kutsibeebid on võrratud

ja kuigi nad ikka veel õigesti ei näe-kuule ega kõnni päris adekvaatselt 😄, on pesa serval neid ponnistusi jälgida nii südantsoojendav 😊 Silmad on neil muidugi juba pilukil ja enda arvates ka kõnnitakse (mis seisneb selles, et aetakse ennast tudiseivaile jalule, saadakse sammu-paariga hakkama ja veeretakse seejärel külili 😂), aga hääl on vahel juba vägagi tungivalt koeralik, s.t pahandamine, kui ära tabatakse, et sa seal pesa serval neid jälgid, on vägagi enesekindlalt märku andev, et nii need asjad ikka käia ei tohiks ja oleks vaja hoopis emme nende juurde süüa andma kamandada, sest see on endiselt prioriteediks nr. 1., mitte ei tuleks seal pesa serval neid niisama vahtida 😄
Kusjuures mitte vaid mina pole lootusetult kutside poolt lõksu püütud (ükspäev just arutasime Johannesega, et kui nad sellisteks väikesteks jääkski, siis jätaksime nad kõik endale 😊 ), vaid nüüd käivad siis, kui võimalikult keegi ei märka kutside juures ka teised "isehakanud kutsiemmed". Miskipärast on kutsibeebid täiesti vastupandamatud just neile koertele, kel endal veel kutsikaid olnud pole, teised hoiduvad rohkem väärikalt eemale. Igal juhul taaskord on juhtunud see, et kutse vaatama minnes leian ma sealt eest kutse kantseldamas hoopis Bonnie, Mimi või Sunny 😇 Naljaga öelduna, et Bonniest ma saan veel aru, no need pidanuks ju tegelikult olema tema beebid, Jenny lihtsalt lõi ta peika üle 😄, aga Mimi ja Sunny? Seejuures Sunny salaja käimisi on eriti hästi märgata, sest ta viib iga kord kutsidele ka mänguasja või paar oma varudest ja jätabki sinna, nii et mõnikord on kutsid pärast väga hädas, sest mõnest mänguasjast ei saa ju enam üle ega ümber 😄 Enamasti muidugi annavad kutsid kohe märku, et "võltsemme" on neil külas, aga mõnikord ei saa ma sellest ennem aru, kui pesa juurde minnes sealt täiesti vale emme kutse kantseldamas eest leian 😂
Sellised elamused siis.
Mõned pildid ka: