29.1.14
25.1.14
22.1.14
putukatõrjest
Siia on kokku kogutud mõned head soovitused naturaalsetest putukatõrjemeetoditest, millistest igaüks võib vajadusel katsetada endale paremini sobivat.
1. Pelargooniõli (rose geranium) 10 tilka, sama palju sidruni- ja teepuuõli, supilusikas toiduõli ja veerand klaasi vett. Segada korralikult ja pritsida koera sellega ennem jalutama minemist. Veel odavam ja lihtsam - purustada küüslauk, keerata marli tüki sisse ja määrida korralikult koera- käpad, kõrva tagused, kõht, saba, kurgualune.
2. 2gr vaniljet (mitte vanillisuhkrut) 100-le grammile viinale, soovitatakse just eelkõige heledatele koertele. Lased seista 7-10 päeva. Spreipudelisse ja pritsid käppadele, kõhule ja turjale.
Tumedatel koertel võib kasutada nelgileotist pritsimiseks (250 ml viina + pakk nelki. Nädal aega seista päikese käes, iga päev loksutada) ja hiljem võib ka lahjendada 1:1 kas viina või veega. Ennem väljaminemist koer üle pritsida (mitte silma ega ninna). Veel sobib pelargooniõli lahus.
3. Pealepritsimiseks enne autost väljumist jalutama minemiseks sobib nelgisprei (o,33 l viina ja pakk nelki purki kaane alla ja seisab ca nädal päikese käes aknalaual. Kurnad ära ja pritspudelisse. Ennast võib määrida samuti). Koertele lased jalgadele ja külgedele (mitte pea piirkonda). Aitab sääskede tõrjeks, samuti puukidele- lõhn hoiab neid eemale ca 30 minutit.
Pelargooniõli lahus aitab samuti tõesti hästi, lõhnab ka üsna meeldivalt, on lihtne ja odav teha ka. Võtad pelargooniõli, paned väikse sortsu pritsipudeli põhja, valad leige vee peale. Sellega piserdad nii koerte käppasid, enda jalgu kui ka puuri- ja automadratseid.
~*~*~*~*~*~
Lihtsa omatehtud tõrjevahendi saab ka järgnevatest tihti juba majapidamises leiduvatest koostisosadest. Sega 2 tassi destilleeritud valget äädikat ja 1 klaas vett spreipudelisse. Puugid ei kannata äädika lõhna ja maitset niiet juba ainuüksi äädikas tõrjub neid. Seejärel lisa kaks lusikatäit taimset- või mandliõli, need mõlemad sisaldavad väävlit (mis samuti on naturaalne putukatõrje). Et lahus tõrjuks veel ka kirpe, sega sekka mõni lusikatäis sidrunimahla, tsitrusõli või piparmündiõli, need kõik tõrjuvad puuke ja kirpe olles samas ka meeldiva ja tõrjuva lõhnaga ja varjutades äädikalõhna. Nagu juba öeldud, siis piparmünt ja tsitrusõlid eritavad tugevat karget lõhna, mis puuke tõrjub, aga lisada võib ka 20 tilka mingit muud lemmik eeterlikku õli või vanniõli. Näiteks eukalüptiõlil on rahustav lõhn, toimides samas ka puukidele tõrjuvalt.
Pihusta valmistehtud segu lemmiklooma kuivale karvale, vältides tundlikke alasid (sealhulgas silmad, nina, suu ja suguelundid). Võid pihustada ka enda riietele, nahale ja juustele ennem õueminemist. Mõju on efektiivne umbes neli tundi. Olenevalt õuesoleku kestusest pihusta lahust 1-3 korda päevas.
~*~*~*~*~*~
KODUS TEHTAV SÄÄSETÕRJE ( KA KÄRBESTE JA SIPELGATE VASTU)
(seega kemikaali- ehk mürgivaba)
Koostisosad:
1/2 liitrit alkoholi
100 grammi tervet nelki
100 ml beebi õli/mineraal õli või muud sarnast õli (mandli-, seesami-, kummeli-, lavendli-, apteegitilli- jne)
Ettevalmistus:
Jäta nelk neljaks päevaks alkoholi marineerima. Sega igal hommikul ja õhtul. 4 päeva pärast lisa õli.
Nüüd on see kasutamiseks valmis.
Kuidas kasutada:
Hõõru paar tilka nahale, kätele ja jalgadele. Sääsed ei tule peale. Tõrjub ka pahalased lemmikloomadelt, isegi kirbud.
1. Pelargooniõli (rose geranium) 10 tilka, sama palju sidruni- ja teepuuõli, supilusikas toiduõli ja veerand klaasi vett. Segada korralikult ja pritsida koera sellega ennem jalutama minemist. Veel odavam ja lihtsam - purustada küüslauk, keerata marli tüki sisse ja määrida korralikult koera- käpad, kõrva tagused, kõht, saba, kurgualune.
2. 2gr vaniljet (mitte vanillisuhkrut) 100-le grammile viinale, soovitatakse just eelkõige heledatele koertele. Lased seista 7-10 päeva. Spreipudelisse ja pritsid käppadele, kõhule ja turjale.
Tumedatel koertel võib kasutada nelgileotist pritsimiseks (250 ml viina + pakk nelki. Nädal aega seista päikese käes, iga päev loksutada) ja hiljem võib ka lahjendada 1:1 kas viina või veega. Ennem väljaminemist koer üle pritsida (mitte silma ega ninna). Veel sobib pelargooniõli lahus.
3. Pealepritsimiseks enne autost väljumist jalutama minemiseks sobib nelgisprei (o,33 l viina ja pakk nelki purki kaane alla ja seisab ca nädal päikese käes aknalaual. Kurnad ära ja pritspudelisse. Ennast võib määrida samuti). Koertele lased jalgadele ja külgedele (mitte pea piirkonda). Aitab sääskede tõrjeks, samuti puukidele- lõhn hoiab neid eemale ca 30 minutit.
Pelargooniõli lahus aitab samuti tõesti hästi, lõhnab ka üsna meeldivalt, on lihtne ja odav teha ka. Võtad pelargooniõli, paned väikse sortsu pritsipudeli põhja, valad leige vee peale. Sellega piserdad nii koerte käppasid, enda jalgu kui ka puuri- ja automadratseid.
~*~*~*~*~*~
Lihtsa omatehtud tõrjevahendi saab ka järgnevatest tihti juba majapidamises leiduvatest koostisosadest. Sega 2 tassi destilleeritud valget äädikat ja 1 klaas vett spreipudelisse. Puugid ei kannata äädika lõhna ja maitset niiet juba ainuüksi äädikas tõrjub neid. Seejärel lisa kaks lusikatäit taimset- või mandliõli, need mõlemad sisaldavad väävlit (mis samuti on naturaalne putukatõrje). Et lahus tõrjuks veel ka kirpe, sega sekka mõni lusikatäis sidrunimahla, tsitrusõli või piparmündiõli, need kõik tõrjuvad puuke ja kirpe olles samas ka meeldiva ja tõrjuva lõhnaga ja varjutades äädikalõhna. Nagu juba öeldud, siis piparmünt ja tsitrusõlid eritavad tugevat karget lõhna, mis puuke tõrjub, aga lisada võib ka 20 tilka mingit muud lemmik eeterlikku õli või vanniõli. Näiteks eukalüptiõlil on rahustav lõhn, toimides samas ka puukidele tõrjuvalt.
Pihusta valmistehtud segu lemmiklooma kuivale karvale, vältides tundlikke alasid (sealhulgas silmad, nina, suu ja suguelundid). Võid pihustada ka enda riietele, nahale ja juustele ennem õueminemist. Mõju on efektiivne umbes neli tundi. Olenevalt õuesoleku kestusest pihusta lahust 1-3 korda päevas.
~*~*~*~*~*~
KODUS TEHTAV SÄÄSETÕRJE ( KA KÄRBESTE JA SIPELGATE VASTU)
(seega kemikaali- ehk mürgivaba)
Koostisosad:
1/2 liitrit alkoholi
100 grammi tervet nelki
100 ml beebi õli/mineraal õli või muud sarnast õli (mandli-, seesami-, kummeli-, lavendli-, apteegitilli- jne)
Ettevalmistus:
Jäta nelk neljaks päevaks alkoholi marineerima. Sega igal hommikul ja õhtul. 4 päeva pärast lisa õli.
Nüüd on see kasutamiseks valmis.
Kuidas kasutada:
Hõõru paar tilka nahale, kätele ja jalgadele. Sääsed ei tule peale. Tõrjub ka pahalased lemmikloomadelt, isegi kirbud.
~*~*~*~*~*~
ISETEHTUD SÄÄSELÕKS:
Vajalikud esemed:
1 tass vett
1/4 tassi pruuni suhkrut
1 gramm pärmi
1 2-liitrine pudel
lehter
must prügikott, kile vms.
KUIDAS:
1. Lõika plastpudel pooleks.
2. Sega fariinsuhkur kuuma veega. Lase jahtuda. Kui lahus on jahtunud, vala see valmis lõigatud pudeli alumisse poolde.
3. Lisa pärm. Segada pole vaja. Tekib süsihappegaas, mis sääski ligi tõmbab.
4. Aseta lehter, lehtriosa tagurpidi, valmistatud pudelipoolde, soovi korral teibi nad omavahel kokku.
5. Mässi valmis tehtud sääselõks sisse millegi mustaga, jättes ülaosa katmata ja aseta see tavapärasest kogunemisalast eemale (sääski tõmbab ka must värv).
Vaheta lahust iga 2 nädala tagant.
ISETEHTUD SÄÄSELÕKS:
Vajalikud esemed:
1 tass vett
1/4 tassi pruuni suhkrut
1 gramm pärmi
1 2-liitrine pudel
lehter
must prügikott, kile vms.
KUIDAS:
1. Lõika plastpudel pooleks.
2. Sega fariinsuhkur kuuma veega. Lase jahtuda. Kui lahus on jahtunud, vala see valmis lõigatud pudeli alumisse poolde.
3. Lisa pärm. Segada pole vaja. Tekib süsihappegaas, mis sääski ligi tõmbab.
4. Aseta lehter, lehtriosa tagurpidi, valmistatud pudelipoolde, soovi korral teibi nad omavahel kokku.
5. Mässi valmis tehtud sääselõks sisse millegi mustaga, jättes ülaosa katmata ja aseta see tavapärasest kogunemisalast eemale (sääski tõmbab ka must värv).
Vaheta lahust iga 2 nädala tagant.
~*~*~*~*~*~
20.1.14
hammaste eest hoolitsemine
Arvamus, et kuivtoidu söömine puhastab koeral hambaid on sama mis arvata, et inimese hambaid puhastab küpsiste söömine. Kuna kuivtoit sisaldab suurel määral süsivesikuid, siis ei saa kuivtoit hambaid puhastada. Süsivesikud on pigem just põhjuseks miks koera hambaid peaks puhastama!
Parim variant on pakkuda oma lemmikutele naturaalset närimist, et nad saaksid ise oma hambaid puhastada. Selleks sobivad hästi toored (liharohked) kondid, mis samuti võitlevad tõhusalt hambakatu vastu ja seeläbi hambaid puhastavad!
Hambakatt ehk hambaplakk (ingl k: plaque) on kleepuv ja pehme baktereid täis kile, mis koguneb hammaste, igemete ja keele peale. Kui see moodustis seguneb süljega, siis muutub see valgeks kõvaks kihiks ja seda mineraalset sadet hammastel nimetatakse hambakiviks. Aja möödudes suureneb hambakivi hulk ning see võib põhjustada paradontiiti. See loob ideaalse kasvukoha suus pesitsevatele bakteritele. Bakterid toodavad ka toksiine, mis põhjustavad erinevaid periodontaalseid haigusi.
Hambaplakki ja -kivi saab eemaldada ka looduslike käepäraste vahenditega.
Võimalusi, kuidas lemmikuid hammaste hooldusel aidata:
*üheks hambakivivastaseks salarelvaks on merevetikas, mis imendub läbi seedeprotsessi looma sülge ning takistab seeläbi hambakatul ja -kivil hammastele tekkida. Merevetika positiivne mõju looma suu tervisele on teaduslikult tõestatud - seetõttu võiks merevetika lisada koera või kassi igapäevamenüüsse.
*maks on üks toitainetest pakatavamaid toite, mis on rikas nii A- kui ka D-vitamiini poolest, millest mõlemad on olulised heaks suuterviseks. D-vitamiin aitab kehal kaltsiumit omandada ja luid tugevdada. A-vitamiin on antioksüdant, mis aitab ennetada igemehaigusi.
*mee taruvaigu tinktuur (alkoholivaba)- aitab vähendada bakterite tekitatud katu ja kaariese esinemist
*hambaid toetavad looduslikud tooted (nn. „looduslikud hambaharjad“) aitavad hambakatu ja -kivi vastu
On olemas spetsiaalsed hammaste puhastuslapid koertele, aga nende kasutamisel koos „looduslike hambaharjadega“ peaks olema ettevaatlik, kuna puhastuslapid ise on niisutatud erinevate ainetega (näiteks vesi, propüleenglükool, kloorheksidiindiglükonaat, glütseriin, polüsorbaat 20, diasolidinüüluurea, metüülparabeen, propüülparabeen, maisiõli).
On olemas spetsiaalsed (silikoonist) koerte nn. näpu(otsa)hambaharjad (osad ka koos massaziharjaga), milliseid on mugavam kasutada, kui hambaharja. Hambaharja kasutamisest on juttu allpool*
„Looduslikud hambaharjad“
Saialill
Pasta, mis on valmistatud saialille tinktuurist. See hambapasta tugevdab hambaid ja aitab ennetada hambaauke. Saialillel on väga tugev põletikuvastane toime ning seetõttu sobib ta väga hästi kasutamiseks hambakatu, igemepõletiku või ka muude hammaste probleemide korral.
*1 osa saialille tinktuuri (alkoholivaba) ning 3 osa vett
Sega kokku ning kanna hammastele ja igemetele.
Loputa (meie oleme kasutanud selleks irrigaatorit) või puhasta kas märja lapi või vatipadjaga.
Kurkum
Pasta, mis on valmistatud kurkumi pulbriga. Kui kurkum tavaliselt määrib kõik millega kokku puutub kollaseks, siis hambad teeb ta hoopis valgeks. Kurkumit saab suurepäraselt kasutada loodusliku hammaste valgendajana ning piisab, kui pesta sellega hambaid kord paari nädala tagant.
*¼ tl kurkumit (pulbrina)
*mõned tilgad vett
Sega omavahel kurkum ja vesi pastaks, pane see hambaharjale ja pese hambaid umbes 2 minutit. Peale pesu loputa või puhasta hambad muul moel. Tuleb silmas pidada, et hambahari saab selle toiminguga üdini kollaseks. Meeles tuleb pidada, et kõik see, mis on suust väljaspool, muutub kollaseks ja jääb üsna pikalt kollaseks! Kurkum ei kahjusta valgendamisel hambaemaili, mida teevad enamus valgendajaid.
Aaloe
Aaloe on efektiivne hambakivist ja -katust põhjustatud igemehaiguste korral, ka leevendab valu ja põletikku. Mikroobivastane aine hävitab bakterid ja lisaks sellele võitleb halva hingeõhuga.
*lõika aaloe lehed ribadeks
Hõõru ribad otse hammastele ja igemetele.
Lase 10 minutit mõjuda ja seejärel loputa või puhasta muul moel.
Kasuta seda meetodit 2 korda päevas.
Söögisooda
Söögisooda on hambaplaki ja hambakivi eemaldamiseks populaarseim ja tõhusaim vahend.
See neutraliseerib suus olevad happed, vähendades seeläbi kahjulike bakterite hulka. Samuti aitab see muuta hambad säravamaks ja valgemaks.
*sega 1 tl soodat vähese veega
Probleemi ilmnemisel tuleks seda hammastele hõõruda kord päevas. Kuna sooda võib ärritada limaskestasid, tuleks see pärast puhastusprotseduuri loputada või puhastada kas märja lapi või vatipadjaga. Sooda tapab bakterid ja aitab lahustada ning eemaldada hambakivi. Igemepõletiku korral tuleks soodaga ka koera igemeid õrnalt töödelda ning siis suu puhastada.
