vaktsineerimisest 1

Tuntud USA holistiline veterinaar Karen Becker vaktsineerimisest.
USA’s on vaktsineerimiskava olnud kasutusel juba üle 20 aasta ning see ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid sai alguse soovitustest, millest on välja kujunenud harjumus.

Kõrvaltoimed
Suurbritannias viidi läbi uuring, milles osales üle 2000 kassi ja koera ning 1 loom 10-st näitas vaktsiinide kõrvaltoimete riski. See on aga vastuolus vaktsiinitootjate poolt teatatud kõrvaltoimete määraga, mis on vähem kui 15 kõrvaltoimet 100 000 vaktsineeritud loomal (ehk 0,015 protsenti). Väikeste tõugude kõrvaltoimed on kümme korda suuremad kui suurtel tõugudel ning see viitab asjaolule, et standardsed vaktsiiniannused on väiksemate loomade jaoks liiga suured. Kahjuks tehakse uuringuid tänapäeval selle kohta vähe ning seetõttu ei taheta seda ka muuta.
Karen Becker toob välja, et vähemalt USA’s on vaktsiinid ka tohutu rahamasin - marutaudi vaktsiin maksab seal 61 senti. Klient ehk lemmikloomaomanik maksab vaktsiini eest vahemikus 15 kuni 38 dollarit + visiiditasu (35 dollarit). Seega on puhtalt vaktsiini kate 2400-6200%. James Schwarts on toonud välja, et 63% koerte ja 70% kasside visiitidest on just vaktsineerimiseks.

Vaktsiini riskid vs hüved
1991. aastal dokumenteeris Pennsylvania ülikooli laboratoorium seose sarkoomide (vähkkasvaja) suurenemise ja kasside vaktsineerimiste vahel. Kohustuslikud iga-aastased marutaudivastased vaktsineerimised tekitasid naha alla põletikulise reaktsiooni, mis muutus hiljem pahaloomuliseks kasvajaks. Samal aastal kinnitasid Davise California ülikooli teadlased, et kasside leukeemia vaktsiinid tekitasid samuti sarkoomid ning seda isegi rohkem kui marutaudivaktsiin. See viis uute uuringuteni, kus täheldati seda sünget statistikat – kassidele, kellel diagnoositi vaktsiinist põhjustatud sarkoomid, hinnati 1/1000 ehk kuni 22 000 uut sarkoomijuhtu aastas.
Ei olnud vaja rohkem uuringuid, et veterinaarid hakkasid pidama vaktsineerimist teiste tõsiste autoimmuunhaiguste riskifaktoriks. Vaktsiinid põhjustasid loomade immuunsüsteemi pöördumise omaenda kudede vastu, mille tulemuseks olid potentsiaalselt surmaga lõppevad haigused (näiteks koertel esinev autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Täiendavad uuringud näitasid, et hilinenud vaktsiinireaktsioonid olid nii kasside kui ka koerte kilpnäärmehaiguste, allergiate, artriidi, kasvajate ja krampide põhjuseks.
Need leiud viisid 1995. aasta Ameerika veterinaarmeditsiini ajakirja artiklini, milles jõuti järelduseni “Enamiku vaktsiinide iga-aastaseks manustamiseks on vähe teaduslikke dokumente”. Muuhulgas on veterinaarsetes vaktsiinides endiselt lubatud timerosaali, elavhõbedat ja alumiiniumi sisaldavaid abiaineid. Seega puutub lemmikloom kokku võimalike antigeenidega, mis võivad ebanormaalselt stimuleerida tema immuunsüsteemi, kuid mis püsivad kehas kogu elu ning põhjustavad kroonilisi haigusi. Lemmikloomale vaktsiini manustamine, kui lemmikloomal on juba immuunsus, ei suurenda tema immuunsust, vaid suurendab tarbetut riski lemmikule.

Kui kaua vaktsiin ikkagi kaitset pakub?
Tõendid viitavad sellele, et sarnaselt inimestele, võiks ka koeri ja kasse vaktsineerida varases elus teatud vaktsiinidega, mis kaitseks neid kogu elu. Välja arvatud marutaud, kestavad põhivaktsiinid tõenäoliselt vähemalt seitse aastat ning neid ei tohiks manustada sagedamini kui iga kolme aasta tagant. Ühes uuringus mõõdeti parvo ja katku suhtes enam kui 1400 terve vanuse koera antikehade taset. Peaaegu kõik koerad olid immuunsed (95-98 protsenti), mis viitab sellele, et iga-aastane re-vaktsineerimine ei pruugi olla vajalik.
Paljud mitte põhivaktsiinid on loodud mitte-viirusnakkuste (nt puukborrelioos ja klamüüdia) raviks ja võivad olla lühema kestusega ehk umbes üks aasta. Kuid mitte kõigil loomadel ei ole kokkupuute ohtu ja vaktsiinid on osutunud immuunsüsteemi suhtes oluliselt reaktiivsemaks. Seega on riski ja kasulikkuse hindamine väga oluline. Teadlaste sõnul ei ole iga kolme aasta tagant vaktsineerinud koerte seas haigestumiste arv suurenenud. Kindlasti on piisavalt tõendeid selle kohta, et korduvate vaktsineerimiste ohud on tõelised. Purdue 2005. aastal avaldatud uuringus leiti seosed koerte vaktsiinireaktsioonide ja selliste muutujate vahel nagu vanus, suurus ja manustatud vaktsiinide arv.

