Bonnie

kohta ka mõned pildid, millised tegin eile kui tal sai kutse kantud 57 päeva ja kuna ametlikult loetakse kutside ilmaletuleku õigeks ajaks ajavahemikku 57-67 päevani, siis hakkas pihta nüüd see igapäevane temperatuurimõõtmine, et langust, mis 24 tundi ennem poegimist tavaliselt tuleb, mitte maha magada. Praegu on temperatuur igal juhul normis ja kõigub 38 ringis nagu peabki. Kõige tavalisem poegimise päev on koertel 63-s. mis Bonnie'l oleks tore, sest see on sõbrapäev 😀, aga kuna Bonnie ema Evita poegis esimene kord 61.päeval, siis igaks juhuks tuleb ikka kõigiks võimalusteks valmis olla.

Ennustamine ka juba käib, et palju kutse tulemas võib olla ja šampus ootab järjekordselt täpset äraarvajat külmkapis 😉

 ja veel. Ühel õhtupoolikul, kui välisukse lahti tegin, lendas meie suureks üllatuseseks välisuksest uksemati pealt vurrdi sisse tihane 😀 ei tea, kas ta oli magamaminekuga hiljaks jäänud ja otsis nüüd öömaja (nad ööbivad tavaliselt meil katuseharjas, hommikuti on kuulda-näha nende äralendu sealt) või tuli ta tõepoolest koerte intelligentsust testima 😄, igal juhul võttis ta tähtsalt koha sisse raamaturiiulil koeri käsitlevate raamatute peal ja ei tahtnud sealt enam kuhugi minna. Koerad ja kanaarid läksid sellest väga elevile, kuid asi piirdus siiski vaid linnukese jälgimisega, kiisudele aga oli see liig mis liig ja kuigi nad on samuti sõnakuulelikud ja vaid põrnitsesid ainiti seda sulist tegelast, ei julgenud me seda ööseks nii siiski jätta, sest mine neid kasse tea, kanaaridega puuris on nad küll harjunud, aga vabalt lendavad linnud siiski liiga ahvatlevad...ühesõnaga juhatasime selle sulise tegelase katuseaknast siiski välja ja loodame, et ta leidis välisvalgustuse toel katuseharjas siiski enda öömaja üles.