Korda protseduuri 1 kord nädalas, kuid mitte tihedamini.
Parim variant on pakkuda oma lemmikutele naturaalset närimist, et nad saaksid ise oma hambaid puhastada. Selleks sobivad hästi toored (liharohked) kondid, mis samuti võitlevad tõhusalt hambakatu vastu ja seeläbi hambaid puhastavad!
Hambakatt ehk hambaplakk (ingl k: plaque) on kleepuv ja pehme baktereid täis kile, mis koguneb hammaste, igemete ja keele peale. Kui see moodustis seguneb süljega, siis muutub see valgeks kõvaks kihiks ja seda mineraalset sadet hammastel nimetatakse hambakiviks. Aja möödudes suureneb hambakivi hulk ning see võib põhjustada paradontiiti. See loob ideaalse kasvukoha suus pesitsevatele bakteritele. Bakterid toodavad ka toksiine, mis põhjustavad erinevaid periodontaalseid haigusi.
Hambaplakki ja -kivi saab eemaldada ka looduslike käepäraste vahenditega.
Võimalusi, kuidas lemmikuid hammaste hooldusel aidata:
*üheks hambakivivastaseks salarelvaks on merevetikas, mis imendub läbi seedeprotsessi looma sülge ning takistab seeläbi hambakatul ja -kivil hammastele tekkida. Merevetika positiivne mõju looma suu tervisele on teaduslikult tõestatud - seetõttu võiks merevetika lisada koera või kassi igapäevamenüüsse.
*maks on üks toitainetest pakatavamaid toite, mis on rikas nii A- kui ka D-vitamiini poolest, millest mõlemad on olulised heaks suuterviseks. D-vitamiin aitab kehal kaltsiumit omandada ja luid tugevdada. A-vitamiin on antioksüdant, mis aitab ennetada igemehaigusi.
*mee taruvaigu tinktuur (alkoholivaba)- aitab vähendada bakterite tekitatud katu ja kaariese esinemist
*hambaid toetavad looduslikud tooted (nn. „looduslikud hambaharjad“) aitavad hambakatu ja -kivi vastu
On olemas spetsiaalsed hammaste puhastuslapid koertele, aga nende kasutamisel koos „looduslike hambaharjadega“ peaks olema ettevaatlik, kuna puhastuslapid ise on niisutatud erinevate ainetega (näiteks vesi, propüleenglükool, kloorheksidiindiglükonaat, glütseriin, polüsorbaat 20, diasolidinüüluurea, metüülparabeen, propüülparabeen, maisiõli).
On olemas spetsiaalsed (silikoonist) koerte nn. näpu(otsa)hambaharjad (osad ka koos massaziharjaga), milliseid on mugavam kasutada, kui hambaharja. Hambaharja kasutamisest on juttu allpool*
„Looduslikud hambaharjad“
Saialill
Pasta, mis on valmistatud saialille tinktuurist. See hambapasta tugevdab hambaid ja aitab ennetada hambaauke. Saialillel on väga tugev põletikuvastane toime ning seetõttu sobib ta väga hästi kasutamiseks hambakatu, igemepõletiku või ka muude hammaste probleemide korral.
*1 osa saialille tinktuuri (alkoholivaba) ning 3 osa vett
Sega kokku ning kanna hammastele ja igemetele.
Loputa (meie oleme kasutanud selleks irrigaatorit) või puhasta kas märja lapi või vatipadjaga.
Kurkum
Pasta, mis on valmistatud kurkumi pulbriga. Kui kurkum tavaliselt määrib kõik millega kokku puutub kollaseks, siis hambad teeb ta hoopis valgeks. Kurkumit saab suurepäraselt kasutada loodusliku hammaste valgendajana ning piisab, kui pesta sellega hambaid kord paari nädala tagant.
*¼ tl kurkumit (pulbrina)
*mõned tilgad vett
Sega omavahel kurkum ja vesi pastaks, pane see hambaharjale ja pese hambaid umbes 2 minutit. Peale pesu loputa või puhasta hambad muul moel. Tuleb silmas pidada, et hambahari saab selle toiminguga üdini kollaseks. Meeles tuleb pidada, et kõik see, mis on suust väljaspool, muutub kollaseks ja jääb üsna pikalt kollaseks! Kurkum ei kahjusta valgendamisel hambaemaili, mida teevad enamus valgendajaid.
Aaloe
Aaloe on efektiivne hambakivist ja -katust põhjustatud igemehaiguste korral, ka leevendab valu ja põletikku. Mikroobivastane aine hävitab bakterid ja lisaks sellele võitleb halva hingeõhuga.
*lõika aaloe lehed ribadeks
Hõõru ribad otse hammastele ja igemetele.
Lase 10 minutit mõjuda ja seejärel loputa või puhasta muul moel.
Kasuta seda meetodit 2 korda päevas.
Söögisooda
Söögisooda on hambaplaki ja hambakivi eemaldamiseks populaarseim ja tõhusaim vahend.
See neutraliseerib suus olevad happed, vähendades seeläbi kahjulike bakterite hulka. Samuti aitab see muuta hambad säravamaks ja valgemaks.
*sega 1 tl soodat vähese veega
Probleemi ilmnemisel tuleks seda hammastele hõõruda kord päevas. Kuna sooda võib ärritada limaskestasid, tuleks see pärast puhastusprotseduuri loputada või puhastada kas märja lapi või vatipadjaga. Sooda tapab bakterid ja aitab lahustada ning eemaldada hambakivi. Igemepõletiku korral tuleks soodaga ka koera igemeid õrnalt töödelda ning siis suu puhastada.
Korda protseduuri 1 kord nädalas, kuid mitte tihedamini.
sidrun + sooda
*mõni tilk sidrunimahla
*näputäis söögisoodat
Kanna segu hammastele ja hõõru.
Loputa või puhasta muul moel.
Kasuta korra nädalas.
Kookosõli
Õliga eemaldamine on juba ammu teada meetod, mis toetab suuõõne tervist ja aitab hambakivi hammastelt eemaldada. Ekstra-neitsi kookosõli on suurepärane vahend, kuna selles on rikkalikult lauriinhapet, millel on põletikuvastane ja antibakteriaalne toime. Protseduuri viiakse traditsiooniliselt läbi eheda ja puhta, parimal juhul maheda seesami- või kookosõliga. Hea on valida külmpressitud õli. Sellel on looduslik omadus toimida organismile justkui magnetina, eemaldades hammastelt pindmised plekid ja bakterite kogumid. Naturaalne ja looduslik vahend toodab antioksüdante, mis lõhuvad mikroorganismide seina ja hävitavad need. Õli tõmbab ligi bakterite rakumembraanis olevat lipiidikihti ja kogub need nii enda külge kokku. Oil-pulling on väga pikaajaline ja laialt levinud looduslik traditsioon.
Kanna hammastele 1 spl ekstra-neitsi kookosõli ja hõõru. Hoia suus 15 kuni 20 minutit.
Loputa või puhasta.
Korda seda iga päev hommikuti enne sööki.
kookosõli + söögisooda
*1 osa külmpressitud kookosõli
*1 osa söögisoodat
Kanna segu hammastele ja hõõru.
Loputa või puhasta.
Kasuta korra nädalas.
Maasikad
Väga hea vahend suviseks hambahoolduseks on tavaline aedmaasikas, mis küll hambakivist võitu ei saa, kuid igapäevasel hooldusel on tubli abimees. Samuti paneb maasikas hambaplaadi kaunilt särama, kuna maasikad võivad hambaid valgendada. Mari sisaldab õunhapet, mille hammastelt plekke eemaldav toime on tõestatud.
Võid lõigata maasika lihtsalt pooleks ja hõõruda sellega üle hammaste. Jäta hammastele 5-10 minutiks ja loputa või puhasta.
maasikad + söögisooda
Purusta 2-3 maasikat. Sega maasikate juurde supilusikatäis söögisoodat veega, et saada hambapasta konsistents. Saadud pastaga hõõru hambaid. Seejärel loputa või puhasta.
Õunad
Õun tagab luude vastupidavuse, terved hambad ja igemed. Õunte kiuline koor aitab hambaid puhastada ning mõjuda igemetele stimuleerivalt. Mahlane viljaliha sobib hästi ka hammaste vahelt muude toidujääkide eemaldamiseks. Õunte mineraalained esinevad rakumahlas lahustunult, seejuures koore all on mineraalaineid tavaliselt rohkem kui mujal viljalihas. Mineraalained on luustiku ja hammaste põhikomponendid ning aitavad edasi kanda närviimpulsse. Koos vitamiinidega on need erinevate ensüümide kofaktorid.
Õunad sisaldavad kiudainet nimega pektiin, mis on toiduks teatud sorti kasulikele bakteritele, seega on nendel kiudainetel prebiootikumide funktsioon. Kiudaineid sisaldavad vaid taimsed toiduained.
Õuntes leidub ka õun- ja sidrunhapet.
Õuna närimine on hammastele kasulik, sest mälumise tõttu suurenenud süljeeritus uhub baktereid minema. Lisaks on õunanärimine kui hammaste harjamine - katt nühitakse maha.
Kuna õunad sisaldavad ka palju looduslikke suhkruid, siis seetõttu ei tohiks unustada peale õuna söömist suud loputada või puhastada muul moel, et suhkur ning happed ei jääks igemete külge ega nende ümber.
Salatid
Õigemini on nendeks vaid lehtköögiviljad, näiteks lehtkapsas, spinat ja seller. Nad on täis kiudaineid ning samas vägagi madala kalorisisaldusega. Nii nagu õunte puhul, tähendab see seda, et nad on suurepärased hammaste toidujääkidest puhastamisel. Samas sisaldavad lehtkapsas, spinat ning seller ka palju kaltsiumi, mis hoiab hambaid tugevatena.
Porgandid
Kiuline puu- ja köögivili on hammastele väga hea. Kuid porgandil on ka muid eeliseid. Näiteks krõmpsuvad toidud vajavad rohkem läbinärimist, mis omakorda stimuleerib igemeid, soodustab sülje tootmist ning puhastab hambaid loomulikul teel. Lisaks sisaldavad porgandid ka B-vitamiine, mis võitlevad bakterite vastu.
Nelk
Nelki on hambavalu vastu kasutatud juba väga ammu. Nelgil on valuvaigistav toime ja see võitleb ka suus olevate mikroobide vastu, mis põhjustavad hambakivi ja -kattu.
*sega kokku 1 tl nelgipulbrit ja oliiviõli
Kanna segu hammastele.
Oota mõni minut ning seejärel loputa või puhasta muul moel.
Tee seda 2 korda päevas.
Äädikas
Äädikas aitab vältida hambaemaili demineraliseerimist, samuti takistada ja vähendada hambakatu akumuleerumist. Samuti on see antibakteriaalsete omadustega.
*sega 2 tl äädikat ja 1 tl soola ½ tassi sooja veega
Kanna seda hammastele 1 või 2 korda päevas. Loputa või puhasta muul moel.
Õunaäädikas
Kanna suutäis õunaäädikat hammastele. Seejärel loputa või puhasta.
õunaäädikas + söögisooda
Sega väikses kausis õunaäädikas söögisoodaga hambapasta taoliseks seguks. Kanna pasta hammastele. Lase mõjuda 5 minutit. Loputa või puhasta.
Apelsinikoored
Apelsinikoores olev limoneen aitab lõhkuda hambakattu, ilma et see õõnestaks hambaemaili, samas kui C-vitamiin aitab vältida hammastel mikroorganismide kasvu.
*mõni tilk sidrunimahla
*näputäis söögisoodat
Kanna segu hammastele ja hõõru.
Loputa või puhasta muul moel.
Kasuta korra nädalas.
Kookosõli
Õliga eemaldamine on juba ammu teada meetod, mis toetab suuõõne tervist ja aitab hambakivi hammastelt eemaldada. Ekstra-neitsi kookosõli on suurepärane vahend, kuna selles on rikkalikult lauriinhapet, millel on põletikuvastane ja antibakteriaalne toime. Protseduuri viiakse traditsiooniliselt läbi eheda ja puhta, parimal juhul maheda seesami- või kookosõliga. Hea on valida külmpressitud õli. Sellel on looduslik omadus toimida organismile justkui magnetina, eemaldades hammastelt pindmised plekid ja bakterite kogumid. Naturaalne ja looduslik vahend toodab antioksüdante, mis lõhuvad mikroorganismide seina ja hävitavad need. Õli tõmbab ligi bakterite rakumembraanis olevat lipiidikihti ja kogub need nii enda külge kokku. Oil-pulling on väga pikaajaline ja laialt levinud looduslik traditsioon.
Kanna hammastele 1 spl ekstra-neitsi kookosõli ja hõõru. Hoia suus 15 kuni 20 minutit.
Loputa või puhasta.
Korda seda iga päev hommikuti enne sööki.
kookosõli + söögisooda
*1 osa külmpressitud kookosõli
*1 osa söögisoodat
Kanna segu hammastele ja hõõru.
Loputa või puhasta.
Kasuta korra nädalas.
Maasikad
Väga hea vahend suviseks hambahoolduseks on tavaline aedmaasikas, mis küll hambakivist võitu ei saa, kuid igapäevasel hooldusel on tubli abimees. Samuti paneb maasikas hambaplaadi kaunilt särama, kuna maasikad võivad hambaid valgendada. Mari sisaldab õunhapet, mille hammastelt plekke eemaldav toime on tõestatud.
Võid lõigata maasika lihtsalt pooleks ja hõõruda sellega üle hammaste. Jäta hammastele 5-10 minutiks ja loputa või puhasta.
maasikad + söögisooda
Purusta 2-3 maasikat. Sega maasikate juurde supilusikatäis söögisoodat veega, et saada hambapasta konsistents. Saadud pastaga hõõru hambaid. Seejärel loputa või puhasta.
Õunad
Õun tagab luude vastupidavuse, terved hambad ja igemed. Õunte kiuline koor aitab hambaid puhastada ning mõjuda igemetele stimuleerivalt. Mahlane viljaliha sobib hästi ka hammaste vahelt muude toidujääkide eemaldamiseks. Õunte mineraalained esinevad rakumahlas lahustunult, seejuures koore all on mineraalaineid tavaliselt rohkem kui mujal viljalihas. Mineraalained on luustiku ja hammaste põhikomponendid ning aitavad edasi kanda närviimpulsse. Koos vitamiinidega on need erinevate ensüümide kofaktorid.
Õunad sisaldavad kiudainet nimega pektiin, mis on toiduks teatud sorti kasulikele bakteritele, seega on nendel kiudainetel prebiootikumide funktsioon. Kiudaineid sisaldavad vaid taimsed toiduained.
Õuntes leidub ka õun- ja sidrunhapet.
Õuna närimine on hammastele kasulik, sest mälumise tõttu suurenenud süljeeritus uhub baktereid minema. Lisaks on õunanärimine kui hammaste harjamine - katt nühitakse maha.
Kuna õunad sisaldavad ka palju looduslikke suhkruid, siis seetõttu ei tohiks unustada peale õuna söömist suud loputada või puhastada muul moel, et suhkur ning happed ei jääks igemete külge ega nende ümber.
Salatid
Õigemini on nendeks vaid lehtköögiviljad, näiteks lehtkapsas, spinat ja seller. Nad on täis kiudaineid ning samas vägagi madala kalorisisaldusega. Nii nagu õunte puhul, tähendab see seda, et nad on suurepärased hammaste toidujääkidest puhastamisel. Samas sisaldavad lehtkapsas, spinat ning seller ka palju kaltsiumi, mis hoiab hambaid tugevatena.
Porgandid
Kiuline puu- ja köögivili on hammastele väga hea. Kuid porgandil on ka muid eeliseid. Näiteks krõmpsuvad toidud vajavad rohkem läbinärimist, mis omakorda stimuleerib igemeid, soodustab sülje tootmist ning puhastab hambaid loomulikul teel. Lisaks sisaldavad porgandid ka B-vitamiine, mis võitlevad bakterite vastu.