Uuringu järeldused:
Väiksemad koerad on vaktsiinireaktsioonidele altimad kui suuremad koerad.
Reaktsioonide oht kasvas 27% iga täiendava vaktsiini kohta koertel alla 10 kilo ning 12% koertel üle 10 kilo.
Kuni 2 aasta vanuste koerte puhul risk suurenes, siis hakkas vähenema.
Risk suurenes tiinete ning jooksuajaga koerte puhul.
Leptospiroosi vaktsiini saanud väikeste koerte puhul leiti rohkem reaktsioone. Inimeste puhul - kui me ei toitu tervislikult ja ei kasuta looduslikke toidulisandeid, on inimestel rohkem vaevusi ja haigusi, mistõttu on meil vaja rohkem vaktsiine ja turgutusi. Sama kehtib ka loomade kohta! Koerad ja kassid vajavad vaktsiinikaitset, kui nad ei söö ideaalset toitu. Mida parem on sinu lemmiklooma toitumine, seda tervislikum on tema immuunsüsteem ja ta suudab paremini tõrjuda patogeenirünnakuid.

Karen Beckeri soovitused:
Iga-aastased veterinaari külastused peaksid olema olulised hoopis muudel põhjustel peale vaktsiinide, näiteks tuleks pigem kontrollida nt südameusside ja kasvajate esinemist ning hinnata lemmiku üldist tervislikku seisundit.
Marutaudi vaktsiinid on seadusega nõutavad. USA-s on saadaval 1 ja 3 aastase intervalliga marutaudi vaktsiinid, mis on tegelikult üks ja sama toode. Kui marutaudi vastu vaktsineerida, tasub küsida 3 aastase intervalliga vaktsiini. Samuti soovitab ta holistiliselt veterinaarilt küsida homöopaatilist preparaati Lyssin, mis pakub marutaudi vaktsiini detoksit.
Küsige vaktsiinitiitri testi! See aitab kindlaks teha, kas su lemmikul on varasemalt tehtud vaktsiinidest olemas piisav immunoloogiline kaitse.
Pea oma veterinaariga nõu haiguste riskide ja eeliste osas, kui plaanid lemmikut vaktsineerida. Nt siseruumides elavaid kasse ei peaks igal aastal vaktsineerima, eriti kui nad ei käi kunagi õues ega pääse kokku teiste kassidega.
Ärge vaktsineerige oma koera ega kassi, kui tal on olnud tõsine eluohtlik vaktsiinireaktsioon.

Kokkuvõtteks
Vaktsineerimine on palju kirgi küttev teema ning eriarvamustel võivad olla ka väikeste vs suurte koerte omanikud. Nagu uuringud on tuvastanud, siis väikestel koertel esineb kõrvaltoimeid tunduvalt rohkem kui suurtel, seega on arusaadav ka kõhklus vaktsineerimise suhtes.
Vaadake üle oma lemmiku toidulaud (mida tervislikum on sinu lemmiku toidulaud, seda suurem on tõenäosus, et ta saab hakkama ka patogeenidega) ning vali ussirohu asemel küüslaugugraanulid (ussirohi ei ole kahjuks samuti mitte midagi muud kui mürk). Ka ei ole soovitav vaktsineerida kennelköha vastu - tegemist on üldiselt väga kergesti kodus ravitava haigusega (tuleb lihtsalt õigel ajal ravima hakata), seega vaktsineerimise kahju kindlasti ei ületa saadavat kasu!
Deva Khalsa arvamus on, et vaktsineerides koeri kui nad seda ei vaja, on kriminaalne. Seda seetõttu, et vaktsiinid kahjustavad parandamatult nii sinu koera immuunsüsteemi kui ka kannavad endas vähiviiruseid.
Vaktsiiniga seotud sarkoom on väga agressiivne, surmav fibrosarkoomi kasvaja, mis ilmneb tavaliselt marutaudi süstimise kohas. Tänapäeval propageerivad paljud veterinaarkoolid marutaudi vaktsiini tegemist saba otsa, et seda oleks lihtne amputeerida. See aga ei lahenda vähi suurema esinemissageduse probleemi.
Kuigi fibrosarkoom on kõige levinum vaktsiiniga seotud sarkoom, siis teiste kasvajatüüpide hulka kuuluvad rabdomüosarkoom, müksosarkoom, kondrosarkoom, pahaloomuline histiotsütoom ja diferentseerumata sarkoom.
Neid kasvajaid iseloomustatakse kui väga invasiivseid, kiiresti kasvavaid ja pahaloomulisi. Sageli levib vähk kopsudesse ja võib levida ka piirkondlikesse lümfisõlmedesse. Veterinaar Deva Khalsa arvates ei ole ükski vaktsineerimine ohutu.

Allikas: https://drbeckersbites.com/blogs/news/pet-vaccinations