tõukatse

toimus siis laupäeval, kohtunikuks oli Risto Heikkonen Soomest, sama kohtunik, kes võttis katset vastu ka eelmisel aastal Nickyl. Ette rutates võin öelda, et kõik läkski nii, nagu Koit Latik oli harjutuskatsel ennustanud 😀
Katse algab alati sotsiaalse osaga ehk et kontrollitakse, kas koerad on nii üksteise ja ka teiste inimeste vastu sõbralikud (grupis kokku oli 8 koera koos koerajuhtidega). Seejärel tuleb teine osa ehk veetöö, mis omakorda koosneb kahest etapist: kõigepealt peab koer tooma ära veelinnu (pardi), mis visatakse vette kaldalt; seejärel teise linnu, mis visatakse paadist, teise viske ajal tehakse ka jahipüssi lask õhku, äratoomise distants peab olema vähemalt 20 meetrit.

nii...paadimees (suus pardivile 😀) on katse alustamiseks valmis...

püssimees

Jenny (Meiepere Easy To Please) veetöö esimese etapi sooritus

ja teise etapi sooritus ehk et veetöö tehtud! 😛
Katse kolmas osa ehk maatöö - otsimisalale paigutatakse 5 saaklindu (faasanit) nii, et koer seda ei näe ja et lühim äratoomise distants on vähemalt 50 meetrit. Otsimisala ise peab olema selline, et koer ei näe seal töötades kogu aeg oma juhti. Katse algab nii, et jahipüssist lastakse lask õhku. Samal ajal visatakse kuues saak otsimisalale. Koeral peab olema võimalus näha saagi viskamist, aga mitte tingimata saagi kukkumiskohta. Kohtuniku loal saadab juht koera otsima.

Jenny tuleb visatud saagiga - pilt on vahva seetõttu, et kiirus on nii suur, et jaladki ei puuduta maad 😃

Kuna osad otsimisalale paigutatud linnud on päris kaugel ja ees puud-põõsad, siis koera töö paremaks jälgimiseks on kohtunik roninud kännule 😄 Jenny sooritas kenasti ära ka selle osa leides üles ka kaugemal olevad faasanid 😊
Katse neljas osa - jäljetöö - tehakse alles siis, kui kõik koerad on ära teinud nii vee- kui maatöö, jäljele pääsevadki ühesõnaga vaid need koerad, kes eelmised osad ära on teinud ehk et sugugi mitte kõik.

Mimi (SLS Be With Meiepere) alustamas veetööd

algus on paljulubav

Mimi'l on hoog sees, hüppega vette ja hüppega ka kaldale

 Ka veetöö teine etapp algas kenasti ja sai ka tehtud 😄

Maatöö algas samuti lubavalt

 Ära said toodud kõik lühemal distantsil asuvad linnud

Kaugemalt otsimisalalt jäid aga linnud siiski sedapuhku toomata, Mimi tiirutas lihtsalt ümber minu nagu tahtes öelda, et tõin ju küll, kas sellest siis küllalt pole...

See pilt on vahva seetõttu, et tundub nagu oleksime Mimi'ga tantsu vihtuma hakanud sel ajal kui kohtunik räägib, miks Mimi edasi jäljele ei pääse 😄 tegelikult tahtis Mimi omamoodi nagu vabandust paluda minu najale üles hüpates, et tal julgusest puudu jäi taha otsimisalale minna ja mina ei taha seda vabandust sugugi vastu võtta ehk et astun eest ära, sest tegelikult suudab ta seda ju teha küll, kui vaid tahab...

 Nii...ja nüüd Sunny (Meiepere Here Comes The Sun) kord...

Veetöö esimene etapp tehtud...teises etapis ujus ta samuti juba poole maa peale, aga pööras siis tagasi...arvan, et teda heidutas paadimees, Sunny'le tundus ilmselt imelik, et ta teda niiviisi seirab seal 😀 ehk et siit moraal - ka mingi väike detail võib katsel otsustavaks saada ehk et ei piisa ainult sellest, et koer meeleldi saaki kaldale toob, ta peab ka paadimehega harjunud olema! Sunny ei pääsenud seetõttu kahjuks ka maatööle.
Tervest grupist üldse pääseski jäljetööle vaid Jenny. Jäljeraja pikkuseks on jäljel umbes 80 m, koer peab iseseisvalt minema jäljeraja lõppu ja tooma seejärel leitud saagi (jänese) koerajuhile alguspunkti.

Jenny jäljetööd alustamas - ninakene juba haistab 😛 - jälg algab sealt, kus on näha pahupidi pööratud sammalt ehk pildil seda pruunikat riba. 

 ja sealt ta tuleb! 😎

kui ta saagiga nähtavale ilmus, saatis seda muidugi suur aplaus ja Jenny hoiak läks kohe eriti uhkeks 😊

oh seda rõõmu 😃

Jenny austusavaldusi ja imetlevaid pilke vastu võtmas 😊

mina diplomit ja katse kirjelduslehte vastu võtmas, Jenny on aga oma neljajalgsete austajatega juba päris hädas 😄

Kohtunik, Jenny, mina ja väärt diplom 😊

Kuna aga Jenny on nüüd meil kolmas põlv juba, kes tõukatse ära on teinud, siis mõtlesin teha ühe väikse meenutuskokkuvõtte ka 😊

Siin Ska (Springisland Uanigi Ska, Jenny vanaema) tõukatse edukas sooritus, pildil  - viimane osasooritus - jälg - tehtud, kohtunik Ossi Kähara Soomest. Ska grupis sooritas tookord katse edukalt veel teisigi kuldseid, need olid aga esimesed eesti kuldsed üldse, kes katse ära tegid, Ska oli märkimisväärne veel sellepoolest, et oli esimene emane kuldne ja esimene Eestis sündinud kuldne sellise saavutusega ning sai selle sooritusega ka esimeseks rahvusvaheliseks Tšempioniks Eestis ehk tiitli INT CH (C.I.B) 🏆
Foto on teinud Reeli Kuhi-Thalfeldt

ning siin "diplomeeritud" Nicky (Ska tütar Meiepere Charming Unique, Jenny ema) pärast edukat katsesooritust, kohtunik nagu juba algul mainitud, sama kes Jennylgi - Risto Heikkonen. Ka Nicky grupist sooritas tookord katse edukalt kuldsetest vaid Nicky.

Foto on teinud Triinu Laansalu

aga see pole veel kõik, sest järgmisel päeval pärast tõukatset toimus sama kohtunikuga ka tasemekatse, kus osales ka Debbie (Meiepere Creme Gracia, Nicky õde). Ta on samuti sooritanud tõukatse ja saanud ka tasemekatse ALG-klassis juba 2. järgu (selleks et üldse osaleda tasemekatsel, peab tõukatse eelnevalt sooritatud olema; ALG 1-järgu saanud koer saab edasi minna avaklassi (AVA); AVA 1-järgu saanud koer saab juba võitjaklassis (VÕIT) edasi võistelda, loomulikult on iga kõrgem tase ka raskem). Ka seekord sai Debbie ALG-klassis 2. järgu, üldse sai tulemuse kirja kuldsetest vaid 2 koera, tema ainsana Eestist

 Fotod on teinud Reeli Kuhi-Thalfeldt