Nelk
Nelki on hambavalu vastu kasutatud juba väga ammu. Nelgil on valuvaigistav toime ja see võitleb ka suus olevate mikroobide vastu, mis põhjustavad hambakivi ja -kattu.
*sega kokku 1 tl nelgipulbrit ja oliiviõli
Kanna segu hammastele.
Oota mõni minut ning seejärel loputa või puhasta muul moel.
Tee seda 2 korda päevas.
Äädikas
Äädikas aitab vältida hambaemaili demineraliseerimist, samuti takistada ja vähendada hambakatu akumuleerumist. Samuti on see antibakteriaalsete omadustega.
*sega 2 tl äädikat ja 1 tl soola ½ tassi sooja veega
Kanna seda hammastele 1 või 2 korda päevas. Loputa või puhasta muul moel.
Õunaäädikas
Kanna suutäis õunaäädikat hammastele. Seejärel loputa või puhasta.
õunaäädikas + söögisooda
Sega väikses kausis õunaäädikas söögisoodaga hambapasta taoliseks seguks. Kanna pasta hammastele. Lase mõjuda 5 minutit. Loputa või puhasta.
Apelsinikoored
Apelsinikoores olev limoneen aitab lõhkuda hambakattu, ilma et see õõnestaks hambaemaili, samas kui C-vitamiin aitab vältida hammastel mikroorganismide kasvu.
Koori apelsin. Hõõru (ennem magamaminekut) apelsinikoorte valge osaga hambaid ja igemeid 2 min.
Hommikul loputa või puhasta muul moel.
Korda protseduuri vastavalt vajadusele, et hoida hambad puhtad ja valged.
Kui Sul ei ole värskeid apelsinikoori, siis võid kasutada ka kuivatatud apelsinikoore pulbrit.
apelsinikoor + loorberileht
Koori apelsin. Hõõru koorega hambaid. Nüüd purusta loorberilehed pulbriks. Hõõru loorberipulber hammastele. Lase mõjuda 5 minutit. Loputa või puhasta. Kasuta seda meetodit paar korda nädalas.
Banaan
Hõõrudes hambaid banaanikoorega muudavad neis sisalduv mangaan, magneesium ja kaalium hambad valgemaks.
Koori banaan. Võta tükike koort ja hõõru sellega hambaid 2 – 3 minutit. Loputa või puhasta.
Guajaav
Nii guajaavi vilju kui ka lehti peetakse suurepärasteks hambaplaki vastasteks aineteks. Lisaks sellele on neil põletikuvastased ja valuvaigistavad omadused, mis aitavad vähendada igemete turset ja valu.
Pähklid
See on ammu teada, et pähklid on imeline toit. Nad sisaldavad tervislikke rasvu, valke ja mis on hammaste jaoks kõige olulisem - neil on sarnaselt porgandiga närimisel sülge tekitav toime. Lisaks on pähklid täis kaltsiumi.
Pähklipuu puukoor
See koor eemaldab plekke nähtavalt. Pole küll parima maitsega, kuid tulemused on seda väärt. Võta väike tükk puukoort. Hõõru koorega hambaid. Seejärel loputa või puhasta.
Basiilik
Äärmiselt kasulik hammastele, aitab tänu oma antibakteriaalsetele omadustele ka veritsevate igemete korral. Samuti aitab ennetada hamba- ja igemevalu ning mäda igemetes. Kuivata lehed päikese käes, purusta ja sega päevalille õliga. Määri hammastele. Loputa või puhasta.
Päevalille õli
Indias on juba läbi sajandite kasutatud eriliselt tõhusat bakteritest vabanemise tehnikat – oil-pullingut. Seedimine algab suust ja seetõttu sõltub ka seedesüsteemi tervis sellest, kuidas kantakse hoolt suuhügieeni eest. Oil-pulling on ajurveedalik suu puhastamise meetod õli abil. See on osa holistilisest suuhooldusest ning on intensiivselt jääkainetest ja bakteritest vabastava toimega. Tegemist on suu loputamise protseduuriga, mis imab limaskestadelt ja keelelt mürgid, eemaldab hammastelt ning mikrovahedest kahjulikud bakterid. Oil-pullingu abil väheneb igemepõletike ja hambakatu või -kivi teke. See on üks lihtsamaid ja ühtlasi tõhusamaid mooduseid parandada oma enesetunnet terviklikult. Selle iidse Indiast pärit meditsiinilise tehnika järgi tuleb päevalille või seesamiõliga suud loputada 20 minutit. See teeb hambad uuesti säravaks, sest õli tõmbab ja eemaldab baktereid, lahustab kattu ning hambakivi.
Suud loputatakse ühe supilusikatäie rafineerimata õliga (seesami-, kookos-, oliivi- või päevalilleõliga).
Juust
Juustul on vaid siis puhastav mõju hammastele, kui seda ei sööda liiga palju. Juust sisaldab palju fosfaate ning kaltsiumi, mis tugevdavad loomulikul teel hambaid ja luid, kuid aitavad tasakaalustada ka pH-d suus, mis tähendab vähem kahjulikku hapet ning rohkem puhastavat sülge.
Must tee
Musta teega suu loputamine aitab kontrollida suus olevaid baktereid ja aitab vähendada hambakatu tekkimist tänu mustas tees leiduvatele antioksüdantidele ja selle antimikroobsetele omadustele. Lisaks on selles rikkalikult fluoriidi. See mineraal aitab vältida hammaste lagunemist ja tugevdab hambaemaili, kuna vähendab suus olevate bakterite võimet toota hapet, mis põhjustab hammaste lagunemist.
Roheline tee
On tehtud uuring 940 Jaapani mehega vanuses 49–59. Uuringus leiti, et neil, kes tarbisid rohkem rohelist teed, olid tulemuseks tervemad hambad ja igemed. Selle taga on antioksüdant katehhiin, mis joogis leidub. Katehhiin on põletikuvastane ja toimib periodontaalse haiguse vastu, mis on krooniline põletikuline haigus, mis mõjutab igemeid ja lõualuud.
Hommikul loputa või puhasta muul moel.
Korda protseduuri vastavalt vajadusele, et hoida hambad puhtad ja valged.
Kui Sul ei ole värskeid apelsinikoori, siis võid kasutada ka kuivatatud apelsinikoore pulbrit.
apelsinikoor + loorberileht
Koori apelsin. Hõõru koorega hambaid. Nüüd purusta loorberilehed pulbriks. Hõõru loorberipulber hammastele. Lase mõjuda 5 minutit. Loputa või puhasta. Kasuta seda meetodit paar korda nädalas.
Banaan
Hõõrudes hambaid banaanikoorega muudavad neis sisalduv mangaan, magneesium ja kaalium hambad valgemaks.
Koori banaan. Võta tükike koort ja hõõru sellega hambaid 2 – 3 minutit. Loputa või puhasta.
Guajaav
Nii guajaavi vilju kui ka lehti peetakse suurepärasteks hambaplaki vastasteks aineteks. Lisaks sellele on neil põletikuvastased ja valuvaigistavad omadused, mis aitavad vähendada igemete turset ja valu.
Pähklid
See on ammu teada, et pähklid on imeline toit. Nad sisaldavad tervislikke rasvu, valke ja mis on hammaste jaoks kõige olulisem - neil on sarnaselt porgandiga närimisel sülge tekitav toime. Lisaks on pähklid täis kaltsiumi.
Pähklipuu puukoor
See koor eemaldab plekke nähtavalt. Pole küll parima maitsega, kuid tulemused on seda väärt. Võta väike tükk puukoort. Hõõru koorega hambaid. Seejärel loputa või puhasta.
Basiilik
Äärmiselt kasulik hammastele, aitab tänu oma antibakteriaalsetele omadustele ka veritsevate igemete korral. Samuti aitab ennetada hamba- ja igemevalu ning mäda igemetes. Kuivata lehed päikese käes, purusta ja sega päevalille õliga. Määri hammastele. Loputa või puhasta.
Päevalille õli
Indias on juba läbi sajandite kasutatud eriliselt tõhusat bakteritest vabanemise tehnikat – oil-pullingut. Seedimine algab suust ja seetõttu sõltub ka seedesüsteemi tervis sellest, kuidas kantakse hoolt suuhügieeni eest. Oil-pulling on ajurveedalik suu puhastamise meetod õli abil. See on osa holistilisest suuhooldusest ning on intensiivselt jääkainetest ja bakteritest vabastava toimega. Tegemist on suu loputamise protseduuriga, mis imab limaskestadelt ja keelelt mürgid, eemaldab hammastelt ning mikrovahedest kahjulikud bakterid. Oil-pullingu abil väheneb igemepõletike ja hambakatu või -kivi teke. See on üks lihtsamaid ja ühtlasi tõhusamaid mooduseid parandada oma enesetunnet terviklikult. Selle iidse Indiast pärit meditsiinilise tehnika järgi tuleb päevalille või seesamiõliga suud loputada 20 minutit. See teeb hambad uuesti säravaks, sest õli tõmbab ja eemaldab baktereid, lahustab kattu ning hambakivi.
Suud loputatakse ühe supilusikatäie rafineerimata õliga (seesami-, kookos-, oliivi- või päevalilleõliga).
Juust
Juustul on vaid siis puhastav mõju hammastele, kui seda ei sööda liiga palju. Juust sisaldab palju fosfaate ning kaltsiumi, mis tugevdavad loomulikul teel hambaid ja luid, kuid aitavad tasakaalustada ka pH-d suus, mis tähendab vähem kahjulikku hapet ning rohkem puhastavat sülge.
Must tee
Musta teega suu loputamine aitab kontrollida suus olevaid baktereid ja aitab vähendada hambakatu tekkimist tänu mustas tees leiduvatele antioksüdantidele ja selle antimikroobsetele omadustele. Lisaks on selles rikkalikult fluoriidi. See mineraal aitab vältida hammaste lagunemist ja tugevdab hambaemaili, kuna vähendab suus olevate bakterite võimet toota hapet, mis põhjustab hammaste lagunemist.
Roheline tee
On tehtud uuring 940 Jaapani mehega vanuses 49–59. Uuringus leiti, et neil, kes tarbisid rohkem rohelist teed, olid tulemuseks tervemad hambad ja igemed. Selle taga on antioksüdant katehhiin, mis joogis leidub. Katehhiin on põletikuvastane ja toimib periodontaalse haiguse vastu, mis on krooniline põletikuline haigus, mis mõjutab igemeid ja lõualuud.
Loodusliku hambapasta retsept
1/4 klaasi jahvatatud munakoori
1 tl. jahvatatud (kuivatatud) piparmünti
1-3 spl. kookosõli
kuni 1 spl. soodat
Tugevdab hambaid ja aitab ennetada hambaauke. Saadud pastaga hõõru hambaid. Seejärel loputa või puhasta.
*Hammaste harjamisest hambaharjaga
Hambapesu on ju tegelikult hammaste mehaaniline hõõrumine, mis suudab iga harjatõmbega eemaldada hamba pinnalt märkimisväärse osa hambamaterjali (seepärast tuleks eriti pärast happeliste toiduainete tarbimist hammaste pesemisega kaks tundi oodata).
Samas on raske nimetada täpselt sellist aega, mille järel harjamine ohutu oleks. See sõltub paljudest teguritest. Happe neutraliseerib vee või piimatoodetega suu loputamine. Aitavad ka juust ja pähklid.
Hammaste kulumist ei põhjusta hapupiimatooted, sest need sisaldavad hammaste endi “ehitusmaterjali” – kaltsiumi ja fosforit (ka tee, kohv ja õlu ei kuluta hambaemaili, sest neis pole hambaemaili mineraale siduvaid happeid).
Vale harjamine kulutab hambaid
Abrasioon ehk hammaste mehaaniline vigastamine on kõige sagedamini tingitud valest harjamisest: pesemisel surutakse tugevalt hambaharjale, pestakse liiga kiiresti või kasutatakse liiga tugevate harjastega hambaharja. Liialt kõva hambahari ja vale harjamistehnika vigastavad kõigepealt iget nii, et see hambakaelalt taandub. Selle järel harjatakse hambajuure pinnalt ära juuretsement ja kulutava protsessi jätkudes ka hambaluu. Liigse jõu vältimiseks tuleks pehmet (soft-märgistusega) hambaharja käes hoida nagu pliiatsit (mitte nagu oda).
Hambakaelte patoloogiline kulumine kahjustab otseselt hambasäsi (närve ja veresooni). Samuti raskendab see hamba loomulikku isepuhastumist, mille tagajärjel võib tekkida kaaries.
Hambaid võiks harjata pigem enne sööki, mille puhul on välistatud ka kaariese teke (sest baktereid, mis happeid toodavad, hambapinnal pole).
Hammaste erosiooniks nimetatakse hamba kõvakudede hävimist mitte bakterite, vaid happe toimel. Hape lahustab hambapindu – selle toimel hakkavad kaitsekihid kaotama mineraale, toimub demineraliseerumine. Enamikul juhtudel suudab hambapind end ise taastada, kasutades süljes leiduvat kaltsiumi, mis neutraliseerib suu happelist keskkonda. Kui aga hape on suus liiga sageli, remineraliseerumist toimuda ei saa ja hamba kaitsekihid muutuvad õhemaks. Hammaste tundlikkust seostatakse näiteks nii maasikate kui õunte liigtarbimisega, kuna õunad ja maasikad on väga happelised, suudavad tõhusalt pehmendada hambavaapa või isegi hambajuurepinna hambaluud. Happelised on ka tsitruselised, äädikas, õunaäädikas. Seepärast peaks ootama hambapesuga pärast nende tarbimist.
Demineraliseerimise ulatus sõltub ka sülje eritumise hulgast, sülje pHst jne.
*Hammaste harjamisest hambaharjaga
Hambapesu on ju tegelikult hammaste mehaaniline hõõrumine, mis suudab iga harjatõmbega eemaldada hamba pinnalt märkimisväärse osa hambamaterjali (seepärast tuleks eriti pärast happeliste toiduainete tarbimist hammaste pesemisega kaks tundi oodata).
Samas on raske nimetada täpselt sellist aega, mille järel harjamine ohutu oleks. See sõltub paljudest teguritest. Happe neutraliseerib vee või piimatoodetega suu loputamine. Aitavad ka juust ja pähklid.
Hammaste kulumist ei põhjusta hapupiimatooted, sest need sisaldavad hammaste endi “ehitusmaterjali” – kaltsiumi ja fosforit (ka tee, kohv ja õlu ei kuluta hambaemaili, sest neis pole hambaemaili mineraale siduvaid happeid).
Vale harjamine kulutab hambaid
Abrasioon ehk hammaste mehaaniline vigastamine on kõige sagedamini tingitud valest harjamisest: pesemisel surutakse tugevalt hambaharjale, pestakse liiga kiiresti või kasutatakse liiga tugevate harjastega hambaharja. Liialt kõva hambahari ja vale harjamistehnika vigastavad kõigepealt iget nii, et see hambakaelalt taandub. Selle järel harjatakse hambajuure pinnalt ära juuretsement ja kulutava protsessi jätkudes ka hambaluu. Liigse jõu vältimiseks tuleks pehmet (soft-märgistusega) hambaharja käes hoida nagu pliiatsit (mitte nagu oda).
Hambakaelte patoloogiline kulumine kahjustab otseselt hambasäsi (närve ja veresooni). Samuti raskendab see hamba loomulikku isepuhastumist, mille tagajärjel võib tekkida kaaries.
Hambaid võiks harjata pigem enne sööki, mille puhul on välistatud ka kaariese teke (sest baktereid, mis happeid toodavad, hambapinnal pole).
Hammaste erosiooniks nimetatakse hamba kõvakudede hävimist mitte bakterite, vaid happe toimel. Hape lahustab hambapindu – selle toimel hakkavad kaitsekihid kaotama mineraale, toimub demineraliseerumine. Enamikul juhtudel suudab hambapind end ise taastada, kasutades süljes leiduvat kaltsiumi, mis neutraliseerib suu happelist keskkonda. Kui aga hape on suus liiga sageli, remineraliseerumist toimuda ei saa ja hamba kaitsekihid muutuvad õhemaks. Hammaste tundlikkust seostatakse näiteks nii maasikate kui õunte liigtarbimisega, kuna õunad ja maasikad on väga happelised, suudavad tõhusalt pehmendada hambavaapa või isegi hambajuurepinna hambaluud. Happelised on ka tsitruselised, äädikas, õunaäädikas. Seepärast peaks ootama hambapesuga pärast nende tarbimist.
