meenutades Ska'd

kes oleks saanud täna 12 aastaseks. Vahetevahel on mul tunne, nagu ta oleks ikka veel meiega...eriti kui teised koerad tema puhkekohast möödudes mängiks nagu õhuga või kui koerad pärast jalutuskäiku juba tuppa on tulnud ning kuuled veel terrassil jooksusamme, pöördudes vaatama aga ei näe kedagi...see võib kõik olla muidugi lihtsalt ettekujutluse vili (sest inime ju on kord juba selline, et näeb ka nähtamatut kui väga tahab...), kuid üks on kindel - üsna kindlasti elab ta edasi oma järeltulevas põlves ja südames...

väike meenutuskild siinkohal sellest, kuidas Ska armastas mõnikord magada 😍 ilmselt pidas ta end samuti inimeseks 😊
Tema vend Tossu pühitses aga kenasti oma12ndat sünnipäeva, palju-palju õnne ja jätkuvalt tugevat tervist talle ka meie poolt !!!