paus

oli sedapuhku blogipostitustesse tingitud seetõttu, et kogu meie energia oli suunatud millelegi, mida vaenlasele ka ei sooviks – nimelt Nicky ja Ska elu eest võitlemisele 😭
Eriti hullus seisus oli seejuures Nicky, nädalapäevi polnud me kindlad, kas ta sellest üldse välja tuleb, kuna ta ei saanud ei liikuda, juua, ise süüa ega häda teha, iga paari tunni tagant oli vaja ta külge pöörata, teha massaaži, joota süstlaga ja sööta ning aidata tal seejuures neelatada, teha klistiiri…sama tuli teha Ska'ga, kes oli siiski Nicky'st pisut paremas seisus… ja kogu selle õudusunenäo põhjus on seejuures siiamaani ka kindlalt teadmata, lihtsalt ühel hetkel kõigepealt Nicky, seejärel ka Ska lihased ei kuulanud enam sõna ja tekkis nn. lihashalvatus...EPMÜ kliiniku ametlikuks diagnoosiks pandi akuutne progresseeruv alumise motoneuroni kahjustus, botulism?, kuna kliiniline pilt oli sellele kõige sarnasem (botulismibakter muudab võimatuks ühe närvirakkudes paikneva ülimalt vajaliku biokatalüsaatori töö ja seetõttu ei suuda närvirakud enam lihastele korraldusi anda; seejuures ei puuduta mürk kesknärvisüsteemi ehk siis pea- ja seljaaju; tekib üldine nõrkus, peavalu, silmaterade laienemine, suu kuivamine; kehatemperatuur on normaalne, pulss sage, järgnevad neelamishäired, hingamine muutub katkendlikuks; raske mürgistus võib lõppeda ka surmaga), kuid kindel see siiski pole, kuna pupillid olid neil normaalsed, ka oli iseloomulikuks hoopis keeldumine veest, aga mitte toidust, samuti polnud kordagi mingit oksendamist, seda isegi siis, kui andsin selleks otstarbeks spets teesegu jne., botulismidiagnoosi muudab küsitavaks ka veel see, et koerte menüüs kurbadele sündmustele eelneval nädalal oli väga värske seaseljafilee (veel lausa soe, kui tõin, tükeldasin, pakendasin ja külmikusse panin), ka ei teinud ma mingit trenni ei viineritega ega millegi muuga ja samuti said samast allikast liha teisedki koerad, kellega oli ja on jätkuvalt kõik korras, nii et ma ei oska enda antud toitu kohe kuidagi kahtlustada, isegi kuivtoitu (2004 aastal oli mäletatavasti juhtum, kui ECO kuivtoitu peeti põhjuseks Dina Korna kenneli colliede-sheltiede haigestumises ja surmas – diagnoosiks oli neil botulism) andsin viimati neile 8 päeva Nicky haigestumisest varem...igal juhul kogu see olukord oli nii kohutav ja kurnav, et ausalt öelda pole ma sellest šokist siiamaani veel õieti toibunud… kuigi õnneks tundub nüüd lõpuks, et oht on möödas, Ska ja Nicky on mõlemad taas jalul, kuigi kõhnad, kurnatud ja ka suuresti karvutud ning liikumine on samuti neil veel vaevaline; õnneks on isu siiski hea, nii et eks jääb üle vaid oodata ja loota, et nad taastuvad sellest peagi…aga ilmselt igaveseks on sööbinud mulle mällu see pilt, kus Nicky ja Ska ei suuda end parimagi tahtmise juures liigutada ja seejuures ainsaks lootustandvaks elumärgiks on saba, mis iga kord, kui nende juurde tulin, kas vähemal või rohkemal määral vähemalt paargi korda liikus…😭