Demineraliseerimise ulatus sõltub ka sülje eritumise hulgast, sülje pHst jne.
~*~*~*~*~*~
Veidi ka koera hingeõhu parandamisest.
Lemmiku hingeõhku mõjutavad väga mitmed tegurid, muuhulgas ka see mida su lemmik sööb ning kui hästi ta oma toitu seedida suudab. Annaks aga ka ühe retsepti, mille abil on võimalik oma lemmiku hingeõhku vähemalt ajutiselt veidi värskemaks saada.
Vaja läheb:
1 tass keefiri
1/2 tassi tilli
1/2 tassi peterselli
Haki till ja petersell peeneks ning sega keefiriga. Võta nt jääkuubikuvormid ning täida need valmis seguga. Pane ööseks sügavkülma. Hommikuks on maiused kenasti valmis.
Võib lisada sinna ka rohelisi köögivilju, kuna see on hea võimalus igapäevaselt menüüd roheliste köögiviljadega rikastada.
Vaja läheb:
1 tass keefiri
1/2 tassi tilli
1/2 tassi peterselli
Haki till ja petersell peeneks ning sega keefiriga. Võta nt jääkuubikuvormid ning täida need valmis seguga. Pane ööseks sügavkülma. Hommikuks on maiused kenasti valmis.
Võib lisada sinna ka rohelisi köögivilju, kuna see on hea võimalus igapäevaselt menüüd roheliste köögiviljadega rikastada.
19.1.14
O-pesa kokkutulekuke
täna käisid jälle külas mõned kutsid O-pesast, video valmis sellest ka -
Boston kohtub oma õe Sophie & venna Bruno'ga
Boston'i perenaine Jaana tõi külakostiks koertele maiustamiseks kaasa isevalmistatud küpsiseid koos retseptiga, juhuks kui kellelgi peaks olema soov neid järgi teha:
Boston kohtub oma õe Sophie & venna Bruno'ga
Boston'i perenaine Jaana tõi külakostiks koertele maiustamiseks kaasa isevalmistatud küpsiseid koos retseptiga, juhuks kui kellelgi peaks olema soov neid järgi teha:
ehk et lõppkokkuvõttes oli üks tegus nädalavahetus
18.1.14
Nicky külalised
ehk et täna käisid meil külas väike Jenny ja tema teine tütar Chicka:
vasakult paremale: Lily (Meiepere Lonelily), Nicky (Meiepere Charming Unique), väike Jenny alias Jennie (Meiepere Girl On The Wing) & Chicka (Meiepere Lotus Flower)
mängu-rõõmu jätkus kauemaks, seda tuli jagama ka Apollo:
Chicka ja Apollo mänguhoos 😀
oli üks väga vahva päev;
võrdluseks ka pilt Chicka & Lily isast ning vanaisast, kui nood veel noored olid, sarnasus on märgatav😊
Alvin (Tenfield Tori) ja Charlie (Trebell Ticket To Ride)
16.1.14
koera käppade eest hoolitsemine 🐾
Meie karmis talves muutub käpapadjandite nahk kõvaks ning sinna võivad tekkida valusad lõhed. Eriti peaks koera käppadele rohkem tähelepanu pöörama käreda pakasega. Samuti mõjub jäine, soolatatud või kivikesi täis puistatud pinnas koera käpapadjanditele kahjulikult, võivad tekkida isegi veritsevad haavandid. Libeduse vältimiseks kasutatav sool võib sisaldada erinevaid söövitavaid kemikaale ning graniidipuru tükid on sageli teravate servadega. Koerte käpad saavad õues jalutades ka soojemal ajal päris suure koormuse, aga kuni koer ei näita välja valu või ebamugavust kõndimisel ei peeta reeglina käpapatjadega midagi ette võtmist vajalikuks.
Siinkohal pakume välja jalavanni, mis võtab aega kõigest 30 sekundit!
🐾 pane käesoe vesi kaussi ning lisa sinna nii palju joodi, et vesi muutub jäätee värvi
🐾 pane koera iga käpp 30 sekundiks vanni
🐾 patsuta iga käpp rätikuga kuivaks ning ongi kõik
See on suurepärane vahend toksiinide eemaldamiseks, pärmseene nakkuse korral ning ka niisama desinfitseerimiseks. Muuhulgas võib koer hakata ka lonkama kui käpapatjadel on lõhed. Siin on taaskord imeheaks abiks joodivann - tee õhtul joodivanni ning kui hommikul on lonkamine oluliselt vähenenud, võiski probleemi allikaks olla lõhe.
Ka küünte tugevdamiseks on joodi vann väga kasulik, ka inimestele.
Koostis:
jood - 5 tilka
vesi - 1 tass
soola - ½ supilusikatäis
~*~*~*~*~*~
Koera käppasid saab kaitsta veel käpavahaga, mida on lihtne ise valmistada. Käpavaha võib muidugi ka osta, aga siis tasub jälgida, et kõik koostisained oleksid su lemmiku jaoks ohutud. Kindlasti tasub arvestada võimalusega, et ta võib seda ka käpalt limpsida, seega sa kindlasti ei taha, et ta sööb endale sisse midagi, mida ei peaks.
Kõigepealt tuleks lõigata lühikeseks koera küüned. Seejärel tuleb kindlasti ette võtta käpapadjandi ja varvaste vahel olevad karvad. Lõika lühikeseks käpa peal, küünte kohal asuvad karvad ja käpapadjandi all asuvad pikad karvad. Kui karvad on väga pikaks kasvanud ja tundub, et need justkui liiguvad kääril eest, tee karvad märjaks ja aja turri, nii on neid parem töödelda.
Lõpuks pane oma näpp suurele padjandile ja näed, et koera varbad liiguvad kenasti üksteisest eemale ja saad suurepäraselt lühikeseks lõigata ka varvaste vahel asuvad karvad, mis hoiavad kinni mustust ning koguvad sulalume korral lumepallikesi.
Käpavaha valmistamine
Esimene retsept:
Aseta plekist või klaasist kuumakindel anum madala kuumusega pliidiplaadile ja pane sinna sulama:
🐾 1 teelusikatäis mesilasvaha
🐾 ½ teelusikatäit mett
🐾 1 supilusikatäis sheavõid
🐾 1 supilusikatäis kookosrasva
Kuumuta aineid, kuniks kõik on sulanud ühtseks ilma mullideta massiks. Vali sobiva suurusega tops ja tõsta mass ettevaatlikult anumasse nii, et servad kenasti puhtaks jääksid. Kui mass on jahtunud, sulge kaas.
Teine retsept:
🐾 4 supilusikatäit oliiviõli
🐾 4 supilusikatäit kookosõli
🐾 2 supilusikatäit sheavõid
🐾 4 teelusikatäit mesilasvaha
Kolmas retsept:
🐾 ca 90 ml või 85 g mesilasvaha - tekitab kaitsekihi
🐾 3 supilusikatäit kookosõli - antibakteriaalsed omadused
🐾 3 supilusikatäit saialilleõli - parandab & pehmendab katkisi käpapatju
🐾 3 supilusikatäit avokaadoõli - suurepärased niisutavad omadused
🐾 pane käesoe vesi kaussi ning lisa sinna nii palju joodi, et vesi muutub jäätee värvi
🐾 pane koera iga käpp 30 sekundiks vanni
🐾 patsuta iga käpp rätikuga kuivaks ning ongi kõik
See on suurepärane vahend toksiinide eemaldamiseks, pärmseene nakkuse korral ning ka niisama desinfitseerimiseks. Muuhulgas võib koer hakata ka lonkama kui käpapatjadel on lõhed. Siin on taaskord imeheaks abiks joodivann - tee õhtul joodivanni ning kui hommikul on lonkamine oluliselt vähenenud, võiski probleemi allikaks olla lõhe.
Ka küünte tugevdamiseks on joodi vann väga kasulik, ka inimestele.
Koostis:
jood - 5 tilka
vesi - 1 tass
soola - ½ supilusikatäis
~*~*~*~*~*~
Koera käppasid saab kaitsta veel käpavahaga, mida on lihtne ise valmistada. Käpavaha võib muidugi ka osta, aga siis tasub jälgida, et kõik koostisained oleksid su lemmiku jaoks ohutud. Kindlasti tasub arvestada võimalusega, et ta võib seda ka käpalt limpsida, seega sa kindlasti ei taha, et ta sööb endale sisse midagi, mida ei peaks.
Kõigepealt tuleks lõigata lühikeseks koera küüned. Seejärel tuleb kindlasti ette võtta käpapadjandi ja varvaste vahel olevad karvad. Lõika lühikeseks käpa peal, küünte kohal asuvad karvad ja käpapadjandi all asuvad pikad karvad. Kui karvad on väga pikaks kasvanud ja tundub, et need justkui liiguvad kääril eest, tee karvad märjaks ja aja turri, nii on neid parem töödelda.
Lõpuks pane oma näpp suurele padjandile ja näed, et koera varbad liiguvad kenasti üksteisest eemale ja saad suurepäraselt lühikeseks lõigata ka varvaste vahel asuvad karvad, mis hoiavad kinni mustust ning koguvad sulalume korral lumepallikesi.
Käpavaha valmistamine
Esimene retsept:
Aseta plekist või klaasist kuumakindel anum madala kuumusega pliidiplaadile ja pane sinna sulama:
🐾 1 teelusikatäis mesilasvaha
🐾 ½ teelusikatäit mett
🐾 1 supilusikatäis sheavõid
🐾 1 supilusikatäis kookosrasva
Kuumuta aineid, kuniks kõik on sulanud ühtseks ilma mullideta massiks. Vali sobiva suurusega tops ja tõsta mass ettevaatlikult anumasse nii, et servad kenasti puhtaks jääksid. Kui mass on jahtunud, sulge kaas.
Teine retsept:
🐾 4 supilusikatäit oliiviõli
🐾 4 supilusikatäit kookosõli
🐾 2 supilusikatäit sheavõid
🐾 4 teelusikatäit mesilasvaha
Kolmas retsept:
🐾 ca 90 ml või 85 g mesilasvaha - tekitab kaitsekihi
🐾 3 supilusikatäit kookosõli - antibakteriaalsed omadused
🐾 3 supilusikatäit saialilleõli - parandab & pehmendab katkisi käpapatju
🐾 3 supilusikatäit avokaadoõli - suurepärased niisutavad omadused
Igal juhul vala kõik koostisained potti ning sulata madalal kuumusel. Pärast pane kaanega keeratavasse purki ning säilita toatemperatuuril.
Käpale määrimiseks on kaks varianti - kas võtad ise sõrmega ning määrid käpapatjadele või paned käpa purgi sisse ning liigutad käppa veidi selle vaha peal, et käpapadjad kenasti vahaga kokku saaks.
Käpavaha võiks käpa alla panna üsna paksu kihina vahetult enne õue minemist. Tuppa tulles pese käpad puhtaks (võib teha ka täiendavalt joodivanni) ja kui käpakesed on kuivad, võid õhukese kihi uuesti peale panna. Nii saab hoida käpad pehmed ja käppadele ei teki valusaid lõhesid.
Allikas: internet
Allikas: internet
15.1.14
koera küünte eest hoolitsemine
Koera küünte lõikamine
Koera küüned kasvavad pidevalt ning kui tal pole piisavalt võimalust neid lühemaks kulutada (näiteks asfaldil), jääb omaniku hooleks need õiges pikkuses hoida. Mida rohkem koer pehmel pinnasel liigub, seda tihedamini (kord ühe või kahe nädala tagant) tuleb tal küüsi lõigata, sest liialt pikad küüned võivad murduda või koguni päka sisse kasvada. Liiga pikkade küüntega on koeral ka ebamugav liikuda ning käpa pidevast ebaloomulikust asendist võivad tekkida probleemid liigestes. Õige pikkusega küüned on sellised, mis seisval koeral maha ei ulatu.
Koer peab küünte lühendamise vajalikkusest aru saama juba varases nooruses. See protseduur peaks omaseks saama kutsikapõlves, alustada võiks peaaegu kohe pärast kojutoomist. Mängeldes saavad tuttavaks küünetangid (las ta esmalt nuusutab neid) ja protseduur ise (maiustuste ja kiitmise saatel). Väsinud kutsikal on seda tunduvalt hõlpsam teha kui just ärganud ja mängulusti täis loomahakatisel.
Ka vanale koerale on võimalik „uusi trikke“ õpetada. Lauses „Minu koer ei lase mul üldse küüsi lõigata!“ peegeldub eelkõige peremehe enda tegematajätmine, kuid kunagi pole hilja alustamiseks.
Kuidas alustada?
Protseduuri edukus sõltub eelkõige lõikaja oskustest ja otsusekindlusest. Koeraga tuleb küüntelõikuse vajadusest rääkida rahuliku ja veenva hääletooniga. Koer peab mõistma, et ta ei pääse küünte lühendamise eest mitte kuhugi. Pidev, rutiinne tegevus kord nädalas või paar korda kuus tagab selle, et koer vähemalt talub seda kui üht peremehe veidrust kuni selleni, et ta hakkab seda isegi nautima. Vastupuiklemine pole piisav põhjus küüntelõikust edasi lükata (nii harjub koer oma tahtmist saama ja rabeleb järgmisel korral juba tugevamini). Neil, kes ilmutavad erilist visadust ja mõistmatust küünte lõikamise suhtes, on võimalik kasutada suukorvi ja koera kinnihoidvat abilist (või abilisi). Alguses ongi kergem lõigata küüsi mitmekesi nii, et üks hoiab koera kinni.
Kuidas lõigata?
Muretse küünte lõikamiseks spetsiaalsed küünetangid ning ära unusta lõigata ka esikäppadel olevaid lisaküünised, sest need ei puutu liikudes maapinnaga kokku ega kulu seetõttu üldse.
Sel, kas lõigata küüned enne esimestel või tagumistel käppadel, pole tähtsust, kuid osad koerad taluvad tagumiste käppade küünte lõikamist kannatlikumalt.
Kui Sul pole küünte lõikamisel kogemusi, siis lase seda endale õpetada oma kasvatajal, sest muidu võid kogemata lõigata koeral küüne sees olevasse veresoonde. Tulemuseks on verejooks ja valu ning koer võib hakata küünte lõikamist pelgama. Valus on siis, kui lõigatakse läbi närv. Küünte säsis olevad veresooned ning närvid kasvavad pikemaks koos küüntega ning pikki küüsi lõigates on oht neid vigastada. Pikki küüsi tuleb lõigata vähe, kuid sageli – tasapisi taanduvad veresooned ja närvid kaugemale. Õigem on lõigata küünt mitte ülalt ja risti, vaid altpoolt ja käpapadja suhtes paralleelselt ning lühendada küünt nii, nagu teritatakse pliiatsit: nii, et säsi jääks terveks ja veidi pikemaks kui ümbritsev küüs.
Heledate küünte lõikamine on lihtsam: lõigata tuleb veresoontest ja närvidest paar millimeetrit kaugemalt.
Tumedate küünte puhul pole veresooni näha ning oht tundlikku küüneosa vigastada on suurem. Küünte alumisel poolel on säsiosa siiski paremini jälgitav.
Kui juhtub, et küüneots hakkab veritsema, saab verejooksu peatamisel abi ka kaaliumpermanganaadi kristallidest. Kristallid tuleb suruda (kas marlitükil või vatitiku otsas, mida eelnevalt veidi niisutada) vastu veritsevat kohta ning verejooks lakkab peagi. Abi võib saada ka haavaliimist. Igaks juhuks tasub sel, kes oma lõikamisoskustes kindel pole, esmaabivahendid protseduuri ajal käeulatuses hoida.
Kui algajal küüntelõikajal pole käepärast mõnd asjalikku juhendajat võib esimese küüntelõikuse lasta teha ka loomakliinikus. Hiljem on mõistlik see protseduur siiski ise selgeks õppida – võit on nii ajas kui rahas, ka on endaga hooldusprotseduure teha laskval koeral oma peremehega usalduslikum suhe, mis on suureks abiks ka igapäevaelus, seejuures sõnakuulelikkusel.
Küünetange on mitmesuguseid ja eri suurustes. Üldiselt on olemas kolme tüüpi küüntelõikusvahendeid – küünetangid (kääripõhimõttel ja giljotiinpõhimõttel) ning küünekäärid. Küünekääre kasutatakse väikestele koertele ja väikestele kutsikatele, tange suurematele koertele. Meie oleme tangidest eelistanud ise kääripõhimõttel tange, kuna oht sisse lõigata on nendega väiksem. Enne lõikamist kontrolli, et riistad oleksid teravad! Nürid tangid võivad küüsi vigastada ning loomale valu ja ebamugavust põhjustada.
Koera küüned kasvavad pidevalt ning kui tal pole piisavalt võimalust neid lühemaks kulutada (näiteks asfaldil), jääb omaniku hooleks need õiges pikkuses hoida. Mida rohkem koer pehmel pinnasel liigub, seda tihedamini (kord ühe või kahe nädala tagant) tuleb tal küüsi lõigata, sest liialt pikad küüned võivad murduda või koguni päka sisse kasvada. Liiga pikkade küüntega on koeral ka ebamugav liikuda ning käpa pidevast ebaloomulikust asendist võivad tekkida probleemid liigestes. Õige pikkusega küüned on sellised, mis seisval koeral maha ei ulatu.
Koer peab küünte lühendamise vajalikkusest aru saama juba varases nooruses. See protseduur peaks omaseks saama kutsikapõlves, alustada võiks peaaegu kohe pärast kojutoomist. Mängeldes saavad tuttavaks küünetangid (las ta esmalt nuusutab neid) ja protseduur ise (maiustuste ja kiitmise saatel). Väsinud kutsikal on seda tunduvalt hõlpsam teha kui just ärganud ja mängulusti täis loomahakatisel.
Ka vanale koerale on võimalik „uusi trikke“ õpetada. Lauses „Minu koer ei lase mul üldse küüsi lõigata!“ peegeldub eelkõige peremehe enda tegematajätmine, kuid kunagi pole hilja alustamiseks.
Kuidas alustada?
Protseduuri edukus sõltub eelkõige lõikaja oskustest ja otsusekindlusest. Koeraga tuleb küüntelõikuse vajadusest rääkida rahuliku ja veenva hääletooniga. Koer peab mõistma, et ta ei pääse küünte lühendamise eest mitte kuhugi. Pidev, rutiinne tegevus kord nädalas või paar korda kuus tagab selle, et koer vähemalt talub seda kui üht peremehe veidrust kuni selleni, et ta hakkab seda isegi nautima. Vastupuiklemine pole piisav põhjus küüntelõikust edasi lükata (nii harjub koer oma tahtmist saama ja rabeleb järgmisel korral juba tugevamini). Neil, kes ilmutavad erilist visadust ja mõistmatust küünte lõikamise suhtes, on võimalik kasutada suukorvi ja koera kinnihoidvat abilist (või abilisi). Alguses ongi kergem lõigata küüsi mitmekesi nii, et üks hoiab koera kinni.
Kuidas lõigata?
Muretse küünte lõikamiseks spetsiaalsed küünetangid ning ära unusta lõigata ka esikäppadel olevaid lisaküünised, sest need ei puutu liikudes maapinnaga kokku ega kulu seetõttu üldse.
Sel, kas lõigata küüned enne esimestel või tagumistel käppadel, pole tähtsust, kuid osad koerad taluvad tagumiste käppade küünte lõikamist kannatlikumalt.
Kui Sul pole küünte lõikamisel kogemusi, siis lase seda endale õpetada oma kasvatajal, sest muidu võid kogemata lõigata koeral küüne sees olevasse veresoonde. Tulemuseks on verejooks ja valu ning koer võib hakata küünte lõikamist pelgama. Valus on siis, kui lõigatakse läbi närv. Küünte säsis olevad veresooned ning närvid kasvavad pikemaks koos küüntega ning pikki küüsi lõigates on oht neid vigastada. Pikki küüsi tuleb lõigata vähe, kuid sageli – tasapisi taanduvad veresooned ja närvid kaugemale. Õigem on lõigata küünt mitte ülalt ja risti, vaid altpoolt ja käpapadja suhtes paralleelselt ning lühendada küünt nii, nagu teritatakse pliiatsit: nii, et säsi jääks terveks ja veidi pikemaks kui ümbritsev küüs.
Heledate küünte lõikamine on lihtsam: lõigata tuleb veresoontest ja närvidest paar millimeetrit kaugemalt.
Tumedate küünte puhul pole veresooni näha ning oht tundlikku küüneosa vigastada on suurem. Küünte alumisel poolel on säsiosa siiski paremini jälgitav.
Kui juhtub, et küüneots hakkab veritsema, saab verejooksu peatamisel abi ka kaaliumpermanganaadi kristallidest. Kristallid tuleb suruda (kas marlitükil või vatitiku otsas, mida eelnevalt veidi niisutada) vastu veritsevat kohta ning verejooks lakkab peagi. Abi võib saada ka haavaliimist. Igaks juhuks tasub sel, kes oma lõikamisoskustes kindel pole, esmaabivahendid protseduuri ajal käeulatuses hoida.
Kui algajal küüntelõikajal pole käepärast mõnd asjalikku juhendajat võib esimese küüntelõikuse lasta teha ka loomakliinikus. Hiljem on mõistlik see protseduur siiski ise selgeks õppida – võit on nii ajas kui rahas, ka on endaga hooldusprotseduure teha laskval koeral oma peremehega usalduslikum suhe, mis on suureks abiks ka igapäevaelus, seejuures sõnakuulelikkusel.
Küünetange on mitmesuguseid ja eri suurustes. Üldiselt on olemas kolme tüüpi küüntelõikusvahendeid – küünetangid (kääripõhimõttel ja giljotiinpõhimõttel) ning küünekäärid. Küünekääre kasutatakse väikestele koertele ja väikestele kutsikatele, tange suurematele koertele. Meie oleme tangidest eelistanud ise kääripõhimõttel tange, kuna oht sisse lõigata on nendega väiksem. Enne lõikamist kontrolli, et riistad oleksid teravad! Nürid tangid võivad küüsi vigastada ning loomale valu ja ebamugavust põhjustada.
küüntelõikusvahendid - küünekäärid, küünetangid (käär), küünetangid (giljotiin)
küünetangid + viil
küünetangid (puidust käepidemega)
küünekäärid (puidust käepidemega)
piirajaga küünetangid (kui on hirm liiga lühikeseks ehk korraga liiga palju lõigata)
lõigata tuleks altpoolt ja paralleelselt käpapadjaga (siis on kõige paremini näha kust lõigata ja pole sisselõikamisohtu)
Allikas: internet
14.1.14
meenutades Ska'd
kes oleks saanud täna 12 aastaseks. Vahetevahel on mul tunne, nagu ta oleks ikka veel meiega...eriti kui teised koerad tema puhkekohast möödudes mängiks nagu õhuga või kui koerad pärast jalutuskäiku juba tuppa on tulnud ning kuuled veel terrassil jooksusamme, pöördudes vaatama aga ei näe kedagi...see võib kõik olla muidugi lihtsalt ettekujutluse vili (sest inime ju on kord juba selline, et näeb ka nähtamatut kui väga tahab...), kuid üks on kindel - üsna kindlasti elab ta edasi oma järeltulevas põlves ja südames...
väike meenutuskild siinkohal sellest, kuidas Ska armastas mõnikord magada 😍 ilmselt pidas ta end samuti inimeseks 😊
Tema vend Tossu pühitses aga kenasti oma12ndat sünnipäeva, palju-palju õnne ja jätkuvalt tugevat tervist talle ka meie poolt !!!
Tema vend Tossu pühitses aga kenasti oma12ndat sünnipäeva, palju-palju õnne ja jätkuvalt tugevat tervist talle ka meie poolt !!!
13.1.14
lõpuks talv
lumi on maas ja koertel muidugi jälle lõbu laialt:
Mimi & Bruno
Bruno & Pippin
Jenny paju kärpimas 😀
Bona
Saara & Bruno, oodates, et sammud juba kodu poole seaksin, lõunasöök ju teatavasti ootab 😄
Bruno on tõesti rõõmus vanade sõpradega taaskohtumise üle 😄
& Nicky
Lola
Muffin 😃 See on siis nüüd koer, kes sai eile Tartus näitusel käies endale auhinnaks SERT-i 😄
Saara on suht paksuke juba, aga eks ole ka aeg, sest kutsid peaksid sündima veebruari algul; uhke issi on sedapuhku meie oma Pippin-poiss 😍
vaade terrassilt
vaade aknast välja...selle armsa klaasimaalingu tegi Maria, kui ta noorem oli...😊
10.1.14
õpetame toomist 2
Toomise probleemid
Retriiverite toomiskoolituses tuleb ikka ette mõningaid probleeme. Siinkohal käsitlemegi põhilisemaid, millest need on alguse saanud ja õpetame nippe nende parandamiseks.
Saagi ja/või dummy suust mahalaskmise põhjused:
Niisiis miks me ikkagi jõuame olukorrani, et koer ei kanna saaki meieni? Põhjus seisneb enamasti puudulikus algkoolituses. On juba edasi mindud toomisharjutusteni, kuigi koer ei oska veel saaki hoida ja kanda. Ilmselt ei too koer ka reipalt ja pikemalt mõtlemata saaki/ dummyt meile kätte. Siin on probleemide juured enamasti koostöö puudulikkuses.
Asjade loovutamist on hea õpetada alguses näiteks kodus telekat vaadates, kui koer toob sulle mõne lelu ja soovib, et sa temaga tegeleks. Võta see tal suust – kiida - anna tagasi – ole siis hetke ükskõikne, kuni koer topib seda sulle ise taas kätte jne. Edasi kandmisharjutused, ka need on vajalikud ennem, kui läheme toomiseni. Esialgu lühikest aega ja maad korraga, kui ese püsib suus hoituna ning rohkelt kiitusi samal ajal. Olukorras, kus koer laseb eseme liiga ruttu suust lahti võib olla põhjus ka selles, et ta tahab kiiresti minna juba uut eset otsima, seega ta ei läbe tuua eelmist teieni ning kannatlikult viset oodata.
Teine suurem põhjus, miks koer laseb saagi suust kukkuda on tema ebakindlus – ta pole kindel, kas ta ikka käitub õigesti. Koerajuhi liigset innukust nähes võib samuti koera innukus hoopis peatuda ning ta võib eseme suust lasta. Selline olukord tuleneb jällegi puudlikust ettevalmistusest ning häiritud ja segastes oludes sooritatud harjutustest. Koer ei tea, kuidas ta käituma peab. Probleemi lahendus on see, et koerajuht leiab üles selle "katkenud lõngaotsa" ,kus viga sisse lasti ja jätkab sealt õpetamist sama viga vältides.
Koera puhul, kes tuues rapib ja järab lindu tuleks saaki ennast näidata maksimaalselt vähe ja esialgu pisut jäätununa, siis pole seda nii meeldiv nätsutada.
Kui koer EI KUULE koerajuhti ja ei pea kontakti
Küsimus on usalduse puudumises koera ja tema omaniku vahel. Olukorda saab parandada igapäevaste täiesti tavaliste argiprobleemide lahendamisel, kus me koera suhtes valesti võisime käituda. Koera omanik peaks tegema nimekirja, kuidas ta on eri olukordades oma koeraga käitunud ja milliseid käsklusi ta on kasutanud. Vahel saab sellisest nimistust teha järeldused, mille peale varem ei tulnudki.Koostööd saab arendada maastikul rihmas koeraga käimisel ootamatuid ja ebatavalisi suunamuutusi tehes, näiteks keerate teerajalt kõrvale, koer peab teid seejuures pingsalt jälgima, kuna ta ei aima ette kuhu te suuna võtate. Kui asi rihmas toimib - tehke sedasama vabalt kõrval käies. Anname koerale mõista, et kui koerajuht liikumisel suunda vahetab ja koer seda järgib, saab ta tasuks dummyviske.Järgmine harjutus annab koerale mõista, et vaid teie olete see kes teab kus saak asub. Viime koera paika kuhu on peidetud ese ja saadame otsima. Tähtis on siin ka eseme leidmise kiirus. Õnnestunud leidude järel hakkab koer teid usaldama ja järgima. See on harjutus, mis tõstab teie autoriteeti koera silmis.
Aeglane toomine
Toomistöö käigus saadud mis iganes negatiivne kogemus võib kindlustunde toomisel peatada ning soov ja seega toomise innukus langeb.
Koerajuht võib olla teinud kättetoomisest liiga suure numbri ja tõstnud toodava eseme tähtsamaks kui juurdetuleva koera enda. Tagasitoomise kiirust saab siin parandada viies dummy peitu mõnda tuttavasse paika, seejärel saates koera sealt tooma samal ajal ise kuhugi peitu minnes ja kui koer teid dummy suus leiab, siis võtate ta vastu rõõmsalt kiites ja rohkesti patsutades esmalt puutumata dummyt tema suus! - sellega näitate te talle, et ta on teile dummyst tähtsam! Koera toomiskiirus väheneb kohe, kui ta on mõistnud, et te soovite vaid saagi talt ära võtta.
Teine moodus on visata dummyd kahte eri suunda - koer saab aru, et mida rutem ta esimesega teie juurde jõuab, seda kiiremini pääseb ta teisele toomiskatsele. Seda saab teha koeraga, kes kindlasti ei lase eelmist dummyt suust.
Ujumistahtmatus
Probleemiks võib olla enesekindluse puudumine või ka pärilik viga, kus koeral puudub soov vees töötada. Veel võib olla põhjuseks mõni väga ebameeldiv kogemus veega. Probleemi saab lahendada erinevalt, näiteks teha koerast ennem "maatööhull" ja siis tasapisi hakata harjutama toomisega veest. Tähtis on, et harjutust sooritades säiliks rõõmus meel ja innukus! Veeharjutustes võib saata tooma ka teise koera, kes seda hästi teeb ja julgustab seega kaasa tulema. Veekartlikul koeral on tähtis, et ta saaks maksimaalselt positiivseid kogemusi seoses veega - toomaks sealt ainult oma lemmiklelusid jne. Kindlasti ei tohi koera vägisi vette lükata! Igapäevaseid jalutuskäike oleks kasulik teha kohtades, kus on veekogusid, et koer harjuks veega kui igapäevarutiini kuuluva elemendiga.
Liiga tormakas tooma mineja
Siin on küsimus sõnakuulmatuses. Elementaarsed kuulekusharjutused nagu näiteks paigalpüsimine on siin abimeheks. Koerale tuleb näidata, et saagi poole kibelemine ei anna kunagi tulemust seda kiiremini saada. Koera võib panna olukorda kus teised koerad teevad tööd, kuid tema ei saa seda teha ennem kui istub ilusti paigal. Üks hea nipp on veel panna koerale kaks pikka rihma külge nii, et ühe rihmaotsa panete oma jala alla, teise aga vabastate kaelast, andmata seejuures veel käsku ning kui koer tahab minekut ennetada on teine rihm teda üllatuseks takistamas.
Enesekindluse puudumine
Põhjus on tihti pärilik, kuid võib olla ka ümbritsevate tegurite mõjust tingitud. Enesekindlust saab tugevdada koera erinevatesse paikadesse viies, näiteks jalutama inimrohketele linnatänavatele. Koer saab nii kogeda, et ta tuleb võõrastes kohtades toime. Teda tuleb kindlasti samal ajal innustaval häälel kiita. Lohistusjälg (väikeulukiga ) on samuti hea enesekindluse kinnitaja nagu ka kõik muud õnnestunud harjutused, mis annavad koerale tunnistust, et ta saab elus hakkama.
