta ei suuda neid rahule jätta. Sama on ka tema kõrvadega. Muuhulgas võib olla tagumikuga mööda maad sõitmist ning samuti keha närimist. Sellise sügeluse tulemuseks võib olla iseendale tekitatud trauma (kratsimine ja närimine) ning valu.
Teine asi, mida omanikud märkavad, on lõhn. Pärmseenel on väga eriline lõhn mida on kirjeldatud kui hallitavat leiba või juustust popkorni või maisikrõpse. Teisisõnu on see kopitav ja haisev lõhn.
Muud spetsiifilised pärmseene sümptomid on nahaärritus, punasus ning pundumine, eriti kui pärmseen on kõrvade juures, varvaste ja käpapatjade juures, nina- või näovoltide juures, päraku ümber, kaenlaalustel või kaelal ning mõnikord ka sabajuure juures. Lisaks võib olla karvakadu, ketendav või õline nahk või rasvane karv. Mõnikord, kroonilise pärmseene korral, võib esineda tumedat ja paksu nahka ning mõnikord võib pärmseenega kaasneda ka mõni teine bakteriaalne infektsioon. Lisaks võib kõrvadest tulla haisvat kollakas-rohekat eritist, muudel kehaosadel võivad tekkida kõrgendatud ketendavad kohad või nahalaigud. Arvestada tasub ka sellega, et sügelus ja valu võivad esile kutsuda muutusi tema käitumises ning need võivad ulatuda depressioonist ja söögiisu kadumisest kuni ärevuse ja agressioonini.
Kui kõrvas on juba põletik, siis on eriti oluline aru saada kas kuulmekiled on terved enne kui sinna valada mingeid vedelikke, geele, puhastusvahendeid või muid ravimeid. Kui kasvõi üks kuulmekile on purunenud, võib igasugune kuulmekäiku valatav toode kahjustada nii kesk- kui sisekõrva.
Enamus koertel, kes on kimpus pärmseenega, esineb see rohkem kui ühes kohas.

Vaata üle koera toidulaud
Kõige olulisemaks aspektiks on dieet. Olenemata mis on pärmseene vohamise põhjuseks, toitumine on kõige olulisem asi, mille peale mõelda. Toit, mida su lemmik saab kas toetab tema immuunsüsteemi ning hoiab pärmseene kenasti kontrolli all või siis teeb vastupidist ning paneb pärmseene kontrollimatult vohama.
Pärmseenevastane dieet ehk põletikuvastane dieet ehk liigile omane dieet. Pärm kasutab suhkrut energiaallikana ning süsivesikud lagunevad suhkruks. Seega on Karen Beckeri soovitus, et elimineeri suhkur dieedist. Pea meeles, et suhkur ei ole ainult see valge kraam, see on muuhulgas kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup ning isegi tavalised kartulid ja maguskartulid ja tapiokk võivad toita pärmseent. Tema soovitus on täiesti teravilja ning süsivesikutevaba dieet.
Selleks, et säilitada normaalset floora taset, soovitab Karen Becker lisada mõned looduslikud seenevastased toidud lemmiku dieedile. Väike kogus küüslauku, tüümiani, peterselli ning punet peaks kõik aitama looduslikult alandada pärmseene kogust koera kehas. Karen Becker ütleb, et muuhulgas kääritatud köögiviljad võivad olla väga kasulikud. Toores, filtreerimata õunaäädikas (selle lisamine nii toidule või joogiveele kui kehale aitab sügelust oluliselt vähendada) ning kookosõli on samuti väga head seenevastased lisandid koera toidule.
Pärmseent aitavad kontrolli alla saada ka MCT õli (eelista kookost), küüslauk (väldi Hiina päritolu ning jälgi ohutuid koguseid!), oliivilehe ekstrakt ning Pao D'Arco ehk sipelgapuu koore pulber (ei sobi tiinetele koertele!), samuti koldjuur.
Naha ja karvkatte seisundit aitab parandada vetikaõli ja lõheõli. Väldi aga USA päritolu lõheõli. Põhja-Ameerikasse on nüüdseks jõudnud Fukushima tuumareaktoritest vette jõudnud radiatsioon, seega on saastunud ka suurem osa mereelustikust (sealhulgas lõhe).
Lisa toidule prebiootikume (võilillejuur, klorella, madala suhkrusisaldusega marjad - nt vaarikad).
Vii kehast välja raskemetallid - satuvad kehasse nt vaktsineerimise tulemusena ja kalade söömisel (siin on abiks klorella ja väävlirikkad toidud).
Probiootikumid võivad olla samuti suureks abiks. Pea aga meeles, et pärmseene vohamine on alati immuunsüsteemi probleem (olenemata mida su koer sööb).
Karen Becker soovitab pideva pärmseene probleemi korral lasta mõõta immunoglobuliin tasemeid – IgG, IgM ja IgA. Koerad, kes on pidevalt hädas pärmseene vohamisega, neil on üldiselt immunoglobuliin tasemed madalad.

Desinfitseerimise protokoll
Kui me võtame ette koera dieedi, siis samal ajal on vaja alustada ka desinfitseerimise protokolliga, mis tegelevad aladega, kus pärmseen vohab. Pärmseen armastab niisket keskkonda ning see kasvab hästi lõhedes (varvaste vahel, kaenla all, kubemepiirkonnas kui ka sabajuure juures).
Ei piisa kõigest kreemi või salvi või seenevastase lahuse panemine pärmseenega kimpus olevatele kohtadele. Neid kehaosasid tuleb regulaarselt desinfitseerida. Karen Becker soovitab seda teha vähemalt kord päevas, et vahendid, mida sa kasutad peale naha puhastamist, saavad tööle hakata. Kui kasutada paikseid vahendeid ilma desinfitseerimata, võib see olukorra hoopis hullemaks teha. Kui probleemiks on sinu koera kõrvad, siis on neid vaja igapäevaselt desinfitseerida mõne spets lahuse või nõiapuuveega ning puuvillapatjadega. Kasuta nii palju puuvillapatju, kui vaja, et kogu eritis kõrvast kätte saada.
Osad koerad tekitavad loomulikult rohkem eritist kõrva ning seda tuleks igapäevaselt puhastada, et vältida pärmseene vohamist ja muid kõrvapõletikke. Puhasta kõrvu nii tihti, kui vaja, et hoida need puhta ja kuivana. Hoides oma koera kõrvu puhta ja kuivana, võid sa tegelikult ära hoida pärmseene vohamise üldse või kui see on juba tekkinud, siis saad ära hoida selle arenemise täiemahuliseks bakteriaalseks põletikuks.
Kui pärmseen vohab sinu lemmiku käppadel, siis on ülioluline hoida need puhtana ning see tähendab, et ei piisa kõigest käppade piserdamisest või pühkimisest. Pärmseen kasvab küünevalli serva all ning samuti käppade lõhedes ning sellepärast on vaja teha käpa joodivanni (lihtsalt märja lapiga puhastamise asemel). Käpavanni võib teha nii mitu korda päevas kui vaja hoidmaks käpad puhtana ning efektiivselt vähendades sügelust. Vesinikperoksiidiga puhastades ei ole vaja seda maha loputada, piisab lihtsalt käppade kuivaks patsutamisest. Pea aga meeles, et see võib muuta su koera karva heledamaks!

Kuidas ja kui tihti koera pesta?
Kui pärmseen vohab nahal, siis soovitab Karen Becker pesemist seenevastase šampooniga. Tema soovitab kasutada kas teepuuõli šampooni või siis muud looduslikku šampooni. Koera võid pesta nii tihti kui vaja, aga soovitavalt vähemalt kord nädalas. Kaerahelvestest valmistatud šampooni ta koertel, kes on kimpus pärmseene või allergiatega kasutada ei soovita.
Pesemiste vahepeal võiks kasutada seenevastast loputusvahendit või pihustusvahendit. Loputusvahend tuleks valada oma koerale peale pesu ning see võib aidata pikendada päevade arvu, mis jääb pesemiste vahele. Võimalikud vahendid – äädikas, sidrunimahl ja eeterlikud õlid. Nii äädikas kui sidrunid on mõlemad veidi happelised ning sobivad imehästi koertele, kellel on rasvane või õline karv.

Retsept:
Lisa kas üks tassitäis (200 ml) äädikat, tassitäis sidrunimahla või 10 tilka piparmündi õli koos 10 tilga lavendliõliga ca 3,75 liitrile veele. Kuna sidrunimahl võib karva heledamaks muuta, ei tasu seda kasutada tumeda karvaga koertel. Vala lahus alates tema kaelarihmast kuni sabajuureni. Jälgi, et sa ei vala lahust tema pähe! Hõõru lahus tema nahale fokusseerides kehaosadele, mis on pärmseene rünnaku all. Kindlasti jälgi, et saad lahuse nii tema kaenlaaluste piirkonnale, käppadele, kubeme piirkonnale, sabajuure piirkonda ning kindlasti ära pese lahust maha! Lihtsalt patsuta oma koer rätikuga kuivaks.
Muuhulgas võid ükskõik millise neist lahustest spreipudelisse ning piserdada vajadusel seda sügelevatele aladele kontrollimaks nii sügelust kui pärmseene üleküllust. Spreipudeli lahusele võid lisada pipetitäie kolloidhõbedat, mis on täiesti looduslik antimikroobne aine. Kui su lemmikul on pärmseene vohamise probleem ainult soojematel kuudel, jälgi, et sa teda põhjalikult desinfitseerid ning dieeti, et pärssida pärmseene vohamist.
NB!!! Täiesti looduslike vahendite puhul pead arvestama, et tulemusteni jõudmine võtab aega!
Abi võid saada ka õunaäädikalahusest (lahjenda pooleks veega) – aitab sügeluse vastu ning tapab pärmseent. Kindlasti kanna koera nahale lahjendatult, et mitte valmistada oma lemmikule ebamugavust. Samuti on hea teepuuõlilahus (lahjenda pooleks veega), aga taaskord ära luba oma koeral seda lakkuda (võib põhjustada alla neelamisel mürgistust). Võid proovida ka neemiõlilahust, aga seda tuleb lahjendada nt oliiviõliga. Neemiõlil on põletiku-, seene- ja parasiitidevastane toime. Abi saab ka kookosõlist.

Kokkuvõtteks
Pärmseenega tasub tegeleda kohe, kui selle avastad, sest mida varem saad selle vohamisele jälile, seda kergem on saada seda kontrolli alla. Kui pärmseene paneb vohama toit, siis kindlasti on vaja toitu vahetada, sest probleem tuleb tagasi ja muutub krooniliseks.
Arvesta, et pärmseene vohamine valmistab su lemmikule ebamugavust, seega ära ignoreeri seda. Kahjuks veterinaarid sageli ei arva, et tegu võiks olla pärmseenega, vaid ikkagi allergiaga. Pea meeles, et ravimid ja antibiootikumid võivad pärmseene vohamise probleemi hoopis hullemaks ajada. Kindlasti oleks vaja teha mida iganes, et sügelust leevendada, sest pidev sügelus võib viia enesevigastamiseni.
Ole järjepidev. Tea, et “ravi” alustamisel võivad sümptomid tugevneda ning isegi võib tekkida rohkem karvutuid laike. Isegi kui sa juba näed paranemismärke, jätka “raviga”, et pärmseen saaks korralikult välja ravitud. Protsess on aeganõudev, seega tuleb olla lihtsalt kannatlik. Lisaks tuleb teravili ja tärklis täielikult tema toidulaualt eemaldada. Pärmseene suremine kehas võib esile kutsuda ka gripilaadseid sümptomeid (iiveldus, kõhulahtisus, liigesevalu või üldine kehv olek). Need peaks üldiselt taanduma paari päevaga, kui raskemetalle on kehas aga rohkem, siis võib aega kuluda paar nädalat.

Allikad: Karen Becker ja https://pethelpful.com/dogs/Itching-scratching-dog-It-could-be-yeast-Try-these-simple-cheap-ideas-to-help-stop-the-dogs-sore-skin