kennel Meiepere: Jenny

14.12.09

Jenny

on Nicky tütar ja Ska tütretütar 😊 Ka tema isa Teddie elab Inglismaal, kennelis Trewater, kuid on English Champion, s.t. lisaks edukale näitusekarjäärile on tal sooritatud ka töökatse. Jenny on suutnud mind üllatada sellega, et kui ma varem arvasin, et mul on kodus nii leebed ja sõbralikud koerad, et rohkem seda enam olla ei saagi, siis tuli välja, et ma eksisin. Jenny meenutab mulle pidevalt üht lauset kuldsete suvepäevadelt Vehendis, kus käis erinäitust hindamas väga kogenud ja tark tõugu hästi tundev kohtunik Marianne Holm-Hansen Taanist. Ta ütles nimelt, et kuldse puhul peab tõuomane esmamulje olema selline, et teda nähes läheb sul endal suu nagu iseenesest kõrvuni ja tuju heaks, sellist positiivsust peab kiirgama kuldsest! Ja Jenny't kohates lihtsalt tekib teda kohe tahtmine kaisutada, nii heatahtlik ja armas on ta! Ja ta on ka tohutu musifriik, ta on üsna õnnetu, kui ta ei saa inimesele tervituseks limpsti teha (parem muidugi kui palju limpstisid 😄) Muide praegu, kui ma seda blogipostitust teen, lebab ta kamina ees ja ta saba põntsub vastu põrandat, kuigi ma ei pööra talle mingit tähelepanu. Võib-olla kokkusattumus? Mine tea…
Igal juhul tänu talle mõistan ma suurepäraselt, milline mõju on koerateraapial! Kõik mu koerad on loomulikult mõnevõrra teraapiliste võimetega, kuid peab tunnistama, et nii positiivset mõju siiski teistel koertel pole. Arvan ka, et temast saab väga hea ema oma kutsikatele. Juba Nicky teise pesa sündides leidsin ma hommikuti pesa vaatama minnes kutside juurest Nicky asemel hoopis Jenny 😄 Ta mitte ainult ei puhastanud neid, vaid püüdis ka imetada! Oli tükk tööd talle selgeks teha, et tema aeg pole veel käes, aga loomulikult oli ta kindel, et eksin mina, mitte tema 😂
Jenny teeb muidugi meelsasti ka retriiverile tõuomast tööd, toob faasaneid ja parte ning temas on seda tehes jooni nii Ska'st kui Nicky'st. Talle meeldib linde lendu ajada nagu Nicky'le ja neid tuua neile kõigile omase pehme haardega, aga sellist hullu töötahet nagu Nicky'l tal siiski pole. Kui ma naljatamisi olen Ska'd võrrelnud pikamaajooksjaga, kes toimetab tasa ja targu, aga väga stabiilselt, Nicky't aga sprinteriga, kes reageerib ja sööstab sekundipealt, kuid kelle tähelepanu on kerge hajutada ja ta vajab pidevalt selle oskuslikku koondamist ehk et keskendumist, siis Jenny on seal kuskil vahepeal. Samas arvan, et tema kõige tugevam külg on siiski ta päikseline iseloom 🌞