Enesekindluse tõstmine võtab aega, mõned koerad jõuavad selleni alles vanusega kogemusi saades. Enesekindluse puudust esineb vahel ka neil koertel, kes elavad peredes, kus on teisi koeri veel. Nooremad toetuvad vanematele ning nende endi enesekindlus ei arene. Kutsikat tuleb seepärast kindlasti viia ka üksinda eri kohtadesse, et ta saaks iseseisvuda.
Ka liigne kutsika kaitsmine-turvamine takistab tema enesekindluse kasvamist.
ajakirjast "Golden Ring" 2/2006 Tuuli Nurminen
Retriiverite toomiskoolituses tuleb ikka ette mõningaid probleeme. Siinkohal käsitlemegi põhilisemaid, millest need on alguse saanud ja õpetame nippe nende parandamiseks.
Saagi ja/või dummy suust mahalaskmise põhjused:
Niisiis miks me ikkagi jõuame olukorrani, et koer ei kanna saaki meieni? Põhjus seisneb enamasti puudulikus algkoolituses. On juba edasi mindud toomisharjutusteni, kuigi koer ei oska veel saaki hoida ja kanda. Ilmselt ei too koer ka reipalt ja pikemalt mõtlemata saaki/ dummyt meile kätte. Siin on probleemide juured enamasti koostöö puudulikkuses.
Asjade loovutamist on hea õpetada alguses näiteks kodus telekat vaadates, kui koer toob sulle mõne lelu ja soovib, et sa temaga tegeleks. Võta see tal suust – kiida - anna tagasi – ole siis hetke ükskõikne, kuni koer topib seda sulle ise taas kätte jne. Edasi kandmisharjutused, ka need on vajalikud ennem, kui läheme toomiseni. Esialgu lühikest aega ja maad korraga, kui ese püsib suus hoituna ning rohkelt kiitusi samal ajal. Olukorras, kus koer laseb eseme liiga ruttu suust lahti võib olla põhjus ka selles, et ta tahab kiiresti minna juba uut eset otsima, seega ta ei läbe tuua eelmist teieni ning kannatlikult viset oodata.
Teine suurem põhjus, miks koer laseb saagi suust kukkuda on tema ebakindlus – ta pole kindel, kas ta ikka käitub õigesti. Koerajuhi liigset innukust nähes võib samuti koera innukus hoopis peatuda ning ta võib eseme suust lasta. Selline olukord tuleneb jällegi puudlikust ettevalmistusest ning häiritud ja segastes oludes sooritatud harjutustest. Koer ei tea, kuidas ta käituma peab. Probleemi lahendus on see, et koerajuht leiab üles selle "katkenud lõngaotsa" ,kus viga sisse lasti ja jätkab sealt õpetamist sama viga vältides.
Koera puhul, kes tuues rapib ja järab lindu tuleks saaki ennast näidata maksimaalselt vähe ja esialgu pisut jäätununa, siis pole seda nii meeldiv nätsutada.
Kui koer EI KUULE koerajuhti ja ei pea kontakti
Küsimus on usalduse puudumises koera ja tema omaniku vahel. Olukorda saab parandada igapäevaste täiesti tavaliste argiprobleemide lahendamisel, kus me koera suhtes valesti võisime käituda. Koera omanik peaks tegema nimekirja, kuidas ta on eri olukordades oma koeraga käitunud ja milliseid käsklusi ta on kasutanud. Vahel saab sellisest nimistust teha järeldused, mille peale varem ei tulnudki.Koostööd saab arendada maastikul rihmas koeraga käimisel ootamatuid ja ebatavalisi suunamuutusi tehes, näiteks keerate teerajalt kõrvale, koer peab teid seejuures pingsalt jälgima, kuna ta ei aima ette kuhu te suuna võtate. Kui asi rihmas toimib - tehke sedasama vabalt kõrval käies. Anname koerale mõista, et kui koerajuht liikumisel suunda vahetab ja koer seda järgib, saab ta tasuks dummyviske.Järgmine harjutus annab koerale mõista, et vaid teie olete see kes teab kus saak asub. Viime koera paika kuhu on peidetud ese ja saadame otsima. Tähtis on siin ka eseme leidmise kiirus. Õnnestunud leidude järel hakkab koer teid usaldama ja järgima. See on harjutus, mis tõstab teie autoriteeti koera silmis.
Aeglane toomine
Toomistöö käigus saadud mis iganes negatiivne kogemus võib kindlustunde toomisel peatada ning soov ja seega toomise innukus langeb.
Koerajuht võib olla teinud kättetoomisest liiga suure numbri ja tõstnud toodava eseme tähtsamaks kui juurdetuleva koera enda. Tagasitoomise kiirust saab siin parandada viies dummy peitu mõnda tuttavasse paika, seejärel saates koera sealt tooma samal ajal ise kuhugi peitu minnes ja kui koer teid dummy suus leiab, siis võtate ta vastu rõõmsalt kiites ja rohkesti patsutades esmalt puutumata dummyt tema suus! - sellega näitate te talle, et ta on teile dummyst tähtsam! Koera toomiskiirus väheneb kohe, kui ta on mõistnud, et te soovite vaid saagi talt ära võtta.
Teine moodus on visata dummyd kahte eri suunda - koer saab aru, et mida rutem ta esimesega teie juurde jõuab, seda kiiremini pääseb ta teisele toomiskatsele. Seda saab teha koeraga, kes kindlasti ei lase eelmist dummyt suust.
Ujumistahtmatus
Probleemiks võib olla enesekindluse puudumine või ka pärilik viga, kus koeral puudub soov vees töötada. Veel võib olla põhjuseks mõni väga ebameeldiv kogemus veega. Probleemi saab lahendada erinevalt, näiteks teha koerast ennem "maatööhull" ja siis tasapisi hakata harjutama toomisega veest. Tähtis on, et harjutust sooritades säiliks rõõmus meel ja innukus! Veeharjutustes võib saata tooma ka teise koera, kes seda hästi teeb ja julgustab seega kaasa tulema. Veekartlikul koeral on tähtis, et ta saaks maksimaalselt positiivseid kogemusi seoses veega - toomaks sealt ainult oma lemmiklelusid jne. Kindlasti ei tohi koera vägisi vette lükata! Igapäevaseid jalutuskäike oleks kasulik teha kohtades, kus on veekogusid, et koer harjuks veega kui igapäevarutiini kuuluva elemendiga.
Liiga tormakas tooma mineja
Siin on küsimus sõnakuulmatuses. Elementaarsed kuulekusharjutused nagu näiteks paigalpüsimine on siin abimeheks. Koerale tuleb näidata, et saagi poole kibelemine ei anna kunagi tulemust seda kiiremini saada. Koera võib panna olukorda kus teised koerad teevad tööd, kuid tema ei saa seda teha ennem kui istub ilusti paigal. Üks hea nipp on veel panna koerale kaks pikka rihma külge nii, et ühe rihmaotsa panete oma jala alla, teise aga vabastate kaelast, andmata seejuures veel käsku ning kui koer tahab minekut ennetada on teine rihm teda üllatuseks takistamas.
Enesekindluse puudumine
Põhjus on tihti pärilik, kuid võib olla ka ümbritsevate tegurite mõjust tingitud. Enesekindlust saab tugevdada koera erinevatesse paikadesse viies, näiteks jalutama inimrohketele linnatänavatele. Koer saab nii kogeda, et ta tuleb võõrastes kohtades toime. Teda tuleb kindlasti samal ajal innustaval häälel kiita. Lohistusjälg (väikeulukiga ) on samuti hea enesekindluse kinnitaja nagu ka kõik muud õnnestunud harjutused, mis annavad koerale tunnistust, et ta saab elus hakkama.
Enesekindluse tõstmine võtab aega, mõned koerad jõuavad selleni alles vanusega kogemusi saades. Enesekindluse puudust esineb vahel ka neil koertel, kes elavad peredes, kus on teisi koeri veel. Nooremad toetuvad vanematele ning nende endi enesekindlus ei arene. Kutsikat tuleb seepärast kindlasti viia ka üksinda eri kohtadesse, et ta saaks iseseisvuda.
Ka liigne kutsika kaitsmine-turvamine takistab tema enesekindluse kasvamist.
ajakirjast "Golden Ring" 2/2006 Tuuli Nurminen
8.1.14
õpetame toomist 1
Toomine vähehaaval
Retriiveri iseseisva töötamise mõõdupuu on retriivimine ehk (ära)toomine. See on teema, mis põhjustab paljudele koerajuhtidele tuska ja sageli võib kuulda küsimusi, miks koer korralikult ei eemaldu, miks töömotivatsioon kolme dummy või saagi järel lõppeb, miks koer otsib, aga ei leia.
Äratoomisel mõjutavad töötamist saagiveetlus, haistmise kasutamine, iseseisvus, koera füüsis, sitkus, motivatsioon ja pärilikkustegurid. On täiesti selge, et koera ja koerajuhi koostöö ning koera baaskoolitusega peavad asjad korras olema, et võiksime edaspidiseks seatud eesmärke saavutada.
Eesmärk on, et koer oleks tõhus töötegija, kelle iseseisvus ja ohjamine on heas tasakaalus.
Põhiasjad selgeks kutsikana
Kutsika kiireim õppimisaeg on 8-12 elunädalal. Seda aega tuleks ära kasutada, pakkudes kutsikale palju kogemusi ja ajendeid-stiimuleid. Kui on karta, et kutsikas pole pärinud eriti head saagiveetlust, siis tasub kutsikat juba selles eas erinevate saakidega tutvustada. Kutsikast näeb kiiresti, milline suhtumine tal saaki on – mõned vajavad rohkem innustamist ja teistele pole vaja saaki isegi suhu anda.
Hiljem, kui hambad vahetunud, tuleks saaki aeg-ajalt tutvustada. Selles ajajärgus ei peaks saagiga treenima, sest on palju muud ja tähtsat õppimist, nagu: juurdetulek, istumine, kontakti arendamine, kandmine, kätteandmine jne. Haistmismeele kasutamist võib arendada kutsikale lühikesi jälgi aeda vedades, kuid samas kindlasti ise koha peal hoolt kandes, et kui kutsikas saagi leiab ei lõppeks olukord söömaajaga või koerajuhi eest saagi peitmisega.
Ja siis eelkooli
Kutsikaga, kes on eelmainitud põhiasjad selgeks saanud võib alustada iseseisva töö eelkooli.
Õpetatakse käsklust „Otsi“, seda kõigepealt sisetingimustes maiusega. Seejärel viiakse dummy koos koeraga juba eelnevalt tuttavasse metsa ja saadetakse kutsikas lähedalt „Otsi“-käsklusega tooma. Kõne all on ennekõike sõna „Otsi“ õpetamine.
Tähtis on püüda arendada kutsika instinkte ja soovi tööd teha.
Tuule kasutamine (vastu- või allatuult) enda kasuks on meile juhtidele tihti väljakutseks.
Ometi on küsimus väga tähtsas õppevahendis, nagu koolilastele aabits.
Mõned näited kasutatavatest harjutustest
Harjutus 1
Vii dummy eelnevalt metsa ja too seejärel kohale koer. Minge jalutama allatuult, ära anna mingit käsku, vaid jalutage koos rihmastamata koeraga. Kui koer jõuab haistmise abil dummy juurde, tuleb koera kindlasti kiita. Kui koer ei jõua kuidagi dummyni, siis pole ka sellest midagi. Harjutust võib teisel päeval uuesti teha.
Harjutus 2
Ettevalmistused tehakse samamoodi nagu eelmiseski harjutuses. Nüüd lähete metsa kõndima rihmastatud koeraga. Kui näed, et koer haistab dummy lõhna, võid koera rihmast lahti päästa.
Kui koer hakkab liikuma, anna „Otsi“-innustus. Võid ise koeraga kaasa liikuda. Hiljem jätka samal põhimõttel, kuid anna käsklus „Otsi“ juba ennem, kui koer on lõhna üles võtnud.
Kutsikaga kaasas kõndides lood ettekujutuse koos-tegemisest, mis on kuldsele väga tähtis.
Ära unusta rahulikke-talitsevaid kiidusõnu, kui kutsikas on lõhna leidnud ja läheb asja uurima.
Kui põhimõte on korras
Õppimisprotsessi edenedes võib teha mitmekülgsemaid harjutusi, muuhulgas ühe dummy-toomise, kus dummy metsa viimine tehakse iga toomise järel uuesti. Nii välditakse dummy vahetamist ja kindlustatakse motivatsiooni säilimine.
Edasi võiks vedada saagiga jälgi ja lasta koeral oma lõhnataju abil selgitada, kus sihtmärk asub. Kuna koerajuht ei anna mingeid käsklusi ega innusta seda tegevust tegema, siis ebaõnnestumine ei too kummalegi kaasa pettumust.
Võib teha ka motiveeritud sektor-äratoomist, kus näiteks kolm dummyt viiakse eri suundadesse. Nii välditakse dummy vahetamist ja asjatut keelamist. Koer õpib ka osutatud suunda minema.
Kui koer oskab juba äratoomist, arendatakse toomistööd, muuhulgas maastiku vahetamist (mets, kõrkjastik, raiesmik, jne.). Toomise laiendamiseks võib näiteks jälje vedada toomisalalt „välja“ kuhugi kaugemale või viia dummyd koos koeraga toomisala tagaossa.
Kui koeral on selgelt lai toomine, siis tasub korralikult täita otsimisala eesosa.
Võid ka otsimisala raskemaks „lõhnastada“ - saakidega/dummydega/pallidega ja siis peita lõhnatekitaja heina/rohu alla. Vea lühikesi jälgi ja peida jälje lõppu ese, millega jälje vedasid, see ergutab koera rohkem haistmist kasutama.
Ära lase innukusel kaotsi minna
Äratoomise hõlbustamiseks võib kasutada erinevaid motivatsioonivahendeid nagu pardivile, lasud, jäljed, tuul, koerte kordamööda toomine. Tähtis on jätta noorele koerale treeningust hea enesetunne. Vahel võib viimased dummyd ka ise ära tuua, peaasi et innukus säiliks ega tekiks tüdimust.
Kordamööda toomise põhimõtteks on, et kui koer tuleb tühjalt tagasi, ta rihmastatakse ja pannakse istuma koerajuhi selja taha ning toomise järjekord läheb järgmisele koerale. Kui järjekorras-toomist on tegemas erineva koolitustasemega koerad, siis tuleb meeles pidada, et viimast dummyt ei saadeta tooma koeragrupi kõige kogenematumat koera.
Nõudmiste tõstmine
Kui koer oskab juba koos äratoomisega otsida ja küttida, siis võib temalt nõuda ka selle tegemist. Kui koer püüab koerajuhi juurde tühjalt naasta, võib ta peatada ja äratoomisele tagasi saata. Sel juhul on hea dummy või paar otsimisalale lisaks visata (kuid nii, et koer ei näe viskeid).
Tegevuse peaks lõpetama järgmise dummy toomisega.
Harjutades toomist peaks alati meeles pidama, et samal ajal ei harjutata loovutamist, suunamist, lähitoomist jne., vaid neid asju õpetatakse eraldi. Õppimise edenedes on vaja ka tõsta nõudmiste taset, raskeim meile tervikuna ongi teostada balansseeritud areng iseseisva töötamise ja suunamist nõudva ohjamise vahel.
ajakirjast „Golden Ring“ nr.2/2009. „Haku pala palalta – osa 1“ Susanna Fontell
Retriiveri iseseisva töötamise mõõdupuu on retriivimine ehk (ära)toomine. See on teema, mis põhjustab paljudele koerajuhtidele tuska ja sageli võib kuulda küsimusi, miks koer korralikult ei eemaldu, miks töömotivatsioon kolme dummy või saagi järel lõppeb, miks koer otsib, aga ei leia.
Äratoomisel mõjutavad töötamist saagiveetlus, haistmise kasutamine, iseseisvus, koera füüsis, sitkus, motivatsioon ja pärilikkustegurid. On täiesti selge, et koera ja koerajuhi koostöö ning koera baaskoolitusega peavad asjad korras olema, et võiksime edaspidiseks seatud eesmärke saavutada.
Eesmärk on, et koer oleks tõhus töötegija, kelle iseseisvus ja ohjamine on heas tasakaalus.
Põhiasjad selgeks kutsikana
Kutsika kiireim õppimisaeg on 8-12 elunädalal. Seda aega tuleks ära kasutada, pakkudes kutsikale palju kogemusi ja ajendeid-stiimuleid. Kui on karta, et kutsikas pole pärinud eriti head saagiveetlust, siis tasub kutsikat juba selles eas erinevate saakidega tutvustada. Kutsikast näeb kiiresti, milline suhtumine tal saaki on – mõned vajavad rohkem innustamist ja teistele pole vaja saaki isegi suhu anda.
Hiljem, kui hambad vahetunud, tuleks saaki aeg-ajalt tutvustada. Selles ajajärgus ei peaks saagiga treenima, sest on palju muud ja tähtsat õppimist, nagu: juurdetulek, istumine, kontakti arendamine, kandmine, kätteandmine jne. Haistmismeele kasutamist võib arendada kutsikale lühikesi jälgi aeda vedades, kuid samas kindlasti ise koha peal hoolt kandes, et kui kutsikas saagi leiab ei lõppeks olukord söömaajaga või koerajuhi eest saagi peitmisega.
Ja siis eelkooli
Kutsikaga, kes on eelmainitud põhiasjad selgeks saanud võib alustada iseseisva töö eelkooli.
Õpetatakse käsklust „Otsi“, seda kõigepealt sisetingimustes maiusega. Seejärel viiakse dummy koos koeraga juba eelnevalt tuttavasse metsa ja saadetakse kutsikas lähedalt „Otsi“-käsklusega tooma. Kõne all on ennekõike sõna „Otsi“ õpetamine.
Tähtis on püüda arendada kutsika instinkte ja soovi tööd teha.
Tuule kasutamine (vastu- või allatuult) enda kasuks on meile juhtidele tihti väljakutseks.
Ometi on küsimus väga tähtsas õppevahendis, nagu koolilastele aabits.
Mõned näited kasutatavatest harjutustest
Harjutus 1
Vii dummy eelnevalt metsa ja too seejärel kohale koer. Minge jalutama allatuult, ära anna mingit käsku, vaid jalutage koos rihmastamata koeraga. Kui koer jõuab haistmise abil dummy juurde, tuleb koera kindlasti kiita. Kui koer ei jõua kuidagi dummyni, siis pole ka sellest midagi. Harjutust võib teisel päeval uuesti teha.
Harjutus 2
Ettevalmistused tehakse samamoodi nagu eelmiseski harjutuses. Nüüd lähete metsa kõndima rihmastatud koeraga. Kui näed, et koer haistab dummy lõhna, võid koera rihmast lahti päästa.
Kui koer hakkab liikuma, anna „Otsi“-innustus. Võid ise koeraga kaasa liikuda. Hiljem jätka samal põhimõttel, kuid anna käsklus „Otsi“ juba ennem, kui koer on lõhna üles võtnud.
Kutsikaga kaasas kõndides lood ettekujutuse koos-tegemisest, mis on kuldsele väga tähtis.
Ära unusta rahulikke-talitsevaid kiidusõnu, kui kutsikas on lõhna leidnud ja läheb asja uurima.
Kui põhimõte on korras
Õppimisprotsessi edenedes võib teha mitmekülgsemaid harjutusi, muuhulgas ühe dummy-toomise, kus dummy metsa viimine tehakse iga toomise järel uuesti. Nii välditakse dummy vahetamist ja kindlustatakse motivatsiooni säilimine.
Edasi võiks vedada saagiga jälgi ja lasta koeral oma lõhnataju abil selgitada, kus sihtmärk asub. Kuna koerajuht ei anna mingeid käsklusi ega innusta seda tegevust tegema, siis ebaõnnestumine ei too kummalegi kaasa pettumust.
Võib teha ka motiveeritud sektor-äratoomist, kus näiteks kolm dummyt viiakse eri suundadesse. Nii välditakse dummy vahetamist ja asjatut keelamist. Koer õpib ka osutatud suunda minema.
Kui koer oskab juba äratoomist, arendatakse toomistööd, muuhulgas maastiku vahetamist (mets, kõrkjastik, raiesmik, jne.). Toomise laiendamiseks võib näiteks jälje vedada toomisalalt „välja“ kuhugi kaugemale või viia dummyd koos koeraga toomisala tagaossa.
Kui koeral on selgelt lai toomine, siis tasub korralikult täita otsimisala eesosa.
Võid ka otsimisala raskemaks „lõhnastada“ - saakidega/dummydega/pallidega ja siis peita lõhnatekitaja heina/rohu alla. Vea lühikesi jälgi ja peida jälje lõppu ese, millega jälje vedasid, see ergutab koera rohkem haistmist kasutama.
Ära lase innukusel kaotsi minna
Äratoomise hõlbustamiseks võib kasutada erinevaid motivatsioonivahendeid nagu pardivile, lasud, jäljed, tuul, koerte kordamööda toomine. Tähtis on jätta noorele koerale treeningust hea enesetunne. Vahel võib viimased dummyd ka ise ära tuua, peaasi et innukus säiliks ega tekiks tüdimust.
Kordamööda toomise põhimõtteks on, et kui koer tuleb tühjalt tagasi, ta rihmastatakse ja pannakse istuma koerajuhi selja taha ning toomise järjekord läheb järgmisele koerale. Kui järjekorras-toomist on tegemas erineva koolitustasemega koerad, siis tuleb meeles pidada, et viimast dummyt ei saadeta tooma koeragrupi kõige kogenematumat koera.
Nõudmiste tõstmine
Kui koer oskab juba koos äratoomisega otsida ja küttida, siis võib temalt nõuda ka selle tegemist. Kui koer püüab koerajuhi juurde tühjalt naasta, võib ta peatada ja äratoomisele tagasi saata. Sel juhul on hea dummy või paar otsimisalale lisaks visata (kuid nii, et koer ei näe viskeid).
Tegevuse peaks lõpetama järgmise dummy toomisega.
Harjutades toomist peaks alati meeles pidama, et samal ajal ei harjutata loovutamist, suunamist, lähitoomist jne., vaid neid asju õpetatakse eraldi. Õppimise edenedes on vaja ka tõsta nõudmiste taset, raskeim meile tervikuna ongi teostada balansseeritud areng iseseisva töötamise ja suunamist nõudva ohjamise vahel.
ajakirjast „Golden Ring“ nr.2/2009. „Haku pala palalta – osa 1“ Susanna Fontell
6.1.14
õpetame kutsikat tooma
Õppimine põhineb kontaktil ja usaldusel
Arendades õigesti läbi mängu kutsikale kaasasündinud instinkte on soovitud tulemuse saavutamine suhteliselt kerge. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et kutsikaga tuleb mängida eesmärgipäraselt. Koerte mängud on eluks vajaliku õppimine.
Igapäevased kontaktimängud õpetavad kutsikat omanikku silmas pidama. On tähtis, et mitte omanik ise ei otsiks kontakti, vaid annaks kutsikale selle võimaluse ja kiidaks teda siis selle eest. Koer peab õppima jälgima omanikku, mitte vastupidi.
Kontaktiharjutustest saaks ise kokku terve omaette artikli, kokkuvõtlikult aga -
ole ise nii huvitav, et kutsikas sooviks sinuga kontaktis olla.
Kindel algus süleharjutustega
Sülemängu eesmärk on võita kutsika usaldus nii, et ta sooviks olla sinu lähedal ka siis, kui tal on „saak“ suus. On kasulik teada, et kutsikad kannavad vaistlikult kõik leitu endale „pessa“. See võib olla nende pesakast, boks, lauaalune vms. Retriiveritele kasutatakse „saagi“ asendajana toomise õpetamiseks spetsiaalseid esemeid - „dummysid“.
Istu põrandale, selg vastu seina. Innusta kutsikat jahtima sinu käes olevat eset. Kui kutsikas võtab selle suhu, hoia teda õrnalt enda lähedal, luba tal eset suus hoida, kiida ja imetle teda selle eest ja võta see siis rahulikult suust öeldes „anna“. Seejärel lase kutsikal eset sinu selja tagant ja jalgade alt „jahtida“, pane see ka vahepeal kaenla alla peitu innustades niimoodi kutsikat otsima. Piisab täiesti, kui kutsikas 2-3 korda saab eseme „kinni võtta“. Mäng tuleb alati lõpetada ennem kui kutsikas näib tüdinevat, mängu lõpetades kiida, tõuse püsti ja pane ese ära. Kutsikas, kes ei taha „saaki“ loovutada on tavaliselt maapinnal enesekindlam, tõsta ta üles ning võta ese otsusekindlalt suust. On mõttetu aega nn. „läbirääkimistele“ kulutada, vii rahulikult ja kindlalt oma tahtmine läbi.
Kutsikas, kes ei kanna
Küsimus võib olla puudulikus instinktis või kutsika liigses alandlikkuses. Ära suru eset talle vägisi peale. Vaata kuidas koerad käituvad kui nad mängule kutsuvad, käitu ise samamoodi – rahulolevana esemega tema poole mängides ärata nii kutsika huvi.
Mõtle läbi kuidas sa varem oled kutsika millegi suus hoides käitunud, võib olla oled sa kurjustanud ebasoovitud eseme kandmisel ja liiga äkiliselt selle temalt ära võtnud. See võib aga kutsika kandmissoovile negatiivselt mõjuda. Õpeta kutsikat „saaki“ alati sulle tooma, kiida ja võta seejärel see talt rahulikult suust.
Eseme mahalaskmine toomisel ei ole ületamatu probleem. Usalduse ja kindlustunde kasvades õpib kutsikas, et võib oma „saagi“ sinu juurde tuua. Ka maiuse andmine, kui kutsikas on saagiga tulemas võib viia eseme suust mahalaskmiseni poolel teel.
Tähtis on esmalt tunnustada sinu juurde tulevat kutsikat ja peagi saad toodava nö. „kauba peale“. Kui kutsikas tunneb end sülemänguharjutuses juba turvalisena, võid eset mööda põrandat edasi veeretada ja lasta tal ühe korra tuua, siis tee veidi süleharjutusi ning pane seejärel ese ära.
Kui kutsikal eseme toomine kiirelt ja energiliselt on selge, võid selle juba mõne mööblieseme taha visata ning lasta sealt otsida. Mõne päeva pärast võid viia eseme juba teise tuppa (kutsikas sülega kaasas) ja saata kutsikat 1-2 korda otsima, kuid mitte rohkem.
Õueharjutustele suundumine
Kui toas toomine on juba selge, võib seda minna õue tegema.
Kutsika instinktiivne käitumine käsib „saak“ „koju“ tuua. Selleks tuleb ese KOOS kutsikaga kodust eemale viia (metsas treenides auto juurest ära). Pane ese maha ja eemaldu koos kutsikaga 7-10 m ning saada ta seejärel seda tooma. Kui toatreening on hästi tehtud, toob kutsikas „saagi“ sinu juurde tagasi. Kaisuta siis teda ja kiida ning imetle teda „tema saagiga“, võid veidi mängida läbi ka süleharjutused, seejärel kiida ja pane ese ära.
Kui eelnev harjutus on omandatud, võid harjutust juba veidi raskendada nii, et paned kutsika hetk ennem tooma saatmist istuma, võid harjutada ka erinevatel maastikel.
Pea meeles, et kutsikale õpetatakse vaid üks uus asi korraga!
Kutsikas õpib peagi, et „saak“ tuleb tuua nö. lähtekohta, sinna kust ese visati. Kutsika kasvades võib seda treenida minnes alguses esemeni rihmastatult ja rihmastamata tagasi ning lõpuks teha rihmastamata kogu harjutus. Alati meelita kutsikat enda juurde, ära pärsi tema toomistahet teda kurja häälega enda juurde kutsudes! Kui kutsikas ei kuula, korda seda harjutust rihmas. Rahulikule kutsikale visatakse ese hoogsalt, erksamale toojale tehakse rahulik vise. Kui ühe esemetoomine juba sujub, kasuta kahte eset. Instinktide kohaselt toob ta sulle esimesena viimasena visatu. Ole ise kahe eseme vahel, et kutsikas ei õpiks ise vahetama ja peagi võid sina otsustada kumma eseme lased esimesena tuua.
Muuda kaugusi, vähenda nurk 180 kraadist 90-le kraadile. Kahe eseme toomise selgeks saades õpeta juurde kolmas jne.
Rusikareegild
*sinu teha on kutsika õppimine õiges suunas soovitud eesmärkide poole
*ole süstemaatiline - uus asi ei tohi olla väga palju keerulisem eelnevalt õpitust
*kutsikas ei õpi keelates! see süvendab vaid valet käitumist
*ära nõua, vaid õpeta
*lõpeta treening alati positiivse emotsiooniga
*ära kunagi kurjusta eset suus hoidva kutsikaga
Ilma kontaktita ei ole tulemust
Heale koostööle luuakse alus juba kutsikaeas. Ka vanema koeraga on võimalik luua kontakt koostööks, kuid see nõuab rohkem aega ja kannatlikkust. Järjekindlus on kõige A ja O . Seda meenuta alati ennem treenima hakkamist. Tee harjutused mõttes ennem koeraga treeningut alustades läbi. Mõtle ka valmis, kuidas sa käitud võimalike ebaõnnestumiste korral. Püüa mõistagi käituda ja sooritada harjutus nii, et läbikukkumisi ei tulekski, sest iga õnnestunud sooritus tugevdab sinu kui koerajuhi ja koera vahelist suhet (kontakti).
Tugev kontakt oma koeraga on tähtsaim asi koera õpetamisel.
Kontakti tekkimine sõltub tihti pisiasjadestki. Seda saab treenida ja tugevdada igapäevase elu käigus. Kui kontakti ei ole, ei tule õpetamisest ka midagi välja. Retriiverit peetakse üldiselt kergesti koolitatavaks ja koostöötahtelisteks tõuks. Hea vilunud kasvataja tegeleb juba väikeste kutsikatega nii palju, et need lausa jõllitavad pesakasti ääres neid vaatama tulnud inimesi oodates suhtlemist.
Sellelt tasemelt saab uus kutsikaomanik hakata juba hõlpsasti enda ja kutsika vahelist sidet looma. Kontakti mõistame me mõlemapoolsena. Koera poolt on see rohkem teenimine ning käskude täitmine, koerajuht juhib tema tegevust, toetab ja suunab, leiab olukordadele lahenduse ja koer saab nii oma peremehele loota. Kahjuks pole kõigil inimestel sünniomast annet olla hea koerajuht. Samas on seda võimalik kuigipalju endas arendada. Kontakti loomiseks ja hoidmiseks peab olema piisavalt aega koeraga koos olemiseks. Teisalt aga, aeg ei korva kvaliteeti. Koeraga koos olles ja ühiseid ettevõtmisi tehes peab ta teid usaldama!
Kui kontakt näib nõrk olevat, ära õpeta oma koera teiste koerte juures olles! Tähtis on luua ju side sinu ja koera vahele, mitte kahe koera vahele. Harjuta koera pidama sinuga sidet, ära nulli seda ära oma tihedate nimepidi- ja juurdekutsumistega! Teisalt ei tohi koeral muidugi lasta muutuda ka liiga omaette askeldajaks. Eesmärk on saada koer, kes vabalt jalutades käib vahepeal ise peremeest „üle vaatamas“ ja reipalt ees liikudes eemaldub vahel kaugemalegi.
Ära jaluta koeraga alati samas kohas. Koer võib niimoodi muutuda ükskõikseks sinu ja ümbruse suhtes. Rutiin ei aita kontakti kinnistada. Koostöö tugevdamiseks on parim anda käske ja märguandeid võimalikult vaiksel häälel, vähemärgatavate žestide kaudu - see paneb koera enim sind jälgima. Pidev käskluste korrutamine ja nämmutamine nüristavad koera meeled peagi ja ta reageerib sellele järjest halvemini.
Mõtle hästi järgi millal koera keelata, millal olla tasa ja millal mingi muu nõksuga olukorda sekkuda, näiteks koera pideva hüüdmise asemel mine parem juurde ja pane ta rihma otsa. Koostöö seisukohalt on tähtis, et koer ei laseks end kõrvalistest asjadest häirida. Kontakt peab olema sedavõrd tugev, et koer on kõige muu suhtes kurt ja pime.
Tee harjutusi järjest rohkem segavate faktorite lähedal. Koer peab olema tööst nii huvitunud, et ei lase end millestki ega kellestki segada. See asjaolu sõltub muidugi paljugi koera instinktiivse töötahte tugevusest ja olemasolust. Hea koostöötahtega koer toob eset hoogsalt ja innukalt. Koer peab selgeks saama, et oma juhi juurde minemine on parim asi maailmas!
Mõnikord arvatakse, et koer vajab oma juhilt pidevat tuge ning innustamist, et koostöö sujuks motiveerimaks teda temalt nõutud ülesannet tegema. Tegelikult peaks koer, keda on õpetatud olema kuulekas ja usaldav (selleks mitte vägisi sundides), näitama ise üles head tahet koostööks.
Selline koer teeb hästi koostööd oma juhiga. Töömotivatsioon säilib ja töö, mida ta oma instinkte kasutades teeb tundub talle meeldiv.
Töötahet tuleb koeras kinnistada just siis, kui koer ise kontakti võtab, kuid ei maksa ka päris igale koera kontaktisoovile reageerida. Koer peab käsu peale teie juurest ka lahkuma, kuigi sooviks hoopis silitusi, kui te ise ei ole sel hetkel suhtlemistujus. Igas olukorras tuleb õigeks käitumiseks kasutada tervet mõistust mõeldes, milline käitumine oleks õigem koera jaoks. Kui sunnid näiteks palava ilmaga koera ujuma minema, aga sunnid liigselt, hakkab koer mõne aja möödudes sellele vastu. Koer kogeb sinu käitumisest ebaõiglust ja selles ujutamiskohas ei pruugi koer hiljem enam autostki välja tulla.
Kontakti säilimise jaoks on oluline, et koerajuht kasutaks kindlaid märke, millistest koer aru saab mida temalt täpselt soovitakse. Vastavalt on ka koera enda käitumisel omad žestid ja kehakeel, mida koerajuht peab oskama märgata ja tõlgendada, nö. „lugeda“. Ühesõnaga, koostöö sujub paremini siis kui koer ise omanikuga kontakti otsib. Teda tuleb harjutada peremehelt juhiseid ootama. Samuti peab omanik kogu aeg koera käitumist jälgima, s.t. tema käitumisest aru saama. Kui koer käitub tavalisest teisiti, tuleb veenduda, et ebatavalise käitumise põhjuseks pole valu (koer on näiteks haige) või on mõni muu põhjus, mis koera töötahet muudab.
Koera usaldust võib kergesti võita, kuid veel kergemini võib selle kaotada.
ajakirjast „Golden Ring 2/06“ Tuuli Nurminen
Arendades õigesti läbi mängu kutsikale kaasasündinud instinkte on soovitud tulemuse saavutamine suhteliselt kerge. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et kutsikaga tuleb mängida eesmärgipäraselt. Koerte mängud on eluks vajaliku õppimine.
Igapäevased kontaktimängud õpetavad kutsikat omanikku silmas pidama. On tähtis, et mitte omanik ise ei otsiks kontakti, vaid annaks kutsikale selle võimaluse ja kiidaks teda siis selle eest. Koer peab õppima jälgima omanikku, mitte vastupidi.
Kontaktiharjutustest saaks ise kokku terve omaette artikli, kokkuvõtlikult aga -
ole ise nii huvitav, et kutsikas sooviks sinuga kontaktis olla.
Kindel algus süleharjutustega
Sülemängu eesmärk on võita kutsika usaldus nii, et ta sooviks olla sinu lähedal ka siis, kui tal on „saak“ suus. On kasulik teada, et kutsikad kannavad vaistlikult kõik leitu endale „pessa“. See võib olla nende pesakast, boks, lauaalune vms. Retriiveritele kasutatakse „saagi“ asendajana toomise õpetamiseks spetsiaalseid esemeid - „dummysid“.
Istu põrandale, selg vastu seina. Innusta kutsikat jahtima sinu käes olevat eset. Kui kutsikas võtab selle suhu, hoia teda õrnalt enda lähedal, luba tal eset suus hoida, kiida ja imetle teda selle eest ja võta see siis rahulikult suust öeldes „anna“. Seejärel lase kutsikal eset sinu selja tagant ja jalgade alt „jahtida“, pane see ka vahepeal kaenla alla peitu innustades niimoodi kutsikat otsima. Piisab täiesti, kui kutsikas 2-3 korda saab eseme „kinni võtta“. Mäng tuleb alati lõpetada ennem kui kutsikas näib tüdinevat, mängu lõpetades kiida, tõuse püsti ja pane ese ära. Kutsikas, kes ei taha „saaki“ loovutada on tavaliselt maapinnal enesekindlam, tõsta ta üles ning võta ese otsusekindlalt suust. On mõttetu aega nn. „läbirääkimistele“ kulutada, vii rahulikult ja kindlalt oma tahtmine läbi.
Kutsikas, kes ei kanna
Küsimus võib olla puudulikus instinktis või kutsika liigses alandlikkuses. Ära suru eset talle vägisi peale. Vaata kuidas koerad käituvad kui nad mängule kutsuvad, käitu ise samamoodi – rahulolevana esemega tema poole mängides ärata nii kutsika huvi.
Mõtle läbi kuidas sa varem oled kutsika millegi suus hoides käitunud, võib olla oled sa kurjustanud ebasoovitud eseme kandmisel ja liiga äkiliselt selle temalt ära võtnud. See võib aga kutsika kandmissoovile negatiivselt mõjuda. Õpeta kutsikat „saaki“ alati sulle tooma, kiida ja võta seejärel see talt rahulikult suust.
Eseme mahalaskmine toomisel ei ole ületamatu probleem. Usalduse ja kindlustunde kasvades õpib kutsikas, et võib oma „saagi“ sinu juurde tuua. Ka maiuse andmine, kui kutsikas on saagiga tulemas võib viia eseme suust mahalaskmiseni poolel teel.
Tähtis on esmalt tunnustada sinu juurde tulevat kutsikat ja peagi saad toodava nö. „kauba peale“. Kui kutsikas tunneb end sülemänguharjutuses juba turvalisena, võid eset mööda põrandat edasi veeretada ja lasta tal ühe korra tuua, siis tee veidi süleharjutusi ning pane seejärel ese ära.
Kui kutsikal eseme toomine kiirelt ja energiliselt on selge, võid selle juba mõne mööblieseme taha visata ning lasta sealt otsida. Mõne päeva pärast võid viia eseme juba teise tuppa (kutsikas sülega kaasas) ja saata kutsikat 1-2 korda otsima, kuid mitte rohkem.
Õueharjutustele suundumine
Kui toas toomine on juba selge, võib seda minna õue tegema.
Kutsika instinktiivne käitumine käsib „saak“ „koju“ tuua. Selleks tuleb ese KOOS kutsikaga kodust eemale viia (metsas treenides auto juurest ära). Pane ese maha ja eemaldu koos kutsikaga 7-10 m ning saada ta seejärel seda tooma. Kui toatreening on hästi tehtud, toob kutsikas „saagi“ sinu juurde tagasi. Kaisuta siis teda ja kiida ning imetle teda „tema saagiga“, võid veidi mängida läbi ka süleharjutused, seejärel kiida ja pane ese ära.
Kui eelnev harjutus on omandatud, võid harjutust juba veidi raskendada nii, et paned kutsika hetk ennem tooma saatmist istuma, võid harjutada ka erinevatel maastikel.
Pea meeles, et kutsikale õpetatakse vaid üks uus asi korraga!
Kutsikas õpib peagi, et „saak“ tuleb tuua nö. lähtekohta, sinna kust ese visati. Kutsika kasvades võib seda treenida minnes alguses esemeni rihmastatult ja rihmastamata tagasi ning lõpuks teha rihmastamata kogu harjutus. Alati meelita kutsikat enda juurde, ära pärsi tema toomistahet teda kurja häälega enda juurde kutsudes! Kui kutsikas ei kuula, korda seda harjutust rihmas. Rahulikule kutsikale visatakse ese hoogsalt, erksamale toojale tehakse rahulik vise. Kui ühe esemetoomine juba sujub, kasuta kahte eset. Instinktide kohaselt toob ta sulle esimesena viimasena visatu. Ole ise kahe eseme vahel, et kutsikas ei õpiks ise vahetama ja peagi võid sina otsustada kumma eseme lased esimesena tuua.
Muuda kaugusi, vähenda nurk 180 kraadist 90-le kraadile. Kahe eseme toomise selgeks saades õpeta juurde kolmas jne.
Rusikareegild
*sinu teha on kutsika õppimine õiges suunas soovitud eesmärkide poole
*ole süstemaatiline - uus asi ei tohi olla väga palju keerulisem eelnevalt õpitust
*kutsikas ei õpi keelates! see süvendab vaid valet käitumist
*ära nõua, vaid õpeta
*lõpeta treening alati positiivse emotsiooniga
*ära kunagi kurjusta eset suus hoidva kutsikaga
Ilma kontaktita ei ole tulemust
Heale koostööle luuakse alus juba kutsikaeas. Ka vanema koeraga on võimalik luua kontakt koostööks, kuid see nõuab rohkem aega ja kannatlikkust. Järjekindlus on kõige A ja O . Seda meenuta alati ennem treenima hakkamist. Tee harjutused mõttes ennem koeraga treeningut alustades läbi. Mõtle ka valmis, kuidas sa käitud võimalike ebaõnnestumiste korral. Püüa mõistagi käituda ja sooritada harjutus nii, et läbikukkumisi ei tulekski, sest iga õnnestunud sooritus tugevdab sinu kui koerajuhi ja koera vahelist suhet (kontakti).
Tugev kontakt oma koeraga on tähtsaim asi koera õpetamisel.
Kontakti tekkimine sõltub tihti pisiasjadestki. Seda saab treenida ja tugevdada igapäevase elu käigus. Kui kontakti ei ole, ei tule õpetamisest ka midagi välja. Retriiverit peetakse üldiselt kergesti koolitatavaks ja koostöötahtelisteks tõuks. Hea vilunud kasvataja tegeleb juba väikeste kutsikatega nii palju, et need lausa jõllitavad pesakasti ääres neid vaatama tulnud inimesi oodates suhtlemist.
Sellelt tasemelt saab uus kutsikaomanik hakata juba hõlpsasti enda ja kutsika vahelist sidet looma. Kontakti mõistame me mõlemapoolsena. Koera poolt on see rohkem teenimine ning käskude täitmine, koerajuht juhib tema tegevust, toetab ja suunab, leiab olukordadele lahenduse ja koer saab nii oma peremehele loota. Kahjuks pole kõigil inimestel sünniomast annet olla hea koerajuht. Samas on seda võimalik kuigipalju endas arendada. Kontakti loomiseks ja hoidmiseks peab olema piisavalt aega koeraga koos olemiseks. Teisalt aga, aeg ei korva kvaliteeti. Koeraga koos olles ja ühiseid ettevõtmisi tehes peab ta teid usaldama!
Kui kontakt näib nõrk olevat, ära õpeta oma koera teiste koerte juures olles! Tähtis on luua ju side sinu ja koera vahele, mitte kahe koera vahele. Harjuta koera pidama sinuga sidet, ära nulli seda ära oma tihedate nimepidi- ja juurdekutsumistega! Teisalt ei tohi koeral muidugi lasta muutuda ka liiga omaette askeldajaks. Eesmärk on saada koer, kes vabalt jalutades käib vahepeal ise peremeest „üle vaatamas“ ja reipalt ees liikudes eemaldub vahel kaugemalegi.
Ära jaluta koeraga alati samas kohas. Koer võib niimoodi muutuda ükskõikseks sinu ja ümbruse suhtes. Rutiin ei aita kontakti kinnistada. Koostöö tugevdamiseks on parim anda käske ja märguandeid võimalikult vaiksel häälel, vähemärgatavate žestide kaudu - see paneb koera enim sind jälgima. Pidev käskluste korrutamine ja nämmutamine nüristavad koera meeled peagi ja ta reageerib sellele järjest halvemini.
Mõtle hästi järgi millal koera keelata, millal olla tasa ja millal mingi muu nõksuga olukorda sekkuda, näiteks koera pideva hüüdmise asemel mine parem juurde ja pane ta rihma otsa. Koostöö seisukohalt on tähtis, et koer ei laseks end kõrvalistest asjadest häirida. Kontakt peab olema sedavõrd tugev, et koer on kõige muu suhtes kurt ja pime.
Tee harjutusi järjest rohkem segavate faktorite lähedal. Koer peab olema tööst nii huvitunud, et ei lase end millestki ega kellestki segada. See asjaolu sõltub muidugi paljugi koera instinktiivse töötahte tugevusest ja olemasolust. Hea koostöötahtega koer toob eset hoogsalt ja innukalt. Koer peab selgeks saama, et oma juhi juurde minemine on parim asi maailmas!
Mõnikord arvatakse, et koer vajab oma juhilt pidevat tuge ning innustamist, et koostöö sujuks motiveerimaks teda temalt nõutud ülesannet tegema. Tegelikult peaks koer, keda on õpetatud olema kuulekas ja usaldav (selleks mitte vägisi sundides), näitama ise üles head tahet koostööks.
Selline koer teeb hästi koostööd oma juhiga. Töömotivatsioon säilib ja töö, mida ta oma instinkte kasutades teeb tundub talle meeldiv.
Töötahet tuleb koeras kinnistada just siis, kui koer ise kontakti võtab, kuid ei maksa ka päris igale koera kontaktisoovile reageerida. Koer peab käsu peale teie juurest ka lahkuma, kuigi sooviks hoopis silitusi, kui te ise ei ole sel hetkel suhtlemistujus. Igas olukorras tuleb õigeks käitumiseks kasutada tervet mõistust mõeldes, milline käitumine oleks õigem koera jaoks. Kui sunnid näiteks palava ilmaga koera ujuma minema, aga sunnid liigselt, hakkab koer mõne aja möödudes sellele vastu. Koer kogeb sinu käitumisest ebaõiglust ja selles ujutamiskohas ei pruugi koer hiljem enam autostki välja tulla.
Kontakti säilimise jaoks on oluline, et koerajuht kasutaks kindlaid märke, millistest koer aru saab mida temalt täpselt soovitakse. Vastavalt on ka koera enda käitumisel omad žestid ja kehakeel, mida koerajuht peab oskama märgata ja tõlgendada, nö. „lugeda“. Ühesõnaga, koostöö sujub paremini siis kui koer ise omanikuga kontakti otsib. Teda tuleb harjutada peremehelt juhiseid ootama. Samuti peab omanik kogu aeg koera käitumist jälgima, s.t. tema käitumisest aru saama. Kui koer käitub tavalisest teisiti, tuleb veenduda, et ebatavalise käitumise põhjuseks pole valu (koer on näiteks haige) või on mõni muu põhjus, mis koera töötahet muudab.
Koera usaldust võib kergesti võita, kuid veel kergemini võib selle kaotada.
ajakirjast „Golden Ring 2/06“ Tuuli Nurminen
2.1.14
H-pesa 4-aastane
mida on muidugi raske uskuda, sest alles see ju oli, kui Baik siin oli ja nende "päikeselaste" pesa oodatud sai; aga paraku, nii ta on, et sellest on nüüdseks siis juba 4 aastat...
Pronto (Meiepere Hey Now)
Terry (Meiepere Here It Goes Again), meenutus kutsikapõlvest
Harley (Meiepere Hello I Love You), eelmise aasta septembri lõpus
Sunny (Meiepere Here Comes The Sun) eelmise aasta suvel oma tütre Nubi (Meiepere N'oubliez Jamais) ja tema perenaise Alzbeta'ga, Nubi elab Tšehhis kennelis Z Padělského mlýna, see kennel on väga kaua tegelenud eelkõige teraapiakoerandusega ja nad on käinud ka Eestis abiks aitamaks alustada siinset teraapiakoerandust, ise on Alzbeta veterinaararst. Pilt Nubi'st ka juba sirgununa:
Palju õnne kõigile asjaosalistele!
Subscribe to:
Posts (